Pärnu Maakohtu 29. juuni 2017 määrus avalduse läbivaatamata jätmise kohta
Menetlustoiming
AS määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja:
AS
(isikukood
XXXXXXXXXXX)
Võlausaldaja I: BIGBANK AS (registrikood 10183757 Võlausaldaja II: ST (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldaja III: EVIMAN OÜ (registrikood 10347822) Võlausaldaja IV: Lindorff Eesti Aktsiaselts (registrikood 10231048) Võlausaldaja V: Riigi Kinnisvara AS (registrikood 10788733) Võlausaldaja VI: Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Võlausaldaja VII: Hoolekandeteenused AS (registrikood 10399457) Võlausaldaja VIII: OÜ Kuressaare Elamute Hooldus (registrikood 10373222) Võlausaldaja IX: Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340) Võlausaldaja X: Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349)
Resolutsioon:
1.Jätta rahuldamata AS taotlus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 2 lõike 1 osaliselt Eesti Vabariigi Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 29. juuni 2017 määrus muutmata.
4.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta AS kanda.
5.Võlausaldajatel määruskaebemenetluse kulude puudumise tõttu jätta kulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.AS esitas 21.02.2017 Pärnu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks.
2.Avalduse kohaselt soovib avaldaja kujundada ümber võlausaldajate BIGBANK AS, ST, Eviman OÜ, Lindorff Eesti AS, Riigi Kinnisvara AS, Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku, Hoolekandeteenused AS, OÜ Kuressaare Elamute Hooldus, Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Maksu- ja Tolliameti nõuded kogusummas 352 612,10 eurot. Makseraskused tekkisid avaldajal R OÜ igapäevase majandustegevuse seiskumisega. R OÜ võlad mõisteti kohtuotsustega välja nii äriühingult kui avaldajalt käendajana. Lisaks tekkisid makseraskused Neitsitorni üüri maksmisel, kuna vara ei saanud majandustegevuseks eesmärgipäraselt kasutada.
3.Varanimekirja kohaselt kuulub avaldajale kinnistu Saaremaal, Kuressaares, XXX väärtusega 28 500 eurot ja Saaremaal XXX külas asuvad järgmised kinnisasjad: 1⁄2 kaasomandit S kinnistust väärtusega 8750 eurot; 1⁄2 kaasomandit K kinnistust väärtusega 5425 eurot; 1⁄2 kaasomandit L kinnistust väärtusega 4900 eurot; 1⁄2 kaasomandit KT kinnistust väärtusega 35 000 eurot ning 1⁄2 kaasomandit S kinnistust väärtusega 1638 eurot. Avaldaja on G OÜ (osakapital 2556 eurot) ainuosanik ja likvideerija, R OÜ ainuosanik (osakapital 15 978 eurot). Kogu avaldaja vara on arestitud. Tema suhtes on algatatud 18 täitemenetlust. Lisaks on avaldaja B OÜ ja D OÜ juhatuse liige, kuid kuna ettevõtte ainuosanik on sundlõpetatud, ei ole võõrandamine võimalik.
4.Võlgniku igakuine sissetulek on töölepingu vm võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistusest saadud 430 eurot. Tema igakuised väljaminekud on 365 eurot, sh eluasemekulud 70 eurot, kulud toidule 175 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 30 eurot, ja ravimikulu 40 eurot.
5.Võlgade ümberkujundamise kavaga soovib võlgnik vähendada kõiki kohustusi 30% võrra ja ajatada nende tagasimaksed 180 kuule, v.a BIGBANK AS nõue 96 945,34 euro saamiseks, Riigi Kinnisvara AS nõue 146 437,34 euro saamiseks ja Hoolekandeteenused AS nõue 2807,83 euro saamiseks, mida vähendada 100% ulatuses ning Maksu- ja Tolliameti 29,23 euro suurune nõue, mis jätta vähendamata. BIGBANK AS nõude kustutamine on tingitud asjaolust, et panga kasuks on seatud hüpoteek summas 36 557,46 eurot. Riigi kinnisvara AS nõude kustutamine on tingitud sellest, et tegemist on hüvitisnõudega Neitsitorni mitteeluruumide kasutamise eest. Nende nõuetega kaasneb ilmselgelt võlgniku pankrot ja see kahjustab teiste võlausaldajate huve.
6.Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel on võimalik vara arestist vabastada, mis annab võimaluse taotleda krediidiasutustelt ettevõtluseks kaasfinantseerimist. Tõenäoliselt saab osa ettevõtlusega seotud solidaarkohustusi täita D OÜ arvelt. Lisaks palgale I OÜ-st laekuks juhatuse liikme tasu. XXX korteriomandi saaks tähtajalisele üürile anda, seega laekuks igakuiselt üür. Hooajaliselt laekuks tulu ka XXX talu turismist.
