Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-68-17 Tartu, 19. juuni 2017 Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Osaühingu Damavand hagi Kuressaare linna vastu kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-50473 Kuressaare linna (Kuressaare Linnavalitsuse kaudu) kassatsioonkaebus 2 035 210 eurot Hageja Osaühing Damavand, seaduslik esindaja Assadollah Beigi Kostja Kuressaare linn (Kuressaare Linnavalitsuse kaudu), esindaja vandeadvokaat Kersti Põld 29. mai 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-50473 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.Osaühing Damavand (hageja) esitas 20. märtsil 2014 Harju Maakohtule hagi Kuressaare linna (Kuressaare Linnavalitsuse kaudu, kostja) vastu hagejale üürile antud üüripinna interjööri remondi ettevalmistamise ja inventari eest kahjuhüvitise ning valeandmete avaldamise eest kahjutasu väljamõistmiseks. 9. mai 2014. a hagi täpsustuses nõudis hageja kostjalt kahjuhüvitist 2 035 210 eurot ja viivist. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt andis kostja 2. septembri 2008. a korraldusega nr 494 hagejale viieks aastaks üürile äriruumid Kuressaare Raekeldris aadressil Tallinna tn 2, Kuressaare. Kostja ei tegutsenud üürileandjana heauskselt ja rikkus tahtlikult oma kohustusi. Ruumide kasutuskõlbmatus ilmnes 5. oktoobril 2008, kui algasid suured veelekked üüritud ruumidesse, kuna katus, seinad ja hoone küljepoolne terrass ei olnud veekindlad. Hagejal kui üürnikul ei olnud kohustust hoonet väljaspool äriruume renoveerida ja veelekke eest vastutas kostja kui üürileandja. Kostja vältis teadlikult enne lepingu allkirjastamist hageja teavitamist nimetatud puudustest ega kõrvaldanud korduvatest palvetest hoolimata puudusi. Sellega takistas kostja hagejal ruumide
renoveerimist ja vastavalt üürilepingule kasutamist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist ja alandada üüri null euroni. Kostja rikkus lepingut hiljemalt 6. oktoobril 2008, kui kostja esindaja Margo Sooäär sai veelekkest teada. Hageja nõue tuleneb üürileandja tegevuse või tegevusetuse tõttu saamata jäänud tulust, mis oleks laekunud hagejale kavandatud äritegevusest perioodil september 2008 kuni september 2013 (september kuni detsember 2008 oli renoveerimisperiood), arvates tulust maha kulud, sh üüri. Kahjuhüvitise (saamata jäänud tulu) suurus oli diskonteeritud rahavoogude analüüsi kohaselt 2 035 210 eurot. Hageja nõudis alternatiivselt asjatult põhjustatud kulutuste ja teiste negatiivsete majanduslike tagajärgede hüvitamist 1 126 342 euro ulatuses, kuid loobus sellest nõudest 2. veebruaril 2016.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus kohaldada aegumist või jätta hagi rahuldamata. Hageja väitel sai ta puudustest teada 5. oktoobril 2008. Hagi aegumise tähtaeg algas väidetava puudustega asja üleandmise osas 6. oktoobril 2008 ja lõppes 5. oktoobril 2011. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
3.Harju Maakohus andis 16. juuni 2014. a määrusega asja kohtualluvuse järgi menetlemiseks üle Pärnu Maakohtule.
4.Pärnu Maakohus võttis 22. juuni 2016. a otsusega vastu hageja 2. veebruaril 2016 esitatud loobumise alternatiivsest nõudest (asjatult põhjustatud kulutuste hüvitamise nõue) ja lõpetas selle osas menetluse. Maakohus jättis hagi üürilepingust tuleneva kahju hüvitamiseks aegumise tõttu vaheotsusega rahuldamata ja tühistas 15.-16. augustil 2016 toimuma määratud istungi. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled, et allkirjastasid 9. septembril 2008 kirjaliku tähtajalise äriruumide üürilepingu, mille esemeks olid Kuressaares Tallinna tn 2 Raekoja keldris asuvad ruumid ja tähtaeg viis aastat, ning lepingu lisa 1 (üürniku kulul tehtavate remonttööde nimekiri). Kostja andis hagejale valduse üle 8. septembril 2008, mille kohta vormistati ja allkirjastati samal päeval üleandmise-vastuvõtmise akt. Seega oli poolte vahel kehtivalt sõlmitud äriruumi üürileping. Üüritud asjal tekkinud puudustest 5. oktoobril 2008 teadasaamisel oli hagejal võimalik kasutada võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 278 tulenevaid õiguskaitsevahendeid (nõuda kahju hüvitamist). Hagi aegumise tähtaeg lepingulise kahju nõudes algas seega 6. oktoobril 2008 ja lõppes
5.oktoobril 2011 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1). Hageja esitas kohtusse hagi
20.märtsil 2014. TsÜS § 146 lg 4 järgi on sama paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Maakohus selgitas, et kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Hageja ei esitanud asjaolusid või tõendeid, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt või soovis õigusvastase tagajärje saabumist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Maakohus märkis, et hageja tugineb nõude ja kahju tekkimise asjaoludes 5. oktoobrile 2008 ja seostab kahjuhüvitise arvutamise üürilepingu eeldatava kestusega. Hageja ei ole määranud
kahju tekkimise täpset aega. Maakohus leidis, et isegi siis, kui lugeda hageja nõude tekkimise ajaks lepingu lõpetamise aeg (1. aprill 2009) või kostjale lepingu lõpetamist sisaldava postisaadetise jõudmise aeg (9. aprill 2009), möödus tehingulise nõude, sh muude lepingust tulenevate kahjunõuete kolmeaastane aegumistähtaeg 2012. aastal.
