2-16-14019/18 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

viivise määras 0,1% päevas arvestatuna tasumata põhivõlalt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 732,89 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis OÜ Waratak (rk 10438631, esialgne võlausaldaja) kostjaga 23. märtsil 2008 mitteeluruumi üürilepingu. Üürilepinguga anti kostja kasutusse Tartus Tulbi XXX esimesel korrusel asuv mitteeluruum üldpinnaga 174m2. Üürilepingu kehtivuse ajal hilines kostja korduvalt üüriarvete tasumisega ning andis katteta lubadusi üürivõla tasumiseks. 18. juuniks 2014 oli kostja võlgnevuse suuruseks esialgse võlausaldaja ees 4384,80 eurot. Võlgnevust tunnistas kostja 18.06.2014 käsikirjaliselt antud võlatunnistuses. Võlatunnistuses lubas kostja tasuda võlgnevuse juulikuu 2014 jooksul. 30. juunil 2014 teatas esialgne võlausaldaja kostjale, et ütleb üürilepingu üles 1. augustil 2014 seoses üüri tasumise kohustuse rikkumisega. Peale korduvaid meeldetuletusi ning kostja poolt antud lubadusi loovutas esialgne võlausaldaja 4. detsembril 2015 üürilepingu alusel tasumata arvetest tuleneva nõude summas 4384,80 eurot koos õigusega nõuda viiviseid ja muid kõrvalnõudeid hagejale. Esialgse võlausaldaja poolt loovutati hagejale 1. aprillil 2014 esitatud arvest nr 17-14 tulenev nõue summas 1879,20 eurot, 1. juunil 2014 esitatud arvest nr 35-14 tulenev nõue summas 1879,20 eurot ja 1. juulil 2014 esitatud arvest nr 38-14 tulenev nõue summas 626,40 eurot. Hageja on saatnud kostjale võlateatise tähitud kirjaga kostja registriaadressile. Tähitud kirja kostja vastu ei võtnud ning see tagastati hagejale. Hageja on saatnud võlateatise kostjale ka epostiga, kuid kostja ei ole kohustusi täitma asunud. Hageja nõuab kohustuste täitmist ning viivise väljamõistmist. Viivise määraks on kostja ja esialgne võlausaldaja vastavalt üürilepingu punktile 3.7 kokku leppinud 0,1% arvestatuna viivitatud summalt päevas. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevuse suuruseks hageja ees 8076,71 eurot, millest 4384,80 eurot on põhivõlgnevus, 3651,91 eurot viivitusintress ning 40 eurot sissenõudmiskulud.

5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et kostja ja OÜ Waratak sõlmisid 23. märtsil 2008. a mitteeluruumi üürilepingu (tl 5-9). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üks isik üürilepinguga andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma selle eest tasu. OÜ Waratak on esitanud kostjale ruumi kasutamise eest jaanuarist juulini 2014 arved (tl 14-16) kogusummas 4384,80 eurot. 18.06.2014. a antud võlakirjaga (tl 11) kostja tunnistas võlgnevust jaanuarist juulini 2014. a kogusummas 4384,80 eurot, lubades tasuda sellest 50% hiljemalt 30. juuliks 2014. a. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole võlgnevust tasunud. Võlausaldaja võib VÕS § 164 lg 1 I lause kohaselt oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda üle teisele isikule. Nõude loovutamisega asub VÕS § 164 lg 2 järgi uus võlausaldaja senise asemele. Hagile lisatud nõude loovutamise teatisest (tl 12) nähtuvalt loovutas OÜ Waratak 4.12.2015. a üürilepingu alusel tekkinud nõude kostja vastu põhisummas 4384,80 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 I lause kohaselt nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p-i 3.7. kohaselt oli kokku lepitud viivisemäär 0,1% päevas. Hageja palub välja mõista viivise hagi esitamise seisuga (16.09.2016. a) summas 3651,91 eurot. Arve nr 17-14 summas 1879,20 eurot maksetähtajaga 28.04.2014. a tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 29.04.2014. a kuni 16.09.2016. a summas 1638,66 eurot; arve nr 35-14 summas 1879,20 eurot maksetähtajaga 28.06.2014. a tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 29.06.2014. a kuni 16.09.2016. a summas 1524,03 eurot; arve nr 38-14 summas 626,4 eurot maksetähtajaga 28.07.2014. a tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 29.07.2014. a kuni 16.09.2016. a summas 489,22 eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Seega oli hagi esitamise seisuga 16.09.2016. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 3651,91 eurot. Alates 17.09.2016. a palub hageja välja mõsta jooksva viivise 0,1% päevas arvestatuna tasumata põhivõlalt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 732,89 eurot. Alates 17.09.2016. a kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.06.2017. a on täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 1214,59 eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Arvestades hageja nõuet, kuulub pärast 17.09.2016. a sissenõutavaks muutunud viivis väljamõistmisele summas 732,89 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja vastuväidete osas kohus märgib, et hageja viivisearvestus on seaduslik ning põhjendatud. Hageja on arvestanud viivist lepingujärgses määras ning viivise suurust 0,1% päevas on peetud kehtivaks ka tüüptingimusena. Õigus nõuda majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult kindlaksmääratud summas võla sissenõudmiskulude hüvitamist tuleneb seadusest. Seega kostja üldsõnaline vastuväide nõude ülemäärasuse kohta ei ole põhjendatud. Vastuväite osas seoses parendustega kohus nõustub hagejaga, et vastuväide on paljasõnaline ning tõendamata. Menetluskulud