Võlausaldajate seisukohad avalduse suhtes
7.BIGBANK AS palus jätta avalduse läbi vaatamata, kuna Riigikohtu 11.01.2017 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta tsiviilasjas nr 2-16-5461 jõustus Pärnu Maakohtu 16.08.2016 määrus avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse läbivaatamata jätmise kohta. Seega on asjas olemas jõustunud kohtulahend.
8.AS Hoolekandeteenused on nõus võla vähendamisega 30% võrra, kuid ei nõustu pakutud 180 kuu pikkuse maksetähtajaga. Võlgnikule teenuse osutamisest on juba möödunud peaaegu 10 aastat. Võlausaldaja on nõus tähtaja pikendamisega kuni 60 kuu võrra.
9.OÜ Eviman ei nõustu võla ümberkujundamisega taotletud viisil. Võlausaldaja oleks nõus kogu võla tasumisega igakuiste osamaksetena mitte rohkem kui 3 aasta jooksul alates 01.06.2017. Avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna selle esitamise eesmärk on kohustuste täitmisest kõrvale hoidmine ja võlgniku suhtes toimuvate täitemenetluste peatamine. Võlgniku samasisuline avaldus oli alles kohtute menetluses (2-16-5461) ja jäeti läbi vaatamata, kuna võlgniku poolt kava täitma asumine on ebatõenäoline.
10.Riigi Kinnisvara AS vaidles avaldusele vastu, kuna see on pahatahtlik, esitatud vahetult pärast samasisulise avalduse rahuldamata jätmist eesmärgiga takistada toimuvat sundtäitmist. Seoses tsiviilasjas nr 2-16-5461 jõustunud lahendiga tuleb käesoleva avalduse menetlemine lõpetada või alternatiivselt jätta avaldus läbi vaatamata või rahuldamata. Õige ei ole avalduses toodud võla arvestus ja võlausaldaja ei nõustu ümberkujundamiskavaga. Avaldaja käsitleb ebaõigesti kohtutäiturite tasunõudeid osana võlausaldaja nõuetest. Võlausaldaja kohtulahendiga välja mõistetud nõude kustutamiseks puudub igasugune mõistlik põhjus. Avaldaja ei ole tõendanud igakuiste kindlate ja piisavate sissetulekute olemasolu, võlgade vähendamist viimase 3 aasta jooksul, ega esitanud äriplaane või kokkuleppeid, mille arvelt võiks ümberkujundamiskava täitmine toimuda. Väited ettevõtluse jätkamise kohta ei ole usutavad ega reaalsed. Kava täitma asumine võlgniku poolt ei ole usutav. Võlgnik on ilmselt püsivalt maksejõuetu.
11.Maksu- ja Tolliamet ning Riigi Tugiteenuste Keskus leiavad, et võlgade ümberkujundamine taotletud viisil ei ole realiseeritav. Võlausaldajate erinev kohtlemine, s.o võlausaldajate, kelle nõuded moodustavad 70% kogu kohustuste mahust, nõuete kustutamine põhjendusel, et see parandab võlgniku krediidivõimet, ei ole seadusest tulenevate eesmärkidega kooskõlas. Käesolevas menetluses ei ole võimalik lahendada vaidlusi kohustuste põhjendatuse üle. Avaldusest ei selgu, millistest vahenditest hakkab võlgnik oma kohustusi täitma. Täiendava laenukohustuse võtmine kohustuste täitmiseks ei ole asjakohane meede majanduraskustest üle saamiseks. D OÜ majandustegevus on tõendamata, puuduvad äriplaan ja lepingud. Võlanimekirjas ja ümberkujundamiskavas on kohtutäiturite täitekulude nõuded esile toomata. Esile toodud asjaoludel ei ole võlgnik suuteline kavas toodud kohustusi täitma.
12.OÜ Kuressaare Elamute Hooldus ei nõustu võlgade ümberkujundamisega. Võlgnik ei ole juba aastaid oma lubadusi võlgnevuste tasumisel täitnud ja ei ole usutav, et ta hakkab seda edaspidi tegema.
13.Võlausaldajad Lindorff Eesti Aktsiaselts, ST ja kohtutäitur Mati Kadak avalduse suhtes tähtaegselt seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
14.Maakohus jättis avalduse võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 28 lg 3 ja § 17 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
15.Määruse kohaselt on ebatõenäoline, et avaldaja suudab ja asub ümberkujundamiskava täitma. Avaldaja ei ole viimasel kolmel aastal tegelenud tulutoova tegevusega, samuti puudub tal püsiv sissetulek. Avaldaja ei ole aastate jooksul näidanud üles initsiatiivi võlgade tasumisel.
