lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-127664/11

Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus elatise nõudes

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-127664/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus elatise nõudes
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1134
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Ele Liiv, liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

20.06.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-127664

Tsiviilasi

TV maksekäsu kiirmenetluse avaldus ML-lt elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.05.2017 määrus määruskaebuse menetlusse võtmata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ML’i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: TV (isikukood: XXXXXXXXX), seaduslik esindaja TV Võlgnik: ML (isikukood: XXXXXXXXX), lepinguline esindaja TL

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 10.05.2017 määrus.
2.Jätta rahuldamata ML määruskaebus.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud ML kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Maksekäsk
  • 03.07.20262-25-112671/8Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-25-113897/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 12.06.20262-25-101029/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-134866/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.04.20262-24-145360/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.04.20262-25-123875/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Asjaolud ja menetluse käik

1.TV (avaldaja) esitas 25.11.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MLlt (võlgnik) elatise saamiseks, paludes võlgnikult välja mõista elatise 215 eurot kuus.
2.28.11.2016 määrusega tehti võlgnikule makseettepanek tasuda avaldajale elatist 215 eurot kuu alates 25.11.2016 kuni avaldaja täisealiseks saamiseni 05.09.2018 ning hüvitada avaldajale 20 eurot menetluskulude katteks. Makseettepanekuga mittenõustumisel oli võlgnikul õigus esitada elatisnõude või selle osa vastu põhistatud vastuväide 15 päeva jooksul alates makseettepaneku kättesaamisest. Makseettepanek toimetati võlgnikule kätte 19.12.2016. Võlgnik vastuväidet makseettepanekule ei esitanud.
3.16.01.2017 maksekäsuga kohustati võlgnikku tasuma avaldajale elatist 215 eurot kuu alates 25.11.2016 kuni avaldaja täisealiseks saamiseni 05.09.2018 ning hüvitada avaldajale 20 eurot menetluskulude katteks. Maksekäsk toimetati võlgnikule kätte 07.02.2017.
4.07.05.2017 esitas võlgnik (esindaja TL kaudu) maksekäsu peale määruskaebuse, paludes määrus tühistada ja lõpetada täitemenetlus. Võlgnik esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule ja ringkonnakohus edastas määruskaebuse Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale. Kaebuse kohaselt ei ole maksekäsu tegemisel arvestatud sellega, et võlgnikul on ka teine laps. Lisaks ei ole isal ega tema sugulastel võimaldatud lapsega suhelda. Võlgnik on hetkel raskustes ega ole võimeline tasuma elatist nõutud määras. Kaebuse kohaselt sai TL asjaoludest teadlikuks peale juba alustatud täitemenetlust. Võlgnik volitas TL end esindama 05.05.2017 volikirjaga. TsMS § 4891 lg 21 kohaselt võib võlgniku seaduslik esindaja esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Kaebuse esitaja tugineb TsMS § 4891 lg 2 p-le 3, kuna võlgniku arvates on rikutud muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse eeldusi. 11.06.2017 määruskaebuse täpsustuses on võlgnik täpsustanud, et talle on teatavaks saanud lisaks asjaolu, et ML kinkis TV-le osa talle kuulunud korterist väärtusega 13 359 eurot, mis oli poolte kokkuleppel mõeldud tütre elatisraha ettemaksuks kuni tütre täisealiseks saamiseni 05.09.2018. Viimase punkti kohaselt kohustub ML tasuma igakuiselt esimeseks kuupäevaks 1800 krooni (115 eurot). Viimast kokkulepet saab tühistada ainult hagimenetluses kohtus, kui üks lepingupool on lepingut rikkunud. Seega kokkulepe ei võimalda nõude esitamist maksekäsu kiirmenetluses. Kokkuleppele lisaks 215 euro küsimine, varjates poolte kokkulepet, ei ole avaldaja avaldanud kõiki asjaolusid. Maakohtu määrus
5.Maakohtu 10.05.2017 määrusega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata ja tagastati.
6.Maakohus põhjendas, et võlgnik võib esitada maksekäsule määruskaebuse 15 päeva (välisriigis kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul alates maksekäsu kättesaamisest (TsMS § 4891 lg 1). Võlgnikule on maksekäsk isiklikult kätte toimetatud 07.02.2017 aadressil XXX, mida kinnitab kohtule edastatud Omniva postisaadetise saabumise teade nr 11, millel on võlgniku allkiri ja dokumendi number XXXXXXXX, mille alusel on kiri saajale postiasutuse poolt väljastatud. Määruskaebuse kohtule esitamise viimane tähtpäev oli 22.02.2017.
7.Maakohus leidis, et viide TsMS § 4891 lg-le 21 ei ole asjakohane. ML on 05.05.2017 volitanud TL esindama teda kõigis vaidlustes, mis on seotud tsiviilasjaga 2-16-127664. TsMS

