OSAÜHING AMINA hagi T T vastu kasutusvalduse lepingu lõppemise tuvastamise ja kinnistusraamatus kasutusvalduse kande kustutamiseks vajaliku tahteavalduse kohtuotsusega asendamise ning kinnistu omaniku poolt tasutud maamaksu hüvitamise nõudes 4186.64 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalesid: Hageja OSAÜHING AMINA (registrikood 10438016; aadress Ringtee tn 25 Tartu) seaduslik esindaja juhatuse liige Tanel Kuusk ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Kostja T T ) lepinguline esindaja Tõnis Veltmann 10.mai 2017.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et OSAÜHING AMINA ja T T vahel 11. veebruaril 2004.a. sõlmitud kasutusvalduse leping ja asjaõigusleping, millega seati T T kasuks tähtajatu ja tasuta kasutusvaldus Saare maakonnas X vallas C külas asuvale M kinnistule, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXX34 (vana registriosa nr XXXXXX), on lõppenud kinnistu omaniku poolse ülesütlemisega T Tle hagimaterjalide kättetoimetamise päeval so 30.12.2016.a.
3.Kohustada T Td andma nõusolek (asjaõigusseaduse § 642 tähenduses) kinnistut, mille kinnistusraamatu registriosa number on XXXXXX34, koormava tasuta ja tähtajatu kasutusvalduse lõpetamiseks, samuti kohustada T Td andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Saare maakonnas X vallas C külas asuva M kinnistu kohta avatud kinnistusraamatu kinnistusregistriosa nr XXXXXX34 kolmandasse jakku sisse kantud 1. kande, mille kohaselt kinnistule on seatud tasuta ja tähtajatu kasutusvaldus T T (isikukoodXXXXXXXXXX) kasuks, kustutamiseks.
4.Seoses hagejapoolse nõudest osalise loobumisega nõude rahuldamise tõttu, lõpetada
2-16-19405 menetlus hageja nõude osas välja mõista T Tlt OSAÜHINGU AMINA kasuks kinnistu omaniku poolt tasutud maamaksu hüvitamiseks hüvitis 686,64 eurot.
5.Tagastada hagejale OÜ-le AMINA hagist osalise loobumise tõttu riigilõiv summas 25 eurot (350 eurone lõiv tasutud 28.12.2016 OÜ Advokaadibüroo Kersti Põld kontolt) osaühingu Amina arvelduskontole nr EE582200221022873353 Swedbank AS. Kohtukulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Määrata rahaliselt kindlaks kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu ja välja mõista T Tlt OSAÜHINGU AMINA kasuks menetluskulud summas 1600 eurot.
3.Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUS
1.OSAÜHING AMINA esitas 28.12.2016.a. maakohtule hagi T T vastu kasutusvalduse lepingu lõppemise tuvastamise ja kinnistusraamatus kasutusvalduse kande kustutamiseks vajaliku tahteavalduse kohtuotsusega asendamise ning kinnistu omaniku poolt tasutud maamaksu hüvitamise nõudes. Hagiavalduses hageja palub juhindudes AÕS § 212 lg 2 p 1, 2 ja lg 3 ning § 223 lg 2, VÕS § 189 lg 1 ja § 196, TsÜS § 68 lg 5, TsMS § 162 lg 1, § 177 lg 1 ja lg 4 ning § 368 lg 1: 1) Tuvastada, et osaühingu Amina ja T T vahel 11. veebruaril 2004.a. sõlmitud kasutusvalduse leping ja asjaõigusleping, millega seati T T kasuks tähtajatu ja tasuta kasutusvaldus Saare maakonnas X vallas C külas asuvale M kinnistule, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistus-osakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXX34 (vana registriosa nr XXXXXX), on lõppenud kinnistu omaniku poolse ülesütlemisega 1. oktoobril 2016.a. või alternatiivselt: on lõppenud hagimaterjalide T Tle hagimaterjalide kättetoimetamise päeval. 2) Kohustada T Td andma nõusolek (asjaõigusseaduse § 642 tähenduses) kinnistut, mille kinnistusraamatu registriosa number on XXXXXX34, koormava tasuta ja tähtajatu kasutusvalduse lõpetamiseks, samuti kohustada T Td andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Saare maakonnas X vallas C külas asuva M kinnistu kohta avatud kinnistusraamatu kinnistusregistriosa nr XXXXXX34 kolmandasse jakku sisse kantud 1. kande, mille kohaselt kinnistule on seatud tasuta ja tähtajatu kasutusvaldus T T (isikukoodXXXXXXXXXX) kasuks, kustutamiseks. 3) Välja mõista T Tlt osaühingu Amina kasuks kinnistu omaniku poolt tasutud maamaksu hüvitamiseks hüvitis 686,64 eurot (kuussada kaheksakümmend kuus eurot ja 64 senti). 4) Jätta menetluskulud kostja kanda. 5) Määrata rahaliselt kindlaks kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu ja menetluskulude väljamõistmisel kindlaks määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva
2-16-19405 lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja nõuete põhjendused. Kasutusvalduse lõpetamine.