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis nõude aegumise tõttu rahuldamata, ja saata asi tagasi maakohtule. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus võttis vastu hageja osalise nõudest loobumise. Muuhulgas leidis hageja apellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus kahes aspektis raskelt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja selle protokollidest tulenevaid norme ja nõudeid. Art 6 lg 1 kohaselt on igaühel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Sellest tulenevalt peab kohtuotsus olema kooskõlas seadusega ja avalikku kohtumenetlust ei saa vältida enne asja lõpetamist kohtuotsuse või muu lõpliku otsusega.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 20. jaanuari 2017. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus määras, et menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 341, § 404 lg-le 1, § 405 lg-le 1 ja § 403 lg-le 1 ning nõustus hagejaga, et maakohus ei võinud asja lahendada omal algatusel kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus leidis, et maakohus oleks võinud lahendada asja seda kohtuistungil arutamata üksnes poolte nõusolekul, kuid sellist nõusolekut maakohtul ei olnud. Hageja märkis kooskõlas TsMS § 363 lg 1 p-ga 4 hagiavalduses, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Ka kostja soovis asja arutamist kohtuistungil. Maakohus pidas asjas 10. detsembril 2015 eelistungi ja määras pooltega kooskõlastatult uue eelistungi ajaks 12.-13. aprilli 2016 eeldusega, et eelistungilt saab üle minna kohtuistungile ja asja sisuliselt lahendada. Hageja taotlusel lükkas maakohus istungi
11.aprilli 2016. a määrusega edasi ja määras pooltega kooskõlastatult uueks istungi ajaks 15.-16. augusti 2016. Samas määruses teatas maakohus, et lahendab kostja taotluse aegumise kohaldamiseks 6. juunil 2016 teatavaks tehtava vaheotsusega ja sõltuvalt lahendi tulemusest tühistab istungi aja või jätab selle kehtima. Ringkonnakohus leidis, et määratud kohtuistungi ärajätmise ja asja lahendamisega omal algatusel kirjalikus menetluses rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja menetlusosaliste põhiseaduslikke õigusi (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 lg-d 2 ja 3). Asja
avaliku ja suulise arutamise põhimõtte rikkumine võttis hagejalt võimaluse anda kohtule suuliselt selgitusi ja põhjendusi hagi aegumise vastuväite kohta ning osa võtta asjakohaste tõendite uurimisest. Asjaolu, et hageja sai esitada vastuväiteid aegumise taotlusele 2. veebruari 2016. a menetlusdokumendis, ei õigusta kohtu tegevust, sest eeltoodut ei saa samastada õigusega arutada asja, sh hagi aegumist, kohtuistungil. Asja lahendamisega kirjalikus menetluses ilma poolte nõusolekuta rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet, mis annab TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi aluse kohtuotsuse tühistamiseks ja TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi asja saatmiseks uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus viitas, et rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus vääralt tähelepanuta ja analüüsimata hageja 5. aprillil 2016 maakohtule esitatud menetlusliku tahteavalduse. Hageja avaldas 5. aprillil 2016 maakohtule esitatud kohtuistungi edasilükkamise taotluses, et teeb ettepaneku 12.-13. aprilliks 2016 määratud kohtuistungi edasilükkamiseks eelkõige seetõttu, et maakohus peab lahendama aegumise küsimuse enne suulise istungi toimumist. Seega tegi hageja ettepaneku lahendada hagi aegumise küsimus kirjalikus menetluses ja loobus algsest tahteavaldusest vaadata asi läbi kohtuistungil. Hagi aegumist puudutavas osas otsuse tegemine kirjalikus menetluses vastas hageja tahteavaldusele (TsÜS § 75 lg 1). Ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 656 lg 1 p 1. Lisaks käitus hageja vastuoluliselt ja kohut eksitavalt. Hageja tegi ettepaneku kohtuistung edasi lükata, et maakohus lahendaks aegumise küsimuse enne suulist istungit, kuid seejärel vaidlustas maakohtu otsuse ning heitis maakohtule ette, et aegumist ei arutatud suulisel kohtuistungil. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hageja rikkus TsMS § 200 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt. Ringkonnakohus ei järginud TsMS § 200 lg-st 2 tulenevat kohustust mitte lubada menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kuigi TsMS § 341 lg 1 kohaselt vaatab maakohus asja läbi ja lahendab kohtuistungil, ei toimunud praeguses asjas õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtte olulist rikkumist, mis õigustaks maakohtu otsuse tühistamist olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi. Esimese astme kohus peab TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist. Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid (Riigikohtu 12. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 14). Praeguses asjas tagati pooltele maakohtus korduvalt võimalus esitada kirjalikult asjaolusid ja tõendeid ning seisukohti vastaspoole väidete kohta. Hageja esitas aegumise kohaldamise taotluse kohta oma seisukoha 10. detsembri 2015. a eelistungil ning
2.veebruaril 2016 kirjalikus eelmenetluses. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 654 lg-t 5, kuna ei esitanud kostja vastavate väidete kohta kohtuotsuses põhjendatud seisukohta.
