Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kaudu ning esitas maksekorralduse ülekande kohta. Seejärel vormistas hageja auto dokumendid ja andis auto kostjale üle. Hiljem aga selgus, et eelpool nimetatud summat ei olnud hageja kontole laekunud. Kostja oli kirjutanud saajaks Autonova (poe nimi) OÜ asemel. Seejärel teavitas hageja koheselt kostjat ning palus võlgnetav summa tasuda. Kostja aga ei teinud seda. Kostjale auto üleandmist tõendab sõiduki registreerimistunnistus, millest nähtub, et vaidlusalune auto on registreeritud kostja nimele. Kostja on jätnud hagejale maksmata müügihinna 254 000 krooni. Põhjusel, et kostja vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale tasuma ei asunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle AS-le, kes saatis kostjale võlateatise , milles teavitas kostjat võlgnevusest hageja ees ning palus võlgnevuse likvideerida . Mainitud võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt võlaõigusseadusele (VÕS), mille kohaselt kohustuse täitmisega viivitamise korral on viivis 0,02 % päevas. Viivis on arvutatud vastavalt alljärgnevale tabelile:

Arvestades eeltoodut leiab hageja, et ta on teinud kõik endast oleneva, et lahendada antud vaidlus kohtuväliselt. Vaatamata kostjale antud võimalustele ja tasumise tähtaegade edasilükkamisele ei ole kostja oma kohustust hageja ees täitnud. Seega nõuab hageja kostjalt 254 000 krooni ning sellele lisanduv viivist 19 761 krooni VÕS § 76 lg 1, 2 ja 3, § 82 lg 7 ja § 208 lg 1 alusel. teatas hageja kohtule, et nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning esitas täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt on kostja põhivõlgnevus hageja ees 154 000 krooni. Lepingu punkt 3.2 kohaselt summast puudujääv osa, 100 000 krooni tasaarvestatakse tagasiostetava maksumusega. Hageja vähendab ka viiviseid 11 981 kroonini. Viivise arvestus on alljärgnev: Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja vastus ja selle põhjendused

Kostja tunnistab, et tema endise abikaasa GS poolt hagejale sõiduki eest teostatud ülekanne summas 154 000 krooni ei laekunud hageja kontole maksekorralduses märgitud makse saaja rekvisiitide ebaõigsuse tõttu. Kuid kostja väidab, et hiljemalt paari päeva jooksul pärast vea avastamist teostas ta hagejale tasumise sularahas. oli kostja sunnitud lahkuma kodunt aadressil , kus ta elas selle ajani koos GS, jättes koju oma isiklikud asjad ning osa dokumente. Kostja eeldab, et hagejale sularahas 154 000 krooni tasumist tõendav kviitung jäi samuti nende dokumentide hulka, kuid ei saa seda kohtule esitada põhjusel, et majas, kus dokumendid asuvad, elab praegu GS, kellega abielu on kostjal lahutatud ja kostjal ei ole ligipääsu majja. Käesoleval ajal püüavad endised abikaasad jagada ühisvara kohtuvälises korras.