16.Avaldaja hindab oma igakuiseks sissetulekukus 430 eurot ja jooksvateks kuludeks 365 eurot kuus, millele lisandub ümberkujundamiskava kohaselt igakuine maksekohustus ligikaudu 415 eurot. Avaldaja viimase kolme aasta tuludeklaratsioonist nähtub, et tal puudus aastatel 2014-2015 sissetulek, 2016.a sai avaldaja tulu OÜ-st I ja EH. Samas on see sissetulek olnud ebakorrapärane. Kuigi avaldaja märgib, et D OÜ on tegutsev ettevõte, ei ole tõendatud ettevõtte jätkusuutlikus ega sissetuleku teenimise võimalus selles ettevõttes. Tõendamata on XXX korteriomandi üürimisel saadav tulu ja hooajaliselt laekuv tulu XXX talu turismist. Seega on kavas toodud kohustuste täitmine ebatõenäoline, kuna väljaminev kulu ületab sissetuleku.
17.Põhjendamatu on avaldaja taotlus kolme võlausaldaja nõuete 100% vähendamiseks. Võlast vabastamine ei ole võlausaldajate õigustatud huvide ega võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgiga kooskõlas. Võlausaldajad ei tohiks võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes võlgniku pankrotimenetlusega. Määruskaebus
18.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi samale kohtule menetluse jätkamiseks. Samuti palub avaldaja jätta kohaldamata VÕVS § 2 lg 1 osas, milles see on vastuolus VÕVS § 1 lg 1 eesmärgiga ja tunnistada see vastuolus olevaks Põhiseaduse §-ga 10, §-ga 11, § 13 lg-ga 1, §-ga 14 ja § 32 lg-ga 1.
19.Kaebuse kohaselt ei võimalda VÕVS § 2 lg 1 võlgnikku vabastada Hoolekandeteenused AS topelt kohustuse tasumisest, Riigi Kinnisvara AS kahjuhüvitamise nõude ja BIGBANK AS käenduslepingust tuleneva nõude tasumise kohustusest, kuigi nõuete rahuldamine on vastuolus heade kommetega. Säte ei võimalda võlgnikule võlgade ümberkujundamist, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust.
20.Võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning antud juhul on võimalik hinnata nõuete suurust ja põhjendatust ning nende täitmise tõenäosust pankrotimenetluse korral ning kinnitada ümberkujundamiskava olenemata võlausaldajate vastuväidetest, kuna võlgade ümberkujundamine ja võlakaitse täidab oma eesmärki ning aitab vältida võlgniku pankrotti ning aitab võlgnikku taassotsialiseerida majandusühiskonda. Kui võlausaldajate kasumimarginaal kaalub üles võlgniku põhiõiguse inimväärsele elule, on võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus vastuolus inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetega.
21.Kohus ei selgitanud välja, ei hinnanud ega kujundanud seisukohta ST, Lindorff Eesti AS ja Mati Kadaku võlgnevuste osas.
22.Kohus samastas ebaõigesti Riigi Tugiteenuste Keskust Maksu- ja Tolliametiga ja jättis tähelepanuta võlgniku taotluse kohustada Riigi Tugiteenuste Keskust esitama omapoolse seisukoha võlgniku avalduse kohta. Maksu- ja Tolliamet esitas teadlikult valeandmeid.
23.Kohus käitus vastuoluliselt, kuna ei andnud võlgnikule võimalust esitada oma seisukohti võlausaldajate seisukohtadele, kuigi teavitas võlgnikku 26.04.2017, et ta sellise võimaluse annab.
24.Hoolekandeteenused AS topelt võlanõuete menetlemine on vastuolus üldtunnustatud põhimõtetega ja piirab õigusvastaselt võlgniku vara kasutamist ja käsutamist. Sellise menetluse läbiviimine on seega vastuolus põhiseadusega.
