Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindaja
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 30.aprill 2007.a. Paide kohtumaja 2-07-14020 RO ja MO avaldus kompromissi kinnitamiseks ja täitelehe nr 2-160 26.02.1993.a. ning 05.04.1993.a.ettepaneku alimentide sissenõudmiseks kehtetuks tunnistamiseks alates
Menetlus
1.Keelduda menetlusse võtmast RO ja MO avaldust kompromissi kinnitamiseks, täitelehe nr 2-160 26.02.1993.a. ja ettepaneku alimentide sissenõudmiseks 05.04.1993.a. kehtetuks tunnistamiseks alates 01.märtsist 2007.a. 2.Tagastada avaldus koos lisadega ROle. Määrus toimetada kätte ROle ja MOle. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Avalduse asjaolud 13.aprillil 2007.a. saabus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale RO ja MO ühine avaldus, milles nad paluvad kinnitada kohtumäärusega avaldajate vaheline kompromissleping ning tunnistada kehtetuks 26.02.1993.a. täiteleht nr 2-160 ja 05.04.-1993.a. ettepanek alimentide sissenõudmiseks alates 01.märtsist 2007.a. Avalduse kohaselt on ROlt Järva Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-160/93 välja mõistetud alimendid MO kasuks suuruses 1/3 igakuulisest töötasust ühiste laste M ja R O ülalpidamiseks kuni 20.07.2007.a. ja sealt edasi 1⁄4 kuni 06.10.2010.a. Nimetatud otsuse täitmiseks on RO tööandjale esitatud täiteleht nr 2-160 26.02.1993.a. ja ettepanek alimentide sissenõudmiseks 05.04.1993.a. Vastavalt Perekonnaseaduse § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Sama paragrahvi lg 2 täiendab, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Tütar M O on sündinud xxxxxx.a. ja poeg R O xxxxxx.a. Seega on üks lastest täisealiseks saanud juba
xxxxxx.a. ja teine saab täisealiseks xxxxxx.a. M O ei ole vanemad kohustatud enam ülal pidama ja juhul kui R O jätkab peale täisealiseks saamist õpinguid gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapsevanemad on kohustatud teda ülal pidama. Eelpoolnimetatud asjaoludest tulenevalt on avaldajad sõlminud kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada määrusega ja tühistada täiteleht nr 2-160 26.02.1993.a. ning 05.04.1993.a. ettepanek alimentide sissenõudmiseks. Kohtu tuvastatud asjaolud ja seisukoht Järva Maakohus on menetlenud tsiviilasja nr 2-160/93, s.o. RO hagi MO vastu abielu lahutamiseks ja hagejalt elatise (alimentide) väljamõistmiseks. Kohtu 26.veebruari 1993.a. otsusega on ROlt MO kasuks välja mõistetud alimendid (elatis) 1/3 tema igakuisest töötasust (sissetulekust) laste M, sünd. xxxxxx.a., ja R, sündxxxxx.a., ülalpidamiseks alates 06.oktoober 1992.a. kuni 20.juuli 2007.a. ja sealt edasi 1⁄4 töötasust kuni 06.oktoobrini 1010.a. Kohtuotsuses märgitud lõpptähtaeg ei vasta otsuse tegemise ajal kehtinud Eesti NSV Abielu- ja perekonnakoodeksi § 83 sätestatule ega ka käesoleval ajal kehtivas Perekonnaseaduses (PKS) sätestatule, s.t. vanema kohustusele ülal pidada oma alaealist last. Vanemad ei ole kohustatud ülal pidama oma täisealist töövõimelist last. Kohtuotsusele kaebust ei esitatud ja kohtuotsus jõustus 09.03.1993.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendi võib hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistimise korras uuesti läbi vaatama. Tsiviilasjas nr 2-160/93 tehtud kohtuotsust ei ole võimalik ka teistida, sest TsMS § 704 lg 3 kohaselt võib teistimismenetlust esitada, kui kohtulahendi jõustumisest, mille teistimist taotletakse, on möödunud viis aastat. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel on jõustunud kohtuotsus olemas, siis kohus ei saa kompromissi kinnitada. Täitedokumendiks Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja –määrus tsiviilasjas. Nii täiteleht kui ka ettepanek alimentide sissenõudmiseks on koostatud kohtuotsuse alusel, mida ei ole tühistatud , siis ei ole alust ka ettepanekut tühistada. TMS § 48 sätestab täitemenetluse lõpetamise alused ning selle paragrahvi p 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Seega on pooltel võimalik kokku leppida, et sissenõudja MO esitab kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ja RO täidab vabatahtlikult kompromisslepinguga võetud kohustust. Perekonnaseaduse § 61 lg 6 kohaselt võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.