Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7) lg 7). 7) I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.11.2005.a. tarbijakrediidilepingu, mille põhitingimuse kohaselt andis hageja kostjale 15 000 krooni krediiti, intressiga 27,17% krediidisummast ühe aasta jooksul. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi 20 667 krooni ja 28 senti. Krediidi brutosummaks kujunes 35 967 krooni ja 28 senti. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid pooled 10.01.2006.a. tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr. 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, millega suurendati krediidisummat 10 000 krooni võrra. Krediidisummaks sai 24 837 krooni ja 90 senti ning kostja kohustus alates 10.01.2006.a. maksma intressi 24.99% krediidisummast ühe aasta kohta. 09.02.2006.a. sõlmisid pooled kokkuleppe nr. 2, mille tulemusena kohustus kostja alates 09.02.2006.a. tasuma intressi 25.23% krediidisummast aastas ning kogu lepinguperioodi kohta kokku 61 138 krooni ja 13 senti. Kostja rikkus lepingut ja jättis lepingujärgsed maksed, talle saadetud meeldetuletustest hoolimata, tasumata. 18.09.2006.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis kostjale võlgnevuse tasumise tähtajaks kaks nädalat. 12.10.2006.a. ütles hageja lepingu üles ja nõudis ühtlasi koheselt 34 479 krooni ja 58 sendi tasumist, millest tagastamata krediidisumma moodustab 24 689 krooni ja 09 senti, intress 3 749 krooni ja 31 senti, leppetrahv 4 937 krooni ja 82 senti, viivis 3 krooni ja 36 senti, tasumata lepingu sõlmimise tasu 300 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni. Hageja selgitab, et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele muul põhjusel. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg. 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist kostja midagi ei tasunud, siis palub hageja kostjalt välja mõista 48 698 krooni ja 15 senti, millest krediidisumma 24 689 krooni ja 09 senti, intress 3 749 krooni ja 31 senti, leppetrahv 4 937 krooni ja 82 senti,

viivis 2 221 krooni ja 93 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni, lepingu sõlmimise tasu 300 krooni ning kahju hüvitis 12 000 krooni. Hagi on esitatud VÕS §de 76, 100, 101 lg. 1 ja lg. 2, 108, 113, 115, 127, 161, 402, 415, 416 alusel. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, kokkulepped, maksegraafikud, lepingu ülesütlemine, meeldetuletused, hageja hinnakiri, riigilõivu tasumise dokument. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 21.02.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud elukoha aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama tähtajaga 20.03.2007.a. Hagimaterjal tagastati märkega ”ei ela antud aadressil”. 28.02.2007.a. määras kohus kostjale kirjaliku vastuse esitamise uueks tähtajaks 20 päeva hagimaterjali kättesaamisest arvates ning palus hagimaterjali kostjale kättetoimetamiseks politsei kaasabi. Kostja on hagimaterjali kätte saanud 28.03.2007.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg on möödunud. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi on hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab tagastatud allkirjaleht toimikus. Seega on nõue ja hoiatus kostjale teada. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 500 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 31. mail 2007.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.