2.1.Hageja ja kostja sõlmisid 11. veebruaril 2004.a. kasutusvalduse lepingu ja asjaõiguslepingu, millega leppisid kokku kostja kasuks tähtajatu ja tasuta kasutusvalduse seadmises hageja poolt samal päeval omandatud Saare maakonnas X vallas C külas asuvale M kinnistule, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXX34 (vana registriosa nr XXXXXX) (hagiavalduse lisa 1). M kinnistu koosseisus on kaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksust: maaüksus katastritunnusega 72101:001:0440, pindala 4,65 ha, ja maaüksus katastritunnusega 72101:001:0441, pindala 1,37 ha (kasutusvalduse leping, hagiavalduse lisa 1; kinnistus-registri registriosa nr XXXXXX34 andmete väljatrükk, hagiavalduse lisa 2).
2.2.11. veebruaril 2004.a. sõlmitud lepingu p. 10.3. kohaselt võib kasutusvalduse lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel. Sama on sätestatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 212 lg-s 1. 23. augustil 2016.a. teatas hageja lepingulise esindaja vahendusel kostjale, et ei soovi kasutusvalduse jätkumist ja soovib kasutusvalduse lõpetada (hagiavalduse lisa 3). Vastava teate saatis hageja lepinguline esindaja 23. augustil 2016.a. kostja e-posti aadressile XXXXXXXXXX ja tema teadaolevale faktilise elukoha aadressile XXXXXXXXXX (teate väljasaatmise andmed, hagiavalduse lisad 4 ja 5). Kuna kasutusvalduse lõpetamiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud, siis tegi hageja kostjale ettepaneku tulla kokkuleppe sõlmimiseks 29. augustil 2016.a. kell 11 Tallinna notar Anne Saaberi büroosse aadressil Tallinn Maakri 23 A, II korrus. Kostja nimetatud ajal notaribüroosse ei ilmunud (notari tõend, hagiavalduse lisa 6).
2.3.Kasutusvalduse jätkumine ei ole hageja huvides. Et pooled ei saavutanud kasutusvalduse lõpetamise kokkulepet ja kostja ei andnud kasutusvalduse lõpetamiseks vajalikku notariaalselt tõestatud tahteavaldust, esitas hageja lepingulise esindaja vahendusel 6. septembril 2016.a. kostjale kasutusvalduse seadmise lepingu ülesütlemise avalduse ja maamaksu hüvitamise nõude (hagiavalduse lisa 7). Avalduse saatis hageja lepinguline esindaja kostjale tähitud postiga tema rahvastikuregistri järgsesse elukohta XXXXXX, samuti tema viimasesse hagejale teadaolevasse faktilisse elukohta XXXXXXXXXXX. Mõlemale aadressile saadetud tähitud kirjad tagastati saatjale 2016.a. septembrikuu lõpus hoiutähtaja möödumisel (vt vastavalt hagiavalduse lisad 8 ja 9). Hageja lepinguline esindaja saatis 6. septembri 2016.a. avalduse seejärel kostjale välja veel ka 30. septembril 2016.a. e-posti teel aadressile XXXXXXXXXXXXXXX. Eeldame, et kostja sai hageja 6. septembri 2016.a. avalduse eposti teel kätte hiljemalt kirja väljasaatmisele järgneval päeval, s.o. 1. oktoobril 2016.a.
2.4.AÕS § 212 lg-s 1 on sätestatud, et kasutusvalduse võib lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel. Praegusel juhul ei ole kasutusvaldaja ja omanik saavutanud kokkulepet kasutusvalduse lõpetamiseks. AÕS § 212 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse (p. 1) ja tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust (p. 2). AÕS § 212 lg 3 järgi kohaldatakse selle paragrahvi 1.–2. lõikes nimetatud juhtudel vastavaid reaalservituudi lõpetamise sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2.5.Kostja kasuks seati kasutusvaldus 11. veebruari 2004.a. kokkuleppega. Kostja ei ole alates kasutusvalduse seadmisest, s.o enam kui kümne aasta jooksul kasutusvaldust tegelikult kasutanud ega ole kasutusvaldusega koormatud kinnisasja mingilgi moel majandanud. 11.
2-16-19405 veebruaril 2004.a. sõlmitud kasutusvalduse lepingu ja asjaõiguslepingu järgi on kasutusvaldajal õigus kasutusvalduse eset vallata ja kasutada oma äranägemisel, säilitades asja senise majandusliku otstarbe ning kasutades seda korrapäraselt ja heaperemehelikult, ning omandada selle loodus- ja õigusvilju. Kasutusvaldaja on kohustatud tasuma kinnistul lasuvad maksud ja kandma koormatised, majandamis- ja muud kulud; hoidma kasutusvalduses olevat asja oma kulul korras ja tegema asja korrashoiuks vajalikke parandusi ja uuendusi. Kostja ei ole M kinnistu heaperemehelikuks majandamiseks mitte midagi teinud ega ole tasunud kasutusvalduse kokkuleppes ettenähtud korras kinnistul lasuvaid makse. Kostja on sellega kasutusvalduse lepingut oluliselt rikkunud. Maamaksu maksis kinnistult kuni 2015. aastani omanik OÜ Amina. 2016. aastal väljastati maamaksuteade otse kostjale. Hagejal ei ole andmeid selle kohta, kas kostja on 2016.a. maamaksu riigile tasunud.
2.6.AÕS § 218 lg 1 näeb ette, et kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. AÕS § 219 lg 1 kohaselt on kasutusvaldaja kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Kostja ei ole kasutusvaldusse antud M kinnistut korras hoidnud ega kinnistut mõistlikult majandanud. Nagu eelpool välja toodud, rikkus kostja kümne aasta kestel kohustust tasuda M kinnistu eest maamaksu, s.t. rikkus AÕS § 223 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kostja on sellega kasutusvaldaja lepingulisi kohustusi oluliselt rikkunud ja omanikul on õigus kasutada VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, s.h. kasutusvalduse leping kui kestvusleping erakorraliselt VÕS § 196 kohaselt üles öelda ja nõuda lepingu täitmiseks üle antu tagastamist, s.t. kinnisaja vabastamist kasutusvaldusest vastavalt VÕS § 189 lg-s 1 sätestatule. Pikaajaline kasutusvaldaja lepinguliste kohustuste mittetäitmine annab kinnistu omanikule mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi annab see aluse mitte määrata kohustuse rikkumise lõpetamiseks tähtaega. Esineb nii võlaõiguslik alus kasutusvalduse lepingu ülesütlemiseks kui ka AÕS § 212 lg 1 pdes 1 ja 2 sätestatud alused, mis annavad õiguse kinnisasja omanikul nõuda kasutusvalduse lõpetamist. Hageja lähtub eeldusest, et kostja sai hageja 6. septembri 2016.a. ülesütlemisavalduse kätte e-posti teel e-kirja väljasaatmise päevale (30. september 2016.a.) järgneval päeval. Kasutusvaldus lõppes 1. oktoobril 2016.a. Alternatiivselt: juhul, kui kostja eitab kasutusvalduse seadmise lepingu ülesütlemise avalduse ja maamaksu hüvitamise nõude kättesaamist e-posti teel 30. septembril 2016.a., siis on ta hageja ülesütlemise avalduse kätte saanud hiljemalt koos hagiavaldusega ja ülesütlemine muutub kehtivaks ning kasutusvalduse leping lõpeb hagimaterjalide kostjale kättetoimetamise päevast. Lepingu ülesütlemise avaldust on võimalik esitada kohtumenetluses (Riigikohtu 14.06.2016.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-16, p 12). Tahteavalduse asendamine kohtulahendiga.
2.7.AÕS § 642 kohaselt on kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-s 1 on sätestatud, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 p 2 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kustutamisel või selle sisu
2-16-19405 muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asja-õigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-s 5 on sätestatud, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja palub tuvastada kostja kohustus anda nõusolek M kinnistut (kinnistus-registriosa nr XXXXXX34) koormava asjaõiguse lõpetamiseks ja tema kasuks M kinnistule setud kasutusvalduse kustutamiseks kinnistusraamatust. Hageja palub asendada kasutusvalduse lõpetamiseks ja kinnistusraamatust kustutamiseks vajalikud kostja nõusolekud kohtuotsusega. Maamaksu hüvitamise nõue.
2.8.Kasutusvalduse lepingu p 8.2.1. järgi on kasutusvaldaja kohustatud tasuma kõik tema kasutuses oleval kinnistul lasuvad maksud. AÕS § 223 lg-s 1 on sätestatud, et kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele. Sama paragrahvi 2. lõikes on sätestatud, et kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama. Kostja ei täitnud kohustust tasuda M kinnistul lasuvad maksud, maamaksu maksis kinnistu omanik OÜ Amina. Hageja nõuab kostjalt 2006.a. kuni 2015.a. eest tasutud maamaksu hüvitamist. 2006. – 2015.a. maamaks on kokku 686,64 eurot. Arvestuse koonddokument ja maksuteated on lisatud hagiavaldusele (vt lisa 7 ja lisad 11 – 20). AÕS § 223 lg 2 alusel palub hageja kostjalt välja mõista hüvitis M kinnistu eest 2006.-2015.a. tasutud maamaksu eest summas 686,64 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnista ning palub selle jätta täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja vastuväited on järgmised /t.l. 63/:
1.Tõele vastab asjaolu, et hageja ja kostja vahel on 11.02.2014.a. sõlmitud tähtajatu ning tasuta kasutusvalduse leping M kinnistule. Kostjani ei ole käesoleva ajani jõudnud ühtegi hageja poolt nimetatud kasutusvalduse lepingu ülesütlemisega seonduvat teadet. Esimest korda sai kostja kirjalikult hageja plaanidest ja soovidest teada kohtumenetluse käigus.
2.Hagejal on kostjale sisuliselt kaks etteheidet – 1) kostja ei ole tasunud M kinnistu maamaksu; 2) kostja ei ole M kinnistut korras hoidnud ega mõistlikult majandanud. Kostja leiab, et mõlemad etteheited ning väidetavad alused kasutusvalduse lõpetamiseks on alusetud.
3.Kostja ei ole siiani tasunud maamaksu, sest hageja ei ole esitanud selleks nõuet. AÕS § 223 lg 2 järgi, kui maksud on sisse nõutud omanikult, siis on kasutusvaldaja kohustatud need omanikule samas ulatuses hüvitama. Omaniku nõudest maamaksu hüvitamiseks on kostja teada saanud alles kohtumenetluse käigus ning hageja ei ole tõendanud ka seda, et nõuet oleks varasemalt esitatud (iga-aastaselt). Kostjani ei jõua maamaksu nõue muud moodi kui hageja vahendusel, sest nõue tasuda maamaks esitatakse kinnisasja omanikule. Kostja on käesolevaks hetkeks selle nõude ka täitnud (Lisa 1 – maksekorraldus maamaksu tasumiseks). Kinnisasja omanik peab esitama maamaksu hüvitamise nõude kasutusvaldajale. Kui kostja oleks saanud hagejalt regulaarselt maamaksu hüvitamise nõudeid, siis oleks kostja need nõuded ka täitnud. Seega ei ole selles osas kostja kindlasti kasutusvalduse lepingut rikkunud, kuna puudus vastav nõue hageja poolt.