Kuna sõiduk kuulub kostja ja GS ühisvara koosseisu ning sinna kuuluvad ka sõiduki soetamisega seotud rahalised kohustused, esitab kostja avalduse GS menetlusse kaasamiseks. Kostja möönab, et rahalise kohustuse tõendamiskoormus lasub käesoleval juhul temal ja loodab, et taotluse endise abikaasa menetlusse kaasamiseks rahuldamise korral õnnestub temal tõendada hagejale sõiduki maksumuse tasumist. Enam, kui ühe aasta jooksul pole hageja ühtegi korda pöördunud kostja poole nõudega rahalise kohustuse täitmisest. sai kostja hageja esindajalt sellise nõude. Vastavalt lepingu p 3.1. on tegemist vaidluse poolte vastastikuste kohustustega, kusjuures hageja kohustus kostjale sõiduki üleandmiseks muutub sissenõutavaks alles pärast kostja poolt oma rahaliste kohustuste täitmist hageja ees. Seega asjaolu, et hageja andis kostjale sõiduki üle tõendab kaudselt kostja poolt oma kohustuse täitmist hageja ees, vaatamata sellele, et täitmine toimus teises, kui on ettenähtud lepinguga, viisis (st mitte ülekandega, vaid sularahas). Hageja põhivõla nõude näol on tegemist ebaselge nõudega. Vastavalt lepingu punktile 2.1. lepingu üldiseks hinnaks on 254 000 krooni, millest, lähtuvalt lepingu p 3.2. 100 000 krooni tasaarvestatakse kostjalt tagasiostetava sõidukiga maksumusega. Kuna, nagu loodab kostja, poolte vahel puudub vaidlus selle kohta, et nimetatud sõiduk oli kostja poolt hagejale üle antud, väidetava põhivõla summa ei või ületada 154 000 krooni. Vaatamata sellele, hagile lisatud arve oli esitatud kostjale ikkagi summas 254 00 krooni, st ilma tagastatud sõiduki maksumuse tasaarvestuseta. Enam, kui ühe aasta jooksul esitas hageja kostjale arve põhivõla summas 154 000 krooni äranäitamisega. Viivis on arvestatud hageja poolt samuti lähtuvalt põhivõla summast 254 000 krooni. Kui kostjal ei õnnestu tõendada rahalise kohustuse täitmist ja kohus tuvastab kohustuse rikkumise fakti, siis palub kostja jätta viivise nõue rahuldamata, kuna kohustuse rikkumine ja kohustuse täitmise viivitus olid tingitud hageja enda tegudega. Nimelt tõendas hageja kostja poolt rahalise kohustuse täitmist sõiduki üleandmisega kostja omandisse, enam, kui aasta jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist pole nõudnud kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1) ja ka aasta möödudes pöördus kostja poole vaid esindaja kaudu. Raha mittelaekumine hageja kontole oli ka tingitud tema teoga, nimelt ebakorrektse, blanketil nime , äranäitamisega arve esitamisega, mis põhjusel oligi maksekorralduses ülekandmise saajaks näidatud hageja poolt nimi . Kostja arvates on toodud asjaolud käsitletavad VÕS § 101 lg 3 ettenähtud asjaoludena, mis vabastavad võlgniku viivise tasumisest. Arusaamatu on viivise arvestus lähtuvalt summast 254 000 krooni, seejuures, et tegeliku väidetava võlgnevuse suurus ei või ületada 154 000 krooni. Samuti on kostja seisukohal, et kui lugeda tema poolt tasumise kohustuse rikutuks, siis rikkumine on vabandatav vähemalt kuni 2006.a septembrikuuni, st kuni tähtajani, kui ta sai teada hagejal rahaliste pretensioonide olemasolust tema vastu ning oli temale esitatud vastav nõue. VÕS § 91 lg 1 lubab kokku leppida rahalise kohustuse täitmise viisis. Lähtuvalt lepingu p 3.1. leppisid pooled kokku kohustuse täitmisest panga ülekandega. Nimetatud kohustus oli täidetud kostja abikaasa poolt, kuid täitmine pole laekunud hageja kontole viimase poolt esitatud ebakorrektse arve tõttu. Seega, nõustudes kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt,

ja saades teada, et kohustuse täitmine ei õnnestunud, pole hageja enam, kui aasta jooksul teavitanud kostjat kohustuse väidetavast mittetäitmisest. Tuginedes VÕS § 119 lg 1 ning § 103 lg 1 leiab kostja, et isegi kui lugeda tema poolt kohustuse mittetäidetuks, st et kui tal ei õnnestu tõendada vastupidist, selline hageja käitumine teeb kohustuse rikkumise vabandatavaks ja kostja vastutuse kandmisest vabastatavaks vähemalt kostja poolt hageja nõude kättesaamiseni, Võttes arvesse eeltoodut palub kostja jätta rahuldamata viivise väljamõistmise nõue ning kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja peab võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses. esitas kostja taotluse, milles loobub GS kaasamisest menetlusse kolmanda isikuna. Taotluse kohaselt on Grigori Saar kogu raha hagejale tasunud, kuid tasumist tõendav dokument ei ole säilinud. Kostja endine abikaasa GS ei avaldanud soovi menetlusest osa võtta, mistõttu kostja loobub tema kaasamisest. Kuivõrd GS ei ole põhivõlgnevuse tasumist tõendav dokument säilinud, nõustub kostja tema vastu esitatud nõudega summas 154 000 krooni. Viiviste osas jääb kostja oma vastuse juurde. Kohtu põhjendused TsMS § 403 lg 1 esimese lause kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on esitanud taotluse lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et sõlmiti ostu-müügileping (edaspidi leping), mille alusel hageja müüs kostjale sõiduauto . müügihinnaga 254 000 krooni ning et lepingu punkti

1 p-st 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja tegu ei ole põhjustanud kohustuse rikkumise, kuivõrd arvele on märgitud müüjaks osaühing (t lk 8). Samuti on lepingu punktis

Viivi Villemson

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.