Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Avaldusest nähtub, et 30.06.2006 on sõlmitud hageja ja kostja P K `a (põhivõlgnik) vahel tarbijakrediidileping nr06000658/45kt, millise lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale (põhivõlgnikule) krediiti 80 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 27,15 % krediidisummast ühe aasta kohta. Krediidi brutosummaks kujunes 190 759.33 krooni ning kulukuse määraks 49.86 % aasta kohta. Kostja T L ` aga sõlmis hageja 30.06.2006 tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks käenduslepingu. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 269 959 krooni ning käenduse tähtajaks - 01.08.2013. Arvestades, et kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, oli hageja sunnitud saatma kostjatele 29.08.2006 ja 03.10.2006 tasulised meeldetuletuskirjad. Kostjad lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud. 17.10.2006 hoiatas hageja kostjaid lepingu ülesütlemisest kirjalikult. Hoiatustes paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, selgitades ühtlasi lepingu ülesütlemise tagajärgi ning andes täiendava tähtaja veel 2 nädala jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad ei tasunud vaatamata hoiatustele kolme järjestikust osamakset, mistõttu 07.11.2006 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles, nõudes kostjatelt 106 948.85 krooni tasumist, sellest 79 9998.84 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 9 455.85 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 15 999.77 krooni leppetrahv, 44.39 krooni viivis ning 1 450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostjad mitte ühtegi summat tasunud, mistõttu hageja esitas Lepingu üldtingimuste p 10.2 ning TsMS § 97 lg 1 alusel oma õiguste kaitseks hagi kohtusse. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt anti põhivõlgniku kasutusse krediidisumma 80 000 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale vähemalt 2nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Vastav säte sisaldub ka üldtingimuste p 5.1.1, mille kohaselt on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist. Hageja hoiatas 17.10.2006 kostjaid ülaltoodud alustest lähtudes kirjalikult lepingu ülesütlemisteatises, pakkudes VÕS § 416 lg 2 tulenevalt kostjatele võimalust läbirääkimiste alustamiseks. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Hageja nõuab kostjalt Üldtingimuste p.-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3 ja 9.3, käenduslepingu ning VÕS §-ide 100, 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 115 lg 1, 127 lg 1, 128 lg 1, 2, 4 ja 158 lg 1, 142, 145 lg 1 ja 2 alusel solidaarselt kostjatelt lepinguliste kohustuste täitmist, s.o. tagastamata krediidisumma,

sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulude ning kahju hüvitist. Tagastamata on krediidisummast endiselt 79 998.84 krooni, milline summa kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõista. Lepingu põhitingimuste alusel on kostjad kohustatud maksma hagejale intressi 27,15 % krediidisummast ühe aasta kohta, kokku 109 959.33 krooni. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud kuid tasumata intress summas 9 455.85 krooni. VÕS § 415 lg 1 tulenevalt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 113 lg 3 järgi, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgseks viivisemääraks 27.15% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 07.11.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 44.39 krooni ning täiendavat viivist arvestab hageja alates 08.11.2007 kuni 28.02.2007 kokku 113 päeva eest summas 6724.18 krooni. Kokku on viivisnõue esitatud kostjatelt solidaarseks väljamõistmiseks summas 6768.57 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p 6.3 järgi on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Vastavalt tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p-le 6.3 ja 5.3 ning käenduslepingu ja VÕS § 158 lg 1, 142 lg 1 ja 145 lg 1 ja 2 alusel taotleb hageja kostjatelt solidaarselt leppetrahvi summas 15 999.77 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kuluks on vastavalt lepingu üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 ning käenduslepingu sätetele kostjatele väljastatud kirjade kulud – kokku summas 1 450 krooni. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kahju hüvitamise nõude summas 45 326.97 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisjärgsele järgnenud perioodi intressist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Kahju hüvitamises on hageja krediidisaajaga kokku leppinud lepingu põhitingimustes. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud. Intressi ehk planeeritud tulu summas 109 959.33 krooni saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleks kokkulepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress ( 9 455.85 krooni), leppetrahv (15 999.77 krooni) ning tasutud intress (1 958.84 krooni) ning vastav jääk oleks 82 544.87 krooni. Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist üksnes osaliselt ning seda solidaarselt summas 45 326.97 krooni. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi. VÕS § 145 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

TsMS § 165 lg 3 sätestab, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hageja palub hagiavalduses kostjatelt solidaarselt välja mõista 159 000 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 79 998.84 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 9 455.85 krooni, viivis 6768.57 krooni, leppetrahv 15 999.77 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu – 1450 krooni ning kahjuhüvitis 45 326.97 krooni. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, käendusleping, võla sissenõudmisega seotud tasulised kirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemisavaldus. II Kohtumenetluse käik Hagiavaldus võeti kohtu poolt menetlusse 02.03.2007 ning väljastati kostjatele tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostjad on hagimaterjalid kätte saanud 07.03.2007. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kostjad hagile kirjalikku vastust ei esitanud. 17.04.2007 määras kohus kohtu korraldava määrusega hagi läbivaatamiseks kohtuistungil. 30.04.2007 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud asjaolude ning nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja esindaja seletusel on hageja valmis kohtuotsuse täitmise käigus võimaluse korral sõlmima kostjatega kokkuleppeid kohtuotsuse alusel väljamõistetava summa tasumiseks. Kostjad tunnistavad kohtuistungil 30.04.2007, et nad on hagiga nõus: nad ei ole lepingulisi kohustusi täitnud ega hagejat ka lepingu täitmist takistavatest asjaoludest informeerinud. Kostja T L seletab, et ta sai hagejalt hoiatuskirju, kuid lootis, et võlgnevuse tasub siiski laenu tegeliku saajana kaaskostja ise. Kostja P K kinnitab, et ta on ka praegu valmis ise kogu nõude hüvitama, kuid vahepeal oli ta töötu, tal on tekkinud majanduslikud raskused ning seega oleks kahju hüvitamine võimalik üksnes maksegraafiku alusel. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kostjate kohustused tulenevad kostjate sõlmitud tarbijakrediiidilepingu ja käenduslepingu mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud võlgnevusest. Vastavad lepingud ning ka võlgnevuse ja kahjude arvestus on hageja poolt esitatud. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 145 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostjad hageja nõude asjaolusid ega nõude suurust ei vaidlusta. 30.04.2007 kohtuistungil võtavad kostjad hagi õigeks ning hagi õigeksvõtu õiguslikud tagajärjed on kohtu poolt neile selgitatud.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava osa ning põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Lähtudes eeltoodust ning TsMS § 165 lg 3 tulenevalt leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele solidaarselt kostjate poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus juhindus TsMS § 173; 435-436, 440 lg 1-2, 442; 444 lg 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 11. juunil 2007.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.