9.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Ringkonnakohus leidis, et asja lahendamisega kirjalikus menetluses ilma poolte nõusolekuta rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet, mis annab aluse TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi kohtuotsuse tühistamiseks ja TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi asja saatmiseks uueks arutamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. TsMS § 341 lg 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 403 lg 3 järgi eeldatakse, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kui ta ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega. Kuigi Riigikohtul ei ole tulenevalt TsMS § 688 lg-test 3-5 üldiselt pädevust kontrollida tõendite hindamist asja lahendamisel, tuleneb viidatud sätetest, et seda saab teha menetlusõiguse normide järgimise kontrollimiseks (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 17). Hageja märkis 5. aprillil 2016 maakohtule esitatud kohtuistungi edasilükkamise taotluses: „Seega teen kohtule ettepaneku lükata istung edasi ja määrata kavatsetud istungi jaoks uus aeg. Seda eelkõige seetõttu, et Pärnu Maakohus peab lahendama aegumise küsimuse enne suulise istungi toimumist.“ Kolleegium nõustub kostjaga, et eeltoodust saab järeldada, et hageja andis maakohtule nõusoleku lahendada aegumise küsimus kirjalikus menetluses. Seega ei ole hageja suhtes rikutud TsMS § 403 lg 1 esimeses lauses sätestatut. Ringkonnakohus märkis, et ka kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil, ning et seega puudus maakohtul kostja nõusolek aegumise küsimuse lahendamiseks kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus ei arvestanud aga, et kostja ei esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ega vaidlustanud asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei saa maakohtu otsuse tühistamisel tugineda maakohtu rikkumisele, mis apellatsioonkaebuse esitaja (hageja) õigusi ei puudutanud. Eelnevast tulenevalt tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse alusetult põhjusel, et maakohtul puudus hageja ja kostja nõusolek aegumise küsimuse kirjalikus menetluses lahendamiseks.
12.Lisaks rõhutab kolleegium, et isegi, kui maakohus oleks selle asja lahendanud kirjalikus menetluses ilma hageja sellekohase nõusolekuta, oleks ringkonnakohus saanud maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes siis, kui tegemist oleks olnud
õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumisega (TsMS § 656 lg 1 p 1). Kolleegium kordab varasemas Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohta, mille kohaselt on TsMS § 656 lg 1 p 1 eesmärk tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti. Lisaks peab esimese astme kohus TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Seetõttu ei too mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtuotsuse tühistamist. Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 656 lg 1 p-le 1 tuginemisel tuleb kaebuse esitajal ka näidata, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti (Riigikohtu 12. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p. 14; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31). Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja võimalust esitada vastuväiteid aegumise taotlusele menetlusdokumendis ei saa samastada õigusega arutada hagi aegumist kohtuistungil. Praeguses asjas on ringkonnakohus tuvastanud, et hagejal oli võimalus esitada nõude aegumist puudutavad seisukohad 2. veebruari 2016. a menetlusdokumendis. 10. detsembri 2015. a eelistungi protokollist nähtub, et ka nimetatud eelistungil arutati nõude aegumist. Seega tagati hagejale korduvalt võimalus esitada nõude aegumise kohta seisukohti ja tõendeid ning ringkonnakohtul ei oleks olnud õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumise tõttu alust maakohtu otsust tühistada.
13.TsMS § 200 lg 1 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kolleegium ei sedastanud asjas hageja menetlusõiguste kuritarvitamist.
14.Kuivõrd ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
15.Kuna kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 alusel tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.