4.Mis puudutab kinnisasja korras hoidmisesse ning heaperemehelikku majandamisesse, siis M kinnistu puhul on tegemist maatulundusmaaga. Kostja palub hagejal selgitada, milles seisneb kostja tegevus või tegevusetus mida hageja kostjale ette heidab. Kinnisasja väärtus või seisukord ei ole kasutusvalduse aja jooksul halvenenud. See, et kasutusvalduse jätkumine ei
2-16-19405 ole hageja huvides on ilmselge – igasugune servituut takistab kinnisasja omanikul selle täieliku väärtuse realiseerimist. See aga ei saa olla argumendiks servituudi lõpetamisel.
5.Käesoleval juhul seega leiab kostja, et puuduvad igasugused alused kasutusvalduse lepingu lõpetamiseks – nõudest teada saamisel on kostja selle täitnud (tasunud maamaksu). Samuti puuduvad hagiavalduses hageja sisulised väited ja tõendid selle kohta, et kostja ei oleks kinnisasja heaperemehelikult majandanud. Seega puuduvad nii võlaõiguslikud alused (lepingut ei ole rikutud) kui ka asjaõiguslikud alused (AÕS § 212) kasutusvalduse lõpetamiseks. 27.02.2017.a. esitatud seisukohas /t.l. 78/ märgib kostja, et tõele vastab see, et kostja isiklikult ei ole kasutanud kinnistu lahustükki katastritunnusega XXXXXXXXXXXX. Küll aga on kostja nimetatud lahustükki välja rentinud ning teeninud selle pealt tulu. Nimetatud rendileping on paberil ning ei ole käesoleva vastuse esitamise hetkeks kostja esindajani jõudnud. Kostja esitab rendilepingu esimesel võimalusel. Lahustükki XXXXXXXXXXX on kostja isiklikult kasutanud – suviti telkimiseks. Seega ei saa öelda, et kostja ei oleks kasutusvaldusega koormatud kinnisasja aastate jooksul üldse kasutanud.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETELE
4.Kostja hüvitas kasutusvalduse esemeks oleva kinnistu eest riigile makstud maamaksu summas 686,64 eurot hagejale 23.01.2017.a., s.o. pärast hagi esitamist. Hageja võttis täitmise vastu. Kuna kostja on hageja nõude välja mõista T Tlt osaühingu Amina kasuks kinnistu omaniku poolt tasutud maamaksu hüvitamiseks hüvitis 686,64 eurot (haginõude p 3) pärast hagi esitamist rahuldanud, puudub vajadus nimetatud nõuet edasi menetleda. Hageja loobub nimetatud nõudest ja palub selle nõude osas menetlus lõpetada. Hagiavalduse punktis 4.2. esitatud põhjendustel arvestas hageja hagiavalduse esitamisel hagi hinnaks 4186,64 eurot ja tasus riigilõivu kokku 350 eurot. Pärast hagist osalist loobumist jääb kohtu menetlusse hagi hinnaga 3500 eurot, millelt tasumisele kuuluv riigilõiv on vastavalt riigilõivuseadusele 300 eurot. Hagist osalise loobumisega seotud riigilõiv on seega 50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi tagastatakse hagejale hagist loobumise korral pool menetluses tasutud riigilõivust. Hagist osalise loobumise vastuvõtmisel palub hageja tagastada endale pool rahalise hüvitise nõudega seotud riigilõivust, s.o 25 eurot (50 : 2). Asjaõigusseaduse § 212 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse (p. 1) ja tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust (p. 2). Kostja kasuks seati kasutusvaldus 11.02.2004.a. kokkuleppega. Hageja jääb hagiavalduses avaldatu juurde, et kostja ei ole alates kasutusvalduse seadmisest, s.t. üle kümne aasta kasutusvaldust tegelikult kasutanud ega ole kasutusvaldusega koormatud kinnisasja mingilgi moel majandanud. Selgitame, et kasutusvalduse esemeks olev Saare maakonnas X vallas C külas asuv M kinnistu koosneb kahest lahustükist. Lahustükk katastritunnusega XXXXXXXXXXXXXXXXXX on maatulundusmaa pindalaga 4,46 ha, millest haritav maa on 4,65 ha ja 0,19 ha muu maa. Kostja ei ole haritavat maad harinud ega muul viisil korras hoidnud ega majandanud. M kinnistu teine lahustükk, mille katastritunnus on XXXXXXXXXXXX ja mille aadress on Kuressaare mnt. 24, on pindalaga 1,37 ha. Sellest lahustükist on 0,11 ha looduslik rohumaa ja 0,87 ha metsamaa. Kostja ei ole kinnistul paikneva metsa majandamiseks ega korrashoiuks pikka aega mitte midagi teinud. Kuna kostja M kinnistu majandamiseks mingeid toiminguid teinud ei ole, on ilmne, et kasutusvaldusel kostja jaoks mingit tähtsust. Kasutusvaldaja ei ole kinnistut majandanud ega ole saanud sellest mingit kasu. Kinnistule seatud kasutusvalduse tõttu ei saa hageja kinnistu omanikuna ise kinnistut majandada ja seetõttu tekib temal kahju saamata jäänud tulu näol.
