Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078538. Selgitusse märkida kelle eest tasutakse, tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv“. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Luua Metsanduskool esitas 12.04.2006.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxx Kxxxxxxxvastu võlgnevuse summas 22453,10 krooni ning menetluskulude 225 krooni maksmise nõudes. 26.07.2006 saabus kohtusse võlgnikult Axxxxx Kxxxxxxxxxkirjalik ühepoolne maksegraafik. Kohus teavitas sellest avaldaja esindajat, kuid avaldaja esindaja teatas, et ei ole sellega nõus, kuna Axxxxx Kxxxxx on maksegraafikusse märkinud samad makseajad, mis on poolte vahel kolm aastat tagasi sõlmitud maksegraafikus. TsMS § 486 lg 1 alusel tegi kohus 08.02.2007 kohtumääruse, millega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning jätkas asja menetlemist hagimenetluses Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas. Kohus saatis kostjale hagiavalduse (maksekäsu kiirmenetluse avalduse) koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 10. aprilliks 2007.a. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 16. märtsil 2007.a., kuid kohtule vastanud ei ole. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel oli sõlmitud üürileping, mille kohaselt hageja andis ja kostja võttis üürile eluruumi (korteri). Sellise õigussuhte näeb ette VÕS § 271, mis sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. Pooled on üürilepingus kokku leppinud, et kostja (üürnik) tasub igakuiselt üüri ja kommunaalteenuste ning muude osutatavate teenuste eest. Hageja on esitanud kostjale arved üüri ja kõrvalkulude tasumiseks. Kostja on jätnud maksekohustuse täitmata ja pole hagejale nõuetekohaselt tasunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 näeb ette õiguskaitsevahendina, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.

2 (3)

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 225 krooni (tl.6). TsMS § 139 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hageja nõuab hagis kostjalt 22 453,10 krooni tasumist. Selliselt hagihinnalt kuulub Riigilõivuseaduse Lisa 2 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 1500 krooni. TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel kostjalt välja mõista hageja kasuks tasutud riigilõiv summas 225 krooni ja riigituludesse vähem tasutud riigilõiv summas 1275 krooni. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist TsMS § 176 lg.2 alusel. Seetõttu ja TsMS § 176 lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohtunik:

/ allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.