lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-2207/23

Muud › CMR

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-2207/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › CMR
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1283
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-2207

Tsiviilasi

Xxxx OÜ hagi Xxxx OÜ vastu põhivõla 5027,35 euro ja viivise 790,56 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

5817,91 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Xxxx OÜ (xxxx, Xxxx), esindaja Xxxx (e-post xxxx) Kostja Xxxx OÜ (xxxx, Xxxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Rahuldada Xxxx OÜ hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xxxx OÜ-lt Xxxx OÜ kasuks põhivõlg 3917,35 eurot ja viivis 663,91 eurot.
3.Jätta hageja menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda.
4.Välja mõista Xxxx OÜ-lt Xxxx OÜ kasuks menetluskuluna 809,75 eurot.
5.Xxxx OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Xxxx OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
6.Välja mõista Xxxx OÜ-lt Xxxx OÜ kasuks menetluskuluna 21 eurot.
7.Xxxx OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Xxxx OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kostja vastuväited

10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja ei tunnista arveid nr xxxx ja xxxx, kuna tasumine pidi toimuma pärast originaaldokumendi esitamist. Kostja ei ole saanud originaalarveid ega CMR-e.

Kohtuotsuse põhjendused

13.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
14.Hageja esitas nõude kostja vastu veotasu saamiseks. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu vedajale maksta veose üleandmisel saajale.

Hageja põhinõudest

16.Kohus leiab, et eelnevaga on kinnitust leidnud kostja poolt eelmärgitud vedude tellimine. Lepingud on allkirjastatud kostja poolt. Saatelehtedega on tõendatud, et veod on toimunud kokkulepitud ajal ja mahus. Kostja ei ole esitanud pretensioone vedude osas. Kuna veod on toimunud, tuleb kostjal tasuda veo eest esitatud arved summas 5027,35 eurot. Kostja vastuväitel ei pea ta arveid nr xxxx ja xxxx tasuma, kuna pole saanud originaalarveid ega CMR-e. Kohus leiab, et kuna vedu on toimunud, siis peab kostja tasuma vedude eest, mille kohta on esitatud kõnealused arved. Originaalarvete ega CMRide esitamata jätmine ei vabasta kostjat tasumise kohustusest. VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Veos on saajale üle antud ja seega hageja tasunõue 5027,35 eurot on muutunud sissenõutavaks.

Kohus leiab, et osundatust tulenevalt on kostja vähendanud hagis nõutud võlgnevust 1110 euro võrra ja kostjalt kuulub hagejale väljamõistmisele põhivõlgnevus 3917,35 eurot.

Kohus leiab, et kuivõrd kostja vastusest ei nähtu nimetatud nõuete osas enne kohtumenetlust tasaarvestusavalduse esitamine ning kostja ei ole viidatud nõuete osas tasaarvestusavaldust esitanud ka kohtumenetluses, siis tuleb kostja viide XXXX OÜ poolt tasumata arvetele jätta tähelepanuta. Hageja viivisenõudest

20.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras.

Toodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hagejale välja viivise 663,91 eurot. Menetluskulude jaotus

21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta hageja menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Et pooltel oli menetluses lepinguline esindaja, peavad pooled hüvitama tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja menetluskuludest Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja kulud õigusabile on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud 6 tunni ulatuses. Kohus peab ülemääraseks kulutusi kahe vastuse koostamiseks ning leiab, et nimetatu eest on põhjendatud ajakulu 1 tund. Samuti ei ole põhjendatud menetluskulude taotluse koostamisele kulunud aeg 30 minutit. Kuna menetluskulude taotluse esitamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Kuivõrd hageja on erinevates dokumentides märkinud samade toimingute eest lepingulise esindaja tunnitasu erinevalt - 100 või 120 eurot tund (t.lk 15, 95), siis leiab kohus, et põhjendatud on hagejale arvestada tasu 100 eurot tunni eest. Selline hind vastab ka hageja lepingulise esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 600 eurot + km, millele lisandub tasutud riigilõiv 425 eurot. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 79% ulatuses tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskulud summas 809,75 eurot.

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Kostja menetluskuludest

23.Kostja menetluskuluks on kulud õigusabile summas 130 eurot + km. Kostja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 1 tund. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, kostja esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja kulud õigusabile ühe tunni ulatuses on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud. Kuivõrd kohus pidas arvestades asja keerukust ja mahtu arvestades hageja lepingulise esindaja tasu määraks põhjendatuks 100 eurot/tund, siis peab kohus põhjendatuks arvestada kostja esindajale sama tunnihinda. Selline hind vastab ka kostja lepingulise esindaja kvalifikatsioonile. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 100 eurot. Kostja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata 21% ulatuses tuleb hagejalt kostjale välja mõista menetluskulud summas 21 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja