Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

e-post

[email protected]) ja anda kohtutäiturile pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks pärimisseaduse (PärS) §-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ning kohtule PärS §-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaeg pikkusega kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.

2-17-5056 mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Avalduse sisu ja menetluse käik Xxxxesitas 30.03.2017.a Harju Maakohtule avalduse Xxxx(Soome isikukood xxxx) pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Xxxxpärandvara hulka kuulub muuhulgas ühisomandina kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx). Kinnistusraamatusse on märgitud kinnistu teise ühisomanikuna Xxxx, kes suri 15.02.2016.a ja kelle pärijaks on Xxxx. Kinnistul lasub hüpoteek summas 975 000 krooni (s.o 62 313,86 eurot) Nordea Bank AB kasuks pangalaenu tagatisena. Laenujääk on avalduse esitamise hetkega 20 853,45 eurot. Avaldaja on tasunud pärast Xxxxi surma maja laenu ja kindlustust. Xxxxpärijate võlgnevus avaldaja ees on 1132,25 eurot. Maja seisab tühjana. Puuduvad andmed, kas Xxxx pärija(d) on pärandi vastu võtnud. Kohtumääruse põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 586 lg-st 1 otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui TsMS 57. peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 p-d 1-3 annavad kohtule aluse pärandaja surma korral rakendada pärandavara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada, pärija ei viibi pärandvara asukohas või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. TsMS § 117 lg 1 kohaselt võib Eestis asuva pärandvara hoiumeetmeid Eesti kohtus rakendada sõltumata sellest, millise maa seaduse järgi pärimine toimub ja millise maa ametiasutus või –isik võib pärandimenetluse kohtualluvuse järgi üldiselt läbi viia. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pärandvara hoiumeetmeid rakendab pärandi avanemise koha järgne kohus, lisaks kui pärand avaneb välisriigis ja pärandvara asub Eestis, võib pärandi hoiumeetmeid rakendada vara asukoha järgne kohus. Käesoleval juhul ei ole Xxxx pärijad teada. Seega esinevad PärS § 110 lg 1 p-de 1-3 kohased eeldused, mis lubavad kohtul rakendada pärandi hoiumeetmeid. PärS § 110 lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine. PärS § 111 lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Xxxxsuri xxxx.a. Xxxxpärandvara hulka kuulub muuhulgas ühisomandina kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx). Kinnistul lasub pangalaenu tagatisena seatud hüpoteek summas 975 000 krooni (s.o 62 313,86 eurot) Nordea Bank AB kasuks. Kinnistu vajab hooldamist ja laen pangale tagastamist. Laenujääk on avalduse esitamise hetkega 20 853,45 eurot. Avaldaja on tasunud pärast Xxxxi kui kinnistu teise ühisomaniku surma maja laenu ja kindlustust. Xxxxpärijate võlgnevus avaldaja ees on 1132,25 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd pärandi vastuvõtmine Xxxxpärijate poolt on ebaselge, on põhjendatud rakendada tema pärandvara suhtes hoiumeetmeid. Vastavalt PärS § 112 lg-le 1 nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. PärS § 112 lg-st 3 tulenevalt on hooldaja kohustatud: 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist PärS §-s 132 nimetatud isikule; 3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 2(4)

2-17-5056 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma PärS § 111 lg-s 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast; 6) esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. TsMS § 590 lg 3 järgi kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist. Kohus tegi vandeadvokaat Ivo Mahhovile ettepaneku hakata Xxxxpärandvara hooldajaks. Ivo Mahhov on 08.06.2017.a vastuses kohtule andnud oma nõusoleku Xxxxpärandvara hooldajaks hakkamise kohta. Kohtu hinnangul on Ivo Mahhov sobiv isik pärandvara hooldaja kohustusi täitma ning kohus ei ole tuvastanud hooldajaks määramise välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Xxxxpärandvara hooldajaks Ivo Mahhovi, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138-141. PärS § 138 esimese lause järgi määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri. PärS § 139 lg-tes 1-7 on sätestatud, et inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme rakendamise ajal, ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, kehtivad PärS §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. PärS § 139 lg 8 järgi inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Üleskutsemenetluse läbiviimine on sätestatud PärS § 140 lg-tes 2-3. PärS § 141 lg-te 1 ja 2 järgi kantakse pärandvara nimekirja pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja sama seaduse § 140 lg-s 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel (PärS § 145).

3(4)

2-17-5056 Ülaltoodust lähtuvalt määrab kohus Xxxxpärandi inventuuri tegijaks kohtutäitur Elin Vilippuse, kellele kohus annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS §-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ning kohtule PärS §-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaja pikkusega kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 4). TsMS § 586 lg 2 kohaselt jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale. Määruse peale võivad avaldaja või muu TsMS § 586 lg-s 3 nimetatud isik esitada määruskaebuse TsMS § 661 sätete kohaselt. Juhindudes TsMS § 586 lg-st 6, saadab kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise määruse ärakirja pärimisregistri pidajale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.