§ 218 kohaselt võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa. TL, kes on ML isa, esindab ML lepingulise esindajana. TsMS § 4891 lgle 21 lubab määruskaebust esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates aga võlgniku seaduslikul esindajal.

8.Kohus ei võta määruskaebust menetlusse, kui määruskaebus on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Lähtudes eelpool toodust ning juhindudes TsMS § 663 lg-st 1, § 637 lg 1 p-st 2 ja § 638 lg-st 4, leidis kohus, et maksekäsu peale 07.05.2017 esitatud määruskaebus on esitatud kohtule pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ja tuleb seetõttu jätta menetlusse võtmata. Määruskaebus ja selle põhjendused
9.11.05.2017 TL avaldas seisukoha, et kohtu viide tähtaja möödumisele ei ole põhjendatud. TL lisas, et tema õigus esindada ML tuleneb TsÜS 8. peatükis sätestatust. TL ei ole võlgniku lepinguline esindaja, vaid on seaduslik esindaja. Täisealisena ja vastutusvõimelisena saab võlgnik volitada keda soovib ja milleks soovib. Kuna volitus on antud 05.05.2017, siis tuleb seda kuupäeva lugeda maksekäsust teadasaamise ajaks. Menetluse edasine käik
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väidetele.
12.Ebaõige on kaebaja väide, et TL on võlgniku seaduslik esindaja ja mitte lepinguline esindaja. Seadusjärgne esindusõigus tekib seaduse alusel, st seadusliku esindusõiguse tekkimise eeldused ei sõltu üldjuhul esindatava tahtest ega soovist anda esindajale enda esindamiseks esindusõigus. Seaduses (sh kaebaja viidatud TsÜS 8. peatükis) ei ole ette nähtud võimalust, et täisealisel teovõimelisel isikul saaks olla seaduslik esindaja. TsÜS § 8 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (TsÜS § 8 lg 2). Kohtul ei ole andmeid, et ML-l oleks piiratud teovõime. Kaebaja on kinnitanud, et ML on täisealine ja vastutusvõimeline. Samuti ei ole ML tsiviilkohtumenetlusteovõimetu (TsMS § 202 lg 1, 2), mille tõttu osaleks ta menetluses seadusliku esindaja kaudu (TsMS § 217 lg 3). TsMS § 221 lg 1 sätestab, et seadusliku esindaja esindusõigust tõendab dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek. Kohtule ei ole esitatud dokumenti, millest nähtuks TL olek ML seaduslikuks esindajaks.
13.Kohtule on esitatud 01.05.2017 (allkirjastatud 05.05.2017) ML volikiri, millega TL-le on antud õigus esindada ML kõigis vaidlustes tsiviilasjaga nr 2-16-127664 seotult (tl 24). Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti viidanud TsMS § 218 lg 1 p-le 5 ja leidnud, et TL on ML lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri (TsMS § 221 lg 2). Kuna TL ei ole ML seaduslik esindaja, siis on maakohus õigesti leidnud, et TsMS § 4891 lg 21 käesoleval juhul ei kohaldu. Üldreegli järgi on võlgniku määruskaebuse esitamise õigus 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. Tähtaegselt võlgnik määruskaebust ei esitanud. Seega on maakohus põhjendatult jätnud ML määruskaebuse menetlusse võtmata.
14.Kuna määruskaebus jäetakse rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel ML kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.04.20262-25-7049/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.04.20262-24-130498/15Tartu Maakohus Valga kohtumaja