Määruse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-14479
Kohtuasi
Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus X vastu 5662 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.11.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248), lepinguline esindaja Birgit Juhanson Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.11.2020 määrus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 04.10.2020 Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) vastu, milles palub puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitise 5662 eurot, viivise 840,44 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt (5662 eurot) alates avalduse kohtule esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Avalduse kohaselt toimus 05.10.2017 Tallinnas Maleva põik 3 korterites nr 12 ja 78 kahjujuhtum, mille põhjuseks oli korteris nr 28 teostatud remonttööd ning selle tagajärjel tekkinud veeavarii. KÜ Maleva põik 3 sõnul teostati korteris nr 28 põrandakatte vahetamise töid, mille raames lõigati maha keskküttetoru koos torukorgiga. Toru maha lõikamisest sai veeavarii alguse. Korteriühistut teostatavatest töödest ei informeeritud. Veeavarii tulemusel sai korterite nr 12 ja 78 siseviimistlus kahju. Asjaolu, et puudutatud isikule kuuluvast korteriomandist tekkis kahju teistele korteritele näitab, et puudutatud isik ei ole täitnud oma korrashoiukohustust nõuetekohaselt.
3.Kahjustatud korterid olid kahjujuhtumi hetkel kindlustatud Swedbank P&C Insurance AS-is ning tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud taastustöödeks kindlustushüvitisena 5662 eurot. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, on avaldajal kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summas. 02.11.2018 esitas avaldaja puudutatud isikule kui korteri nr 28 omanikule nõudekirja. Puudutatud isik nõuet ei tasunud, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 20.11.2018 hoiatuse kohtusse pöördumise kohta ja andis nõude tasumiseks täiendava tähtaja kuni 27.11.2018. Puudutatud isik avaldaja nõuet endiselt ei tasunud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas 20.11.2020 määrusega avalduse osaliselt, mõistes puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõude 5662 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 836,10 eurot ja viivise põhinõudelt alates 04.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldus jäi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 4,34 euro osas. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis avaldaja kasuks välja menetluskulu hüvitise 50 eurot (riigilõiv).
5.Maakohus luges tuvastatuks, et 05.10.2017 toimus Tallinnas Maleva põik 3 korterites 12 ja 78 kahjujuhtum, mis oli põhjustatud korteris nr 28 küttesüsteemi lahti lõikamise tagajärjel tekkinud veeavariist. Puudutatud isik on Maleva põik 3-28 korteri omanik. Avaldaja kui kahjustatud korterite kindlustusandja hüvitas korteri 12 omanikele kahju summas 3618,40 eurot ning korteri 78 omanikule kahju summas 2043,60 eurot. Hüvitiste suurusest on maha arvestatud kindlustusvõtjate omavastutuse summad.
6.Maleva põik 3 korterite 12 ja 78 omanikele tekkis kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti asjaõigusseaduse § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldub, et nii korteri reaalosa kui ka kaasomandi eset tuli kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes. Puudutatud isik oli KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud. Samad kohustused tulenevad korteriomanikule ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1 p-st 1. Korteriomaniku selline kohustus hõlmab nii kohustust kahju mitte tekitada (nt kahju tekitavat ümberehitust mitte teha) kui ka kohustust jätkuv kahju tekitamine kõrvaldada, st korteriomandist lähtuvate kahjulike mõjude peatamist. Samas võib korteriomanik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada ka siis, kui kahju lähtus kaasomandiosast (Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43; 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14).
2-20-14479
7.Korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
8.Maakohus leidis, et kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks oli muu asjaolu, kui puudutatud isiku poolt oma korteriomandi korrasoleku kohustuse rikkumine. Seetõttu on avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ja nõue on põhjendatud. Puudutatud isik ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Avaldaja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on põhjendatud osaliselt (836,10 eurot perioodi eest 28.11.2018–03.10.2020). Avaldaja on viivist arvestanud kuni 05.10.2020, kuid avaldus esitati kohtule 04.10.2020 ja avaldaja palus välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates avalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Edasiulatuva viivise nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel.
9.TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täielikult puudutatud isiku kanda ja mõista avaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskuluna riigilõiv 50 eurot. Määruskaebus
10.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, ennistada menetlustähtaeg ja jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
11.Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik rahvuselt venelane ja tema emakeel on vene