25.Avaldus esitati heas usus. Riigi Kinnisvara AS avaldatud väärtushinnangud on seetõttu võlgniku väärikust teotavad ja kahjustavad tema head mainet. See on põhjustanud võlgnikule kannatusi ja hingevalu. Sellega pani Riigi Kinnisvara AS esindaja toime tahtliku heade kommete vastase teo ja kohus pidi sellele reageerima. Menetluse edasine käik
26.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
27.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et VÕVS § 2 lg 1 on vastuolus inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetega osas, milles see ei võimalda vabastada võlgnikku nõuetest, mille rahuldamine on vastuolus heade kommetega. Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku võlgadest vabastamine ei ole isiku põhiõigus ega ka võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalus ümber kujundada võlad, ületada makseraskused, vältida pankrotimenetlust, õppida toime tulema tulevikus tekkivate finantskohustustega ja taastada oma maksevõime. Seejuures tuleb arvestada ka võlausaldajate õigustatud huve (vt ka eelnõu 743 SE seletuskiri). Seda selgitas õigesti ka maakohus. Ühtlasi on määruskaebuses toodud viited VÕVS § 2 lg 1 põhiseadusevastasusele asjakohatud, kuna maakohus ei jätnud avaldust läbivaatamata põhjusel, et säte ei võimalda võlgniku võlgade ümberkujundamist.
29.Võlgade ümberkujundamise menetluse põhimõtteks on, et isik peab ise suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldaja ja kohtud hindavad ja võimalusel kinnitavad selle. Menetluse eeldus on, et võlgnikul on või vähemalt saab olema mingi sissetulek, millest võlgasid katta ja huvi selle vastu, et vältida enda pankrotimenetlust. Maakohus tuvastas, et võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava täitmine on ebatõenäoline, kuna tema kulud ületavad sissetulekut ja võlgnik ei tõendanud sissetuleku teenimise võimalusi. Seega ei ole antud juhul täidetud võlgade ümberkujundamise menetluse eeldus. See annab aluse avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks või juba menetlusse võetud avalduse läbi vaatamata jätmiseks (VÕVS § 17 lg 2 p 1 ja § 28 lg 3). Võlgnik ei ole määruskaebuses esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et maakohtu järeldus ümberkujundamiskavas ette nähtud kulude ja tulude suhte kohta oleks ebaõige. Paljasõnalised ja tõendamata on selgitused selle kohta, et võlgade ümberkujundamine täidab oma eesmärki. Seetõttu ei ole asjakohane ka võlgniku viide VÕVS § 24 lg-le 3. Kohus saab muude eelduste esinemisel kinnitada ümberkujundamiskava võlausaldajate vastuväidetest hoolimata üksnes juhul, kui võlgniku esitatud kava on tegelikult täidetav.
30.Võlgniku sisulised vastuväited võlausaldajate nõuetele ei ole käesolevas menetluses asjakohased. Samuti on asjakohatu väide, et maakohus jättis reageerimata sellele, et üks võlausaldaja põhjustas vastusega avaldusele võlgnikule väidetavalt kannatusi ja hingevalu, kuna avaldas tema väärikust teotavaid ja mainet kahjustavaid väärtushinnanguid. Võlgniku vastuväited võlausaldajate nõuetele ja võlgniku nõuded võlausaldajate vastu tuleb lahendada eraldi menetlustes.
31.Õige ei ole etteheide, et maakohus jättis osade võlausaldajate seisukohad välja selgitamata. Asja materjali kohaselt andis maakohus 28.03.2017 määrusega võlausaldajatele 28 päeva võlgade ümberkujundamiskava osas kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kümnest võlausaldajast esitasid kohtule seisukoha seitse. Lindorff Eesti Aktsiaselts sai kohtu nõude kätte 29.03.2017, ST 28.04.2017 ja kohtutäitur Mati Kadak 28.03.2017. Avalduse osas oma seisukoha esitamise võimalus on võlausaldaja õigus, mitte kohustus. Samuti ei olnud Riigi Tugiteenuste Keskusel iseseisva vastuse esitamise kohustust. Asjaolust, et võlausaldaja ei soovinud ümberkujundamiskava osas tähtaegselt seisukohta esitada, ei järeldu maakohtupoolset menetlusnormide rikkumist.
32.Kuigi õige on määruskaebuse väide selle kohta, et maakohus ei andnud võlgnikule võimalust esitada võlausaldajate vastuste osas oma seisukohta, olles enne lubanud seda teha, ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et avalduse läbivaatamata jätmise aluseks oli võlgniku esitatud ümberkujundamiskava mittetäidetavus. Võlgniku vastuväited võlausaldajate seisukohtadele ei omanud asja lahendamisel seega määravat tähtsust. Võlgnik ei too määruskaebuses esile, millistele võlausaldajate väidetele milliseid seisukohti ta soovis esitada ja kuidas nende seisukohtade esitamata jätmine võis viia ebaõige lahendi tegemiseni (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-68-17). Võlgniku vastuväited on seega paljasõnalised ja ilmselt otsitud.
33.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Võlausaldajad määrusekaebemenetluses ei osalenud ja seega ei ole neil määruskaebemenetluses kulusid tekkinud, mistõttu ringkonnakohus neid rahaliselt kindlaks ei määra. Reet Allikvere