Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

hiljemalt

august

2017.a

pankrotihaldurile

• Kohtutäitur Urmas Tänro nõue summas 25,14 eurot, peamine sissenõudja Maksu- ja Tolliamet; • Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 140,90 eurot, peamine sissenõudja Maksu- ja Tolliamet; • Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 522,98 eurot, peamine sissenõudja Maksu- ja Tolliamet; • Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 344,05 eurot, peamine sissenõudja Maksu- ja Tolliamet; • Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 1 299,36 eurot, peamine sissenõudja Maksu- ja Tolliamet; • Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 12 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur; • Kohtutäitur Marek Laanemets nõue summas 0 eurot, peamine sissenõudja Promano Est OÜ; • Kohtutäitur Marek Laanemets nõue summas 129 316,96 eurot, peamine sissenõudja Nordea Bank Finland PLC; • Kohtutäitur Mati Kadak nõue summas 1 645,73 eurot, peamine sissenõudja Era Liisingu Inkassoteenused AS; • Kohtutäitur Veiko Kaasik nõue summas 4 720,24 eurot, peamine sissenõudja Promano Est OÜ. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud alljärgneva võlanimekirja : • Nordea Bank AB Eesti filiaal nõue summas 156 115,56 eurot; • Maksu- ja Tolliamet nõue summas 522,98 eurot; • Maksu- ja Tolliamet nõue summas 25,14 eurot; • Maksu- ja Tolliameti nõue summas 1 299,36 eurot; • Maksu- ja Tolliameti nõue summas 140,90 eurot; • Maksu- ja Tolliamet nõue summas 31,62 eurot; • Maksu- ja Tolliameti nõue summas 20,08 eurot; • Maksu- ja Tolliameti nõue summas 68,82 eurot; • Maksu- ja Tolliamet nõue summas 60,65 eurot; • Maksu- ja Tolliameti nõue summas 211,52 eurot. Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendi kohaselt on Xxxx maksuvõlga kokku intressi ja maamaksu näol 2 100,32 eurot. Lisaks on seisuga 30.05.2017 Xxxx i maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 423,92 eurot. Muud kohustused Võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 165 017,77 eurot ning võlad suurenevad intresside, viiviste ja kohtutäiturite tasude võrra. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 165 017,77 eurot ning kohustused suurenevad intresside ja viiviste kasvades. Samuti lisanduvad kohtutäiturite tasud. Võlgnik õpib Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi päevases õppes arheoloogiat ning plaanib 2017.a. kevadel magistrikraadi kaitsta. Tööl võlgnik ei käi, võlgniku igakuiseks sissetulekuks on riiklik vähekindlustatud õpilaste õppetoetus 135 eurot kuus. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik elab käesoleval hetkel elukaaslasele kuuluvas korteris aadressil Xxxx , Tallinnas.

Võlgnikul ei ole enda kinnitusel vara, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur Xxxx maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Avalduse kohaselt tegeles võlgnik aastatel 2006-2009 vähesel määral kinnisvaraarendusega. Aastal 2006 ostis võlgnik Tallinnas Xxxx asuva korteriomandi, samuti ostsid sõbra Xxxx kinnistu Xxxx , Harjumaa. Kinnisvara ostmiseks võeti laenu Nordea pangast. Seoses majanduslangusega 2008. hakkasid kinnisvara hinnad langema ja euribor tõusis kiiresti. Ühtlasi töötas võlgnik ehitussektoris ning majanduslangusega seoses langesid palgad märgatavalt. Sellega seoses tekkisid võlgnikul ning tema sõbral Xxxx makseraskused ning nii Xxxx asuv korter kui ka Xxxx asuv kinnistu müüdi kohtutäiturite pool avalikel enampakkumistel. Pärast kinnistute müüki jäi tasumata võla suuruseks kokku koos viiviste ning kohtutäiturite tasudega u 2,4 miljonit krooni. Aastal 2011 suri võlgniku sõber Xxxx haiguse tagajärjel ning sellest tulenevalt jäi nõue võlgniku kanda. 03.06.2013.a. sõlmis võlgnik Nordea pangaga notariaalselt kinnitatud võlatunnistuse kokku summas 155 702,92 eurot. Aastatel 2011 kuni 2015 töötas võlgnik katusetöid teostavas ettevõttes Xxxx OÜ’s projektijuhina ning sõlmis võlausaldajatega maksegraafikuid, mida suutis osaliselt tasuda. 2015.a. diagnoositi võlgnikul puukborrelioos ning seoses haigusest tulenevate tasakaaluhäiretega ei olnud võlgnikul võimalik enam katustel ehitusega tegeleda ning töösuhe katkestati. Pärast seda astus võlgnik Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituuti magistrantuuri päevasesse õppesse arheoloogiat õppima. PankrS § 22 lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrs § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua võlgniku ebaõnnestunud äritegevuse kinnisvaraarendusega seoses aastatel 2006-2009. Pärast majanduslangust tekkinud kinnisvara hinnalangus viis selleni, et kinnistud müüdi kohtutäiturite poolt ning võlgnevus panga ees jäi tasumata. Ajutine pankrotihaldur leiab, et Xxxx maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole käesoleva aruande esitamise ajaks tuvastanud tagasivõitmise võimalusi Xxxx pankrotimenetluses. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes PankrS § 170 lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Juhindudes eeltoodust ja PankrS §-dest 1,31 ja 170 palub ajutine haldur kuulutada välja Xxxx pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui

pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 165 017,77, kuid võlgniku ainsaks varaks on rahalised vahendid pangakontol summas 0,03 eurot, igakuiseks sissetulekuks on laekumised riikliku õppetoetuse näol 135 eurot kuus. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.