2-16-19405 Selgituse illustreerimiseks ja esitatud väidete tõendamiseks esitab hageja kohtule väljatrükid Maa-ameti geoportaali kantud andmetest kinnistu asukoha ja kõlvikulise koosseisu kohta (lisad 1 ja 2). Asjaolu, et M kinnistu on silmanähtavalt hooletusse jäetud ja majandamata tõendab tunnistaja H H ütlustega. Tunnistaja vaatas M kinnistu hageja ettepanekul üle 2016.a. augustikuus. Nagu hagiavalduses on välja toodud, on 11.02.2004.a. sõlmitud kasutusvalduse lepingu ja asjaõiguslepingu järgi kasutusvaldajal õigus kasutusvalduse eset vallata ja kasutada oma äranägemisel, säilitades asja senise majandusliku otstarbe ning kasutades seda korrapäraselt ja heaperemehelikult, ning omandada selle loodus- ja õigusvilju. Hageja jääb väite juurde, et kostja ei ole M kinnistu heaperemehelikuks majandamiseks pikka aega mitte midagi teinud ega ole tasunud kasutusvalduse kokkuleppes ettenähtud korras kinnistul lasuvaid makse. Kostja rikkus sellega kasutusvalduse lepingut oluliselt. Ehkki maamaks kuulub tasumisele iga-aastaselt, hüvitas kostja hagejale maamaksu mitme aasta eest tagantjärgi alles 23.01.2017.a. Maamaksu hüvitamine 2017. aastal kõrvaldab küll kahjuliku tagajärje, kuid ei tee olulist lepingurikkumist olematuks. Väide, et hageja ei ole temalt maamaksu hüvitamist varem nõudnud, ei kõrvalda rikkumise fakti. Ajavahemikul 05.02.2004.a. kuni 19.02.2013.a. oli kostja ise OÜ Amina ainus juhatuse liige (vt lisa 3, OÜ Amina registriandmete ajaloo väljatrükk äriregistri teabe-süsteemist seisuga 16.06.2016.a.) ja vastutas osaühingu nõuete maksmapanemise ja sissenõudmise eest (ÄS § 180 lg 1, § 187 lg 1). Juhatuse liikmena oli kostja OÜ-le Amina laekunud maamaksuteadetest teadlik ning tema ei saa tugineda väitele, et nõuet ei ole temale varasemalt esitatud. Eelpool toodud põhjendustel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2, § 168 lg 4 ja § 230 lg 1: 1) loobub hageja nõudest välja mõista T Tlt osaühingu Amina kasuks kinnistu omaniku poolt tasutud maamaksu hüvitamiseks hüvitis 686,64 eurot, palub hagist osaline loobumine vastu võtta ja nimetatud nõude osas menetlus lõpetada; 2) palub hageja tagastada hagist osalise loobumise tõttu riigilõiv summas 25 eurot nimetatud summa maksmisega osaühingu Amina arvelduskontole nr EE582200221022873353, Swedbank AS.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja ja kostja sõlmisid 11. veebruaril 2004.a. kasutusvalduse lepingu ja asjaõiguslepingu, millega leppisid kokku kostja kasuks tähtajatu ja tasuta kasutusvalduse seadmises hageja poolt samal päeval omandatud Saare maakonnas X vallas C külas asuvale M kinnistule, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXX34 (vana registriosa nr XXXXXX) /t.l. /t.l. 6-11/. M kinnistu koosseisus on kaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksust: maaüksus katastritunnusega XXXXXXXXXX, pindala 4,65 ha, ja maaüksus katastritunnusega XXXXXXXXX, pindala 1,37 ha /t.l. 6-11; 12/.
11.veebruaril 2004.a. sõlmitud lepingu p. 10.3. kohaselt võib kasutusvalduse lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel. Sama on sätestatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 212 lg-s 1. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 23.08.2016.a. lepingulise esindaja vahendusel kostjale teatanud, et ei soovi kasutusvalduse jätkumist ja soovib kasutusvalduse lõpetada /t.l. 13/. Vastava teate saatis hageja lepinguline esindaja 23.08.2016.a. kostja e-posti aadressile XXXXXXXXXXX ja tema teadaolevale faktilise elukoha aadressile XXXXXXX. XXXXXXXXXX /t.l. 15, 16/. Kuna kasutusvalduse lõpetamiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud, siis tegi hageja kostjale ettepaneku tulla kokkuleppe
2-16-19405 sõlmimiseks 29.08.2016.a. kell 11 Tallinna notar Anne Saaberi büroosse aadressil Tallinn Maakri 23 A, II korrus. Kostja nimetatud ajal notaribüroosse ei ilmunud /t.l. 17/. Hageja väidab, et kasutusvalduse jätkumine ei ole tema huvides. Kuna pooled ei saavutanud kasutusvalduse lõpetamise kokkulepet ja kostja ei andnud kasutusvalduse lõpetamiseks vajalikku notariaalselt tõestatud tahteavaldust, esitas hageja lepingulise esindaja vahendusel asja materjalidest nähtuvalt 6.09.2016.a. kostjale kasutusvalduse seadmise lepingu ülesütlemise avalduse ja maamaksu hüvitamise nõude /t.l. 19-22/. Avalduse saatis hageja lepinguline esindaja kostjale tähitud postiga tema rahvastikuregistri järgsesse elukohta XXXXXXXX, samuti tema viimasesse hagejale teadaolevasse faktilisse elukohta XXXXXXXX. Mõlemale aadressile saadetud tähitud kirjad tagastati saatjale 2016.a. septembrikuu lõpus hoiutähtaja möödumisel /vt t.l. 23, 24/. Hageja lepinguline esindaja saatis 6.09.2016.a. avalduse seejärel kostjale välja veel ka 30.09.2016.a. e-posti teel aadressile XXXXXXXXXX /t.l. 25/. Hageja eeldab, et kostja sai hageja 6.09.2016.a. avalduse e-posti teel kätte hiljemalt kirja väljasaatmisele järgneval päeval, s.o. 1.10. 2016.a. Kostja väidab, et kuni käesoleva ajani ei ole temani jõudnud ühtegi eelnimetatud hageja saadetud kasutusvalduse lepingu ülesütlemisega seonduvat teadet ning et esimest korda sai kostja hageja plaanidest ja soovidest teada kohtumenetluse käigus /vt kostja 23.01.2017 vastus hagile lk 63/. AÕS § 212 lg-s 1 on sätestatud, et kasutusvalduse võib lõpetada kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel. Vaidluse all ei ole asjaolu, et praegusel juhul ei ole kasutusvaldaja ja omanik saavutanud kokkulepet kasutusvalduse lõpetamiseks. AÕS § 212 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse (p. 1) ja tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust (p. 2). AÕS § 212 lg 3 järgi kohaldatakse selle paragrahvi 1.-2. lõikes nimetatud juhtudel vastavaid reaalservituudi lõpetamise sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja kasuks seati kasutusvaldus 11. veebruari 2004.a. kokkuleppega. Hageja väidab, et kostja ei ole alates kasutusvalduse seadmisest, s.o enam kui kümne aasta jooksul kasutusvaldust tegelikult kasutanud ega ole kasutusvaldusega koormatud kinnisasja mingilgi moel majandanud.
11.veebruaril 2004.a. sõlmitud kasutusvalduse lepingu ja asjaõiguslepingu järgi on kasutusvaldajal õigus kasutusvalduse eset vallata ja kasutada oma äranägemisel, säilitades asja senise majandusliku otstarbe ning kasutades seda korrapäraselt ja heaperemehelikult, ning omandada selle loodus- ja õigusvilju. Kasutusvaldaja on kohustatud tasuma kinnistul lasuvad maksud ja kandma koormatised, majandamis- ja muud kulud; hoidma kasutusvalduses olevat asja oma kulul korras ja tegema asja korrashoiuks vajalikke parandusi ja uuendusi. Kostja ei ole hageja väitel M kinnistu heaperemehelikuks majandamiseks mitte midagi teinud. Vaidlus puudub selles, et kostja ei tasunud kasutusvalduse kokkuleppes ettenähtud korras kinnistul lasuvaid makse ning et maamaksu maksis kinnistult kuni 2015. aastani omanik OÜ Amina. Maamaksu hüvitas kostja hagejale alles peale hagi esitamist 23. jaanuaril 2017.a. /t.l. 64/. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on sellega kasutusvalduse lepingut oluliselt rikkunud. AÕS § 218 lg 1 näeb ette, et kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. AÕS § 219 lg 1 kohaselt on kasutusvaldaja kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Hageja väidab, et kostja ei ole kasutusvaldusse antud M kinnistut korras hoidnud ega kinnistut mõistlikult majandanud. Hageja esitatud Maa-ameti geoportaali kantud andmetest kinnistu asukoha ja kõlvikulise
2-16-19405 koosseisu kohta koosneb M kinnistu kahest lahustükist /t.l. 71-73/. Lahustükk katastritunnusega XXXXXXXXXX on maatulundusmaa pindalaga 4,46 ha, millest haritav maa on 4,65 ha ja 0,19 ha muu maa. M kinnistu teine lahustüki, mille katastritunnus on XXXXXXXXXX ja mille aadress on XXXXXXX, pindala on 1,37 ha. Sellest lahustükist on 0,11 ha looduslik rohumaa ja 0,87 ha metsamaa. Hageja väitel ei ole kostja haritavat maad harinud ega muul viisil korras hoidnud ega majandanud. Samuti ei ole kostja kinnistul paikneva metsa majandamiseks ega korrashoiuks pikka aega mitte midagi teinud. Kostja ei eita seda, et ta ei ole isiklikult maatulundusmaa lahustükki (katastritunnus XXXXXXXXX) kasutanud, küll aga on kostja väidetavalt nimetatud lahustükki välja rentinud ja teeninud selle pealt tulu. Kostja lubas 27.02.2017 menetlusdokumendis kohtule selle kinnituseks esitada vastava rendilepingu paberikandjal /t.l. 78/, kuid ei ole seda teinud ning 10.05.2017 kohtuistungil möönis, et lepingut ei ole /kohtuistungi protokoll t.l. 92/. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et kõnealust maatükki oleks haritud /vt kohtuistungi protokoll t.l. 93/. Lahustükki katastritunnusega XXXXXXXXXXX on kostja aga enda sõnul isiklikult kasutanud – suviti telkimiseks. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Heikko Sepma, kes vaatas hageja palvel M kinnistu üle 2016.a. augustis, ütluste kohaselt /t.l. 95-96/ ei olnud M kinnistul näha mitte mingisugust põllumajanduslikku tegevust so maad ei olnud üles haritud ja seal ei peetud ka loomi. Metsatükk oli samuti hooldamata ja majandamata, silma jäi osalist tuulemurdu, mis oli koristamata, metsaalune oli võsastunud. Mereäärne metsatükk nägi võrreldes naaberkinnistuga välja hooldamata, kuna naaberkinnistul oli silmanähtavalt teostatud metsamajandustegevusi, mis oli oluliselt parandanud selle kinnistu olukorda. M kinnistut ei ole majandatud heaperemehelikult ja majanduslikult mõistlikult. Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru lahustüki XXXXXXXXX kasutamine kostja poolt isiklikult suviti telkimiseks kinnistu korrapäraseks majandamiseks. Eelneva alusel võib järeldada, et kuna kostja M kinnistu majandamiseks mingeid toiminguid teinud ei ole, ei oma kasutusvaldus kostja jaoks ka olulist tähtsust. Kostja kasutusvaldajana ei ole kinnistut majandanud ega ole saanud sellest mingit kasu. Kinnistule seatud kasutusvalduse tõttu ei saa hageja kinnistu omanikuna ise kinnistut majandada ja seetõttu tekib temal kahju saamata jäänud tulu näol. Tõendatud on, et kostja rikkus kümne aasta kestel kohustust tasuda M kinnistu eest maamaksu, s.t. rikkus AÕS § 223 lg-s 1 sätestatud kohustust. Ehkki maamaks kuulub tasumisele iga-aastaselt, hüvitas kostja hagejale maamaksu mitme aasta eest tagantjärgi alles
23.jaanuaril 2017.a., s.o. pärast hagi esitamist. 23.01.2017 maksekorraldusega on tõendatud, et kostja ei hüvitanud hagejal maamaksu perioodiliselt, vaid hüvitas selle mitme aasta maksete ulatuses alles pärast hagi esitamist. Hagejale maamaksu hüvitamine kõrvaldas küll kahjuliku tagajärje, kuid ei teinud olematuks pikaajalist olulist lepingurikkumist. Kostja väide, et hageja ei ole temalt maamaksu hüvitamist varem nõudnud, ei kõrvalda lepingu rikkumise fakti. Ajavahemikul 05.02.2004.a. kuni 19.02.2013.a. oli kostja ise OÜ Amina ainus juhatuse liige (vt OÜ Amina registriandmete ajaloo väljatrükk äriregistri teabesüsteemist t.l. 73-75/ ja vastutas osaühingu nõuete maksma panemise ja sissenõudmise eest (ÄS § 180 lg 1, § 187 lg 1). Juhatuse liikmena oli kostja OÜle Amina saabunud maamaksuteadetest teadlik ning tema ei saa tugineda väitele, et nõuet ei ole temale varasemalt esitatud. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja rikkus kasutusvaldaja lepingulisi kohustusi oluliselt ja omanikul tekkis sellega õigus kasutada VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, s.h. kasutusvalduse leping kui kestvusleping erakorraliselt VÕS § 196 kohaselt üles öelda ja nõuda lepingu täitmiseks üle antu tagastamist, s.t. kinnisaja vabastamist kasutusvaldusest
2-16-19405 vastavalt VÕS §189 lg-s 1 sätestatule. Pikaajaline kasutusvaldaja lepinguliste kohustuste mittetäitmine annab kinnistu omanikule mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi annab see aluse mitte määrata kohustuse rikkumise lõpetamiseks tähtaega. Kohtu hinnangul esineb nii võlaõiguslik alus kasutusvalduse lepingu ülesütlemiseks kui ka AÕS § 212 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alused, mis annavad õiguse kinnisasja omanikul nõuda kasutusvalduse lõpetamist. Kuivõrd kostja eitab kasutusvalduse seadmise lepingu ülesütlemise avalduse ja maamaksu hüvitamise nõude kättesaamist e-posti teel 30. septembril 2016.a., siis on ta hageja ülesütlemise avalduse kätte saanud hiljemalt koos hagiavaldusega ja ülesütlemine muutub kehtivaks ning kasutusvalduse leping lõpeb hagimaterjalide kostjale kättetoimetamise päevast so 30.12.2016 /vt väljatrükk kohtute infosüsteemist t.l. 48/. Lepingu ülesütlemise avaldust on võimalik esitada kohtumenetluses (vt nt. Riigikohtu 14.06.2016.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-16, p 12).
7.AÕS § 642 kohaselt on kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-s 1 on sätestatud, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 p 2 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-s 5 on sätestatud, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus tuvastab käesolevaga kostja kohustuse anda nõusolek M kinnistut (kinnistusregistriosa nr XXXXXX34) koormava asjaõiguse lõpetamiseks ja tema kasuks M kinnistule seatud kasutusvalduse kustutamiseks kinnistusraamatust. Kasutusvalduse lõpetamiseks ja kinnistusraamatust kustutamiseks vajalikud kostja nõusolekud asendatakse käesoleva kohtuotsusega.
8.AÕS § 223 lg 2 alusel esitas hageja hagiavalduses nõude kostjalt välja mõista hüvitis M kinnistu eest 2006.-2015.a. tasutud maamaksu eest summas 686,64 eurot. Nõude esitas hageja seetõttu, et kasutusvalduse lepingu p 8.2.1. järgi on kasutusvaldaja kohustatud tasuma kõik tema kasutuses oleval kinnistul lasuvad maksud. AÕS § 223 lg-s 1 on sätestatud, et kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele. Sama paragrahvi 2. lõikes on sätestatud, et kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama. Kostja ei täitnud kohustust tasuda M kinnistul lasuvad maksud, maamaksu maksis kinnistu omanik OÜ Amina. Hageja nõudis kostjalt 2006.a. kuni 2015.a. eest tasutud maamaksu hüvitamist. 2006. - 2015.a. maamaks oli kokku 686,64 eurot. Arvestuse koonddokumendi ja maksuteate esitas hageja koos hagiavaldusega. Kuna kostja hüvitas hagejale 23. jaanuaril 2017.a. maamaksu 686,64 eurot /t.l. 64 maksekorraldus/, esitas hageja kohtule 9. veebruaril 2017.a. avalduse, et loobub hageja nõudest välja mõista T Tlt OÜ Amina kasuks kinnistu omaniku poolt tasutud
2-16-19405 maamaksu hüvitamiseks hüvitis 686,64 eurot, palus hagist osaline loobumise vastu võtta ja nimetatud nõude osas menetlus lõpetada. Kostja ei vaielnud kohtuistungil hageja hagist osalisele loobumisele vastu ja nõustus maamaksu nõude osas menetluse lõpetamisega. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja osaline loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Seega seoses hageja osalise loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele hageja poolt kostja vastu esitatud maamaksu hüvitise nõudes summas 686.64 eurot, nõude rahuldamise tõttu.
9.Menetluskulude osas märgib kohus järgmist: Kuna käesolevas asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab kostja hageja menetluskulud ning kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kõik menetluskulud jäävad kostja kanda vaatamata sellele, et hageja esitas 09.02.2017.a. hagist osalise loobumise avalduse. TsMS § 168 lg-s 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas loobus hageja hagist osaliselt sellepärast, et kostja hüvitas kasutusvalduse esemeks oleva kinnistu eest riigile makstud maamaksu 686,64 eurot hagejale 23. jaanuaril 2017.a., s.t. kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist. Järelikult ei pea hageja kandma kostja menetluskulusid ja kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule järgmise menetluskulude nimekirja /t.l. 89/: 1) õigusabikulu lepingulise esindaja menetluses osalemise eest - 1300 eurot (Osutatud õigusteenuse maht 13 tundi, õigusteenuse hind ilma käibemaksuta 100 €/t.) Alus: Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ arved nr 16118, 17016 ja 17044. 2) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot Kokku: 1650 eurot Õigusteenuse kulude spetsifikatsioon: 1) 27.12.2016 arve nr 16118. Teenuse sisu: hagiavalduse koostamine, aeg 7 tundi, summa 700 €; 2) 09.02.2017 arve nr 17016 - Kostja 23.01.2017.a. kirjaliku vastuse kohta kirjaliku seisukoha koostamine (s.h. täiendavate andmete ja tõendite kogumine) (08.02.2017 kell 15:00-17:00 ja 09.02.2017 kell 12:00- 12:30), aeg 2,5 tundi, summa 250 €; 3) 10.05.2017 arve nr 17044 – 1. 10.05.2017.a. kohtuistungiks ettevalmistumine (09.05.2017 kell 14:45 - 16:15; 1,5 t); 2. 10.05.2017.a. kohtuistungil osalemine (kell 11:30-13:30, 2 tundi), 3,5 tundi, summa 350 eurot Kokku 13 tundi = 1300 eurot. Hageja kinnitab, et kõik nimetatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva hagiasjaga. Hageja palub menetluskulud 1650 eurot T Tlt osaühingu Amina kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 alusel palub hageja T Tlt menetluskulude väljamõistmisel kindlaks määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuluidelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-16-19405 Kostjal ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid, v.a. selles osas mis puudutab hageja esindaja 10.05.2017 kohtuistungil osalemise aega – kell 11.30-13.30 so 2 tundi. Kostja leiab, et kuna kohtuistung ei kestnud mitte 2 tundi vaid 1,5 tundi on hageja esindaja õigusteenused 0,5 tunni osas ülepaisutatud. Kohus nõustub eeltoodu osas kostjaga ja vähendab hageja esindaja õigusteenusele kulunud aega poole tunni võrra, kuna 10.05.2017 kohtuistung kestis 1 tund ja 30 minutit, mitte 2 tundi nagu hageja menetluskulude nimekirjas toodud. Hinnates hageja esindaja poolt 10.05.2017 esitatud menetluskulude nimekirjas kirjeldatud ja teostatud õigusabitoiminguid leiab kohus, et need vastavad toimiku materjalile ja õigusabi osutamiseks kulutatud aeg kokku 12 tundi ja 30 minutit on olnud vajalik ja põhjendatud. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud seega summas 1600 eurot. Hageja taotlusel tagastab kohus hagejale hagist osalise loobumise tõttu riigilõivu summas 25 eurot. Hagiavalduse punktis 4.2. esitatud põhjendustel arvestas hageja hagiavalduse esitamisel hagi hinnaks 4186,64 eurot ja tasus riigilõivu kokku 350 eurot. Pärast hagist osalist loobumist jäi kohtu menetlusse hagi hinnaga 3500 eurot, millelt tasumisele kuuluv riigilõiv on vastavalt riigilõivuseadusele 300 eurot. Hagist osalise loobumisega seotud riigilõiv on seega 50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi tagastatakse hagejale hagist loobumise korral pool menetluses tasutud riigilõivust. Hagist osalise loobumise vastuvõtmisel palub hageja tagastada pool rahalise hüvitise nõudega seotud riigilõivust, s.o 25 eurot (50 : 2).