Runcu Abad OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus KÅ vastu 145 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27. jaanuari 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Runcu Abad OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Runcu Abad OÜ (varasem ärinimi Law Office Storm & Mets OÜ, registrikood 12029233), lepinguline esindaja Katrin Kiisk Puudutatud isik (võlgnik, vastustaja): KÅ (sündinud XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Law Office Storm & Mets OÜ (avaldaja, praegune ärinimi Runcu Abad OÜ) esitas
23.novembril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KÅ (võlgnik) vastu 145 euro saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. Maakohus tegi 28. novembri 2016 määrusega võlgnikule makseettepaneku.
Makseettepanek toimetati on võlgnikule kätte Soome Vabariigis aadressil XXX Helsinki
26.detsembril 2016. Võlgnik kohtule tähtaegselt vastuväidet ei esitanud.
2.Maakohus saatis avaldajale 18. jaanuaril 2017 e-kirja, milles soovis teada, kas teenuse osutajaks oli avaldaja ning kui ei, siis palus kohus teatada teenuse osutaja andmed ning saata teenuse osutamise leping. Ühtlasi tegi kohus avaldajale järelepärimise kohtualluvuse kokkuleppe esitamise kohta ja andis tähtaja kokkuleppe esitamiseks. Avaldaja menetlusosaliste vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepet kohtule ei esitanud. Avaldaja on 18. jaanuari 2017 kohtule saadetud e-kirjast nähtuvalt asunud seisukohale, et maksekäsuosakonnal puudub õiguslik alus nõuda avaldajalt kohtualluvuse kokkuleppe olemasolu, kuivõrd see ei ole asja menetlemise formaaljuriidiliseks eelduseks ja kohtul tuleb juhinduda makseettepaneku tegemisel Tallinna Ringkonnakohtu 19. augusti 2016 määruses tsiviilasjas nr 2-16-107916 viidatud artiklitest, st teavitada võlgnikku makseettepaneku edastamisega võimalusest kohtualluvust soovi korral vaidlustada ja makseettepanek võlgnikule edastada.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus jättis 27. jaanuari 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, sest Eesti kohus ei ole rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev asja menetlema. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus) art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Võlgniku elukoht on Soome Vabariigis aadressil XXX Helsinki. Eesti Rahvastikuregistris võlngiku andmed puuduvad. Võlgnik sai makseettepaneku isiklikult kätte eelnimetatud Soome aadressil. Lähtudes eeltoodust ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg-st 1 ei ole võlgniku alaline elukoht Eestis. Brüssel I bis määruse art 28 lg 1 näeb ette, et kui kostja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, vastu esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega saab kohus omal algatusel hagi menetlemisest keelduda, kui kostja ei ilmu kohtusse. Riigikohus on nimetatud sätet tõlgendanud selliselt, et kohus võib hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule (Riigikohtu 21. novembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 12). Käesolevas menetluses võlgnik kohtule ei vastanud. Samuti ei esine asjas Brüssel I bis määruse art-s 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art-tes 17 ja 18 sätestatud regulatsioonist. Eeltoodu alusel ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev antud asja menetlema, mistõttu jättis kohus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel avaldaja nõude võlgniku vastu läbi vaatamata. Avalduse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et asi ei ole kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib pöörduda hagiga sama isiku vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1).
MÄÄRUSKAEBUS
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja kohustada võlgnikku tasuma maksekäsu määruse alusel avaldajale võlgnevuse katteks 210 eurot (sisadalb menetluskulusid), kandes selle summa avaldaja arveldusarvele. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend käsitleb Brüssel I bis määruse art 28 kohaldamist hagi, mitte hagita menetluse iseärasustest lähtuvalt, mistõttu ei ole ega saagi selles toodud seisukoht olla üheselt samastatav maksekäsu kiirmenetluse kui hagita asja ühe alaliigiga. 2 (4)
TsMS § 489 lg 1 sätestab imperatiivselt, et võlgniku tegevusetuse korral, st makseettepanekule vastamata jätmisel, teeb kohus maksekäsu võlanõude sissenõudmise kohta. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend ja TsMS § 489 lg 1 lähevad teineteisega vastuollu, kuivõrd võlgnik ei saa ühe ja sama teguviisiga tuua kaasa korraga kahte õiguslikku tagajärge. Makseettepanekule vastamata jätmine ei saa tähendada võlgniku vaikimisega avaldatud kohtualluvuse vastuväidet. Kohtu tõlgendus ei ole kooskõlas võlgniku tegeliku tahte ega kehtiva õigusega.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Võlgnik määruskaebusele vastu ei vaielnud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 22. mai 2017 määrusega lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
7.Vaidlustatud määruse puhul ei ole tegemist määrusega, mille peale saab määruskaebust esitada. Seda põhjusel, et ringkonnakohtu hinnangul ei saa vaidlustatud määrust käsitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamata jätmise määrusena – nagu seda tegi maakohus, millele tuleneb edasikaebeõigus TsMS § 427 lg-st 1, vaid see on menetluslikult maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise määruse, mille peale ei saa TsMS § 483 lg 5 esimese lause kohaselt kaevata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
8.Maakohus on vaidlustatud määruses vastavalt TsMS § 75 lg-s 1 sätestatule kontrollinud, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Maakohtu tegevus kohtualluvuse määramisel maksekäsu kiirmenetluses on kooskõlas Riigikohtu praktikas antud suunisega, mille kohaselt on maakohtul ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse saamisel TsMS § 75 järgi kohustus määrata, kas asja lahendamine allub rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt Eesti kohtule (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 15). Maakohtu kohustust hinnata maksekäsu avalduse lahendamisel, kas TsMS § 70 järgi on vaidluse lahendamine Eesti kohtute pädevuses, on kinnitanud ka Riigikohtu üldkogu (vt 21. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 65). Maakohus kohaldas õigesti Brüssel I bis määruse sätteid ja leidis põhjendatult, et asi ei allu Eesti kohtule. Hagita asjas üldiselt ega ka maksekäsu kiirmenetluses ei ole sellist eripära, mis võimaldaks ilma võlgniku või muu kohustatud poole nõusolekuta lahendada Eesti kohtus asja, mis Brüssel I bis määruse järgi Eesti kohtule ei allu. Eesti seadusandjal ei ole võimalik menetluslikke eripärasid luues, sh nt maksekäsu kiirmenetluse formaliseerimisel ja lihtsustamisel laiendada Eesti kohtute pädevust.
9.Maksekäsu avalduse lahendamisena saab TsMS § 483 lg 1 ja § 484 lg 1 arvestades mõista maksekäsu avalduse rahuldamist ja selle tulemusena võlgnikule makseettepaneku tegemist. Lähtudes eespool viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-75-14 p-s 65 märgitust saab maakohus maksekäsu avalduse rahuldada ja makseettepaneku võlgnikule teha üksnes juhul, kui täidetud on maksekäsu menetluse kohaldamise eeldused ja TsMS § 70 järgi on vaidluse lahendamine Eesti kohtute pädevuses. 3 (4)
Maakohus on kohtualluvuse küsimust hinnanud vaidlustatud määruses, st pärast makseettepaneku tegemist. TsMS ei välista selles menetlusfaasis maksekäsu eelduste kontrollimist, sõnaselgelt näeb sellise võimaluse ette TsMS § 483 lg 2 p 3. Seega saab ka pärast makseettepaneku tegemist jätta maksekäsu avalduse rahuldamata, kui ilmnevad asjaolud, mis välistavad avalduse rahuldamise. Üheks selliseks olukorraks ongi makseettepaneku kättetoimetamine välisriigis elavale võlgnikule. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et asi ei allu Eesti kohtule, aga sõnastanud selle ekslikult maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbi vaatamata jätmise otsustusena. Vastavalt Riigikohtu 3. detsembri 2014 määruse tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14 p-s 15 antud selgele juhisele tuleb maksekäsu kiirmenetluse avaldus, juhul kui asja arutamine ei allu Eesti kohtule, jätta rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel tuleb vaidlustatud maakohtu määrust käsitleda kui maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmist, seda olenemata sellest, et varasem kohtualluvuse kontrollimata jätmine kohtu poolt päädis makseettepaneku tegemise kui maksekäsu avalduse esmase rahuldamisega.
10.Kuivõrd TsMS § 483 lg 5 esimese lause kohaselt ei ole maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise määrus edasikaevatav, on määruskaebus võetud menetlusse ebaõigesti ja tuleb TsMS § 664 lg-le 2 tuginedes jätta läbi vaatamata. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei saa ringkonnakohus hinnata määruskaebuse muid väiteid sisuliselt. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 483 lg 5 teisest lausest tulenevalt on avaldajal õigus pöörduda sama nõudega kohtusse hagiavalduse vormis. Asja lahendamisel hagimenetluses hindab kohus vajadusel ka kohtualluvuse küsimust.
11.Kuna määruskaebus jäetakse läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 168 lg 2 ja § 172 lg 9 alusel avaldaja kanda. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et võlgnik oleks kandnud menetluskulusid või tal oleks neid tekkinud, mistõttu ringkonnakohus määrab kindlaks, et hüvitatavad kulud puuduvad. Avaldaja võib TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitada taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata sama seadustiku § 483 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud juhul. TsMS ei sisalda maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisena sõnaselgelt Eesti kohtute rahvusvahelise pädevuse puudumist. Siiski tuleb TsMS § 483 lg 2 p 1 üldist viidet §-le 481 sisustada viisil, et sellega on hõlmatud ka muud maksekäsu kiirmenetlust välistavad alused. Seega võib avaldaja lisaks taotleda avalduse esitamisel makstud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
12.TsMS § 643 lg-st 4 ja §-st 659 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.