Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-99-9
Tsiviilasi
Korteriühistu Suur 4 hagi Aktsiaseltsi Narva Vesi vastu võlgnevuse 4 843 krooni ja 10 senti nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: Korteriühistu Suur tn. 4, registrikood xxxx, asukoht Suur tn. 4-7, Narva 20307, Ida-Virumaa. esindajad Kostja: AS Narva Vesi, registrikood xxxx, asukoht Kulgu 4, Narva linn 20104, Ida-Virumaa. Lihtmenetluses
20.04.2007.a.
Resolutsioon
Rahuldada Korteriühistu Suur 4 hagi AS Narva Vesi vastu tervikuna. Välja mõista Aktsiaseltsilt Narva Vesi (reg.kood xxxx) xxxx) Korteriühistu Suur 4 (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja kahju katteks 4 843 (neli (neli tuhat kaheksasada kaheksasada nelikümmend kolm) kolm) krooni ja 10 senti ning kohtukulude katteks 290 krooni ja 60 senti Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt ööl 6. – 7.06.1998.a. toimus hageja elamu keldris veeavarii, kuna lõhkes keldrit läbiva veemagistraali metalltoru. Veemagistraal kuulub kostjale ja avariist teatati kostja dispetšerile. Avariid likvideerima ei tulnud ei kostja ega ka linna avariiteenistus seoses sellega, et puudub leping. Hommikul kella viie paiku likvideeris hageja avarii oma jõududega, tehes kulutusi kokku summas 4 843 krooni ja 10 senti. 30.10.1998.a. esitas hageja kostjale akti nr. 49 ja tegi kostjale ettepaneku kahju hüvitada. 28.12.1998.a. esitas hageja kostjale ka kalkulatsiooni, kuid kostja ei ole nõus olnud kahju hüvitama. Hageja leiab, et TSK § 448 alusel on kostja kohustatud kahju hüvitama. Hageja toetub ka AÕS §-le 28 ning TsÜS §dele 111 ja 112 ning palub kostjalt välja mõista kahju katteks 4 843 krooni ja 10 senti riigilõiv 290 krooni ning muud kohtukulud. II. Kostja kirjalik vastus.
Kostja kohtule 02.02.2001.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et puuduvad need eeldused, mille kohaselt saaks kostja vastutada TSK § 448 järgi. Selle sätte kohaldamine eeldab järgmiste tingimuse olemasolu korraga - kahju, põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel, kahjutekitanu teo õigusvastasus ja kahjutekitanu süü kahju tekitamises. Ühegi neist puudumine toob kaasa vastutusest vabanemise. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Kostja süüd selles, et hageja tegi remonditööd omal kulul, ei ole. Kostja leiab ka, et hagejal remondikulutused tegelikkuses puuduvad. Leping veevarustuse kohta on poolte vahel sõlmitud 03.02.1999.a. III. Asja kohtulik menetlus ja kohtuotsuse põhjendused. Hagiavaldus on esitatud Narva Linnakohtule 10.08.2000.a. ja edastatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Kohus võttis asja lihtmenetlusse, sest TsMS § 405 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt tagab kohus lihtmenetluses poolte põhiõiguste ja –vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Kohus andis pooltele aega oma täiendavate seisukohtade esitamiseks. 28.03.2007.a. saabus hageja teade, milles ta on nõus asja läbivaatamisega lihtsustatud korras, jääb oma hagiavalduses esitatud nõude juurde, sest avarii tekitas elamu keldris uputuse ning ohustas elamu vundamendi tugevust. Avarii tagajärjel katkestati viie elamu veevarustus ning Suur tn. 4 elamu elektrivarustus. Veetorustiku avarii fakt on fikseeritud kostja dispetšeri poolt 07.06.1998.a., kuid kostja ei võtnud tarvitusele abinõusid avarii likvideerimiseks ega veevarustuse taastamiseks. Korteriühistu likvideeris avarii oma jõududega, kuid kandis kulutusi vastavalt 21.07.1998.a. kalkulatsioonile 2 264 krooni ja 55 senti ning vastavalt 28.07.1998.a. eelarvele 2 578 krooni ja 55 senti. Kostja summasid vaidlustanud pole. Lisaks on hagejal kohtukulud summas 4 914 krooni ja 40 senti, millest riigilõiv 290 krooni ja 60 senti, juristi teenused 500 krooni, tõlgi teenused 100 krooni, paljundamine 23 krooni ja 80 senti. Kostja 04.04.2007.a. täiendavalt saabunud vastuses endiselt hagi ei tunnista, jääb varem esitatud väidete juurde, on nõus lihtmenetlusega ja palub jätta hagi rahuldamata. Kohus, läbi vaadanud toimikus olevad dokumentaalsed tõendid ja poolte seisukohad, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele järgmistel asjaoludel. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 448 lg. 1 kohaselt kodaniku isiksusele või varale tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses hüvitamisele. Õige on kostja viide sellele, et sätte kohaldamine eeldab nelja tingimuse olemasolu korraga - kahju, põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel, kahjutekitanu teo õigusvastasus ja kahjutekitanu süü kahju tekitamises. Ühegi neist puudumine toob kaasa vastutusest vabanemise. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt vabaneb kahju tekitanu kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju ei tekkinud tema süül. Oma süü puudumist peab isik tõendama. Kahju on tekkinud veetrassi toru lõhkemise tõttu. Kostja poolt hagejale saadetud 04.12.1998.a. kirjast A/4402 nähtub, et veetrass ei kuulu hagejale. Järelikult kuulus see siis kostjale ja tema pidi ka selle veetoru pidavuse ja korrasoleku eest hoolt kandma. Kostja pole tõendanud, et ta seda tegi. Siit tekib põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostja tegevusetuse vahel. Kostja tegevusetus ongi käsitletav süüna. Samas kirjas selgitatakse hagejale ka AÕS §-st 158 tulenevat kohustust lubada ligipääs trassidele nende hooldamiseks. Et hageja oleks keeldunud kostjal mingeid veetorustiku hooldustöid teha, kostja kirjast ei selgu. 11.01.1999.a. hagejale saadetud kirjas nr. KT-T/50 kostja viitab Eluruumide erastamise seadusele, millest tulenevalt kohustatud subjekt pärast korteriühistu moodustamist andis Suur tn. 4 elamu haldamise üle ühistule. Majasisesed kommunikatsioonid on elamu lahutamatu osa. Vastastikuste õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks kostjaga saab olla leping, mille sõlmimist on kostja hagejale pakkunud, kuid millega pole hageja nõus olnud. Seoses sellega kostja ei tunnista oma kohustust tagada elamu veega varustamine. Ometi on elamut veega
varustatud ja seda on ilmselt teinud kostja, sest kostja 02.01.2001.a. vastusest kohtule selgub, et sellekohane leping on sõlmitud 03.02.1999.a. Et veetrassid oleksid hagejale üle antud, pole tõendatud. Kostja oma kohtule esitatud vastuses on umbmääraselt väitnud, et hageja ei teatanud avariist õigeaegselt. Sellest järeldub, et hageja pidigi avariist kostjale teatama, kuid millal oli see õige aeg, millal hageja pidi avariist teatama, on selgusetu. Hageja kinnitab, et teade on registreeritud kostja dispetšeri juures 07.06.1998.a. ning kostja pole vastupidist tõendanud. Kostja ei ole hageja tegevust avarii likvideerimise ajal üldse vaidlustanud. Kahjusumma tõendamiseks on hageja kostjale esitanud eelarved, mis väljendavad tehtud kulutusi. Õige on hageja väide, et kostja pole neid summasid vaidlustanud. Järelikult puudub ka kohtul vajadus neid eraldi hinnata. Lähtuvalt toimikumaterjalidest kogumis, tuli kohus järeldusele, et kostja vastutus TSK § 448 järgi on tõendatud. Kostja pole tõendanud, et ta süüdi ei ole. Seega kuulub hagi kahju nõudes rahuldamisele summas 4 843 krooni ja 10 senti. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud, mis on põhjendatud ja tõendatud tasutud riigilõivus ning kuuluvad hüvitamisele summas 290 krooni ja 60 senti. Muus osas on kohtukulud tõendamata ja jäävad ka rahuldamata. Kohus lähtus tuvastatust, kohaldas TSK § 448 sätteid ning juhindus TsMS §-de 441442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
S.Tooming
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 09. juunil 2008.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kohtuotsusega kusjuures Viru Ringkonnakohus 28.04.2008.a otsustas: Tühistada Viru Maakohtu 20.04.2007 otsus täies ulatuses. Jätta Suur Suur tn.7 Korteriühistu hagi Aktsiaseltsi Narva Vesi vastu 4 843 krooni 10 sendi nõudes täieliktlt rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulud jätta kummagi poole endi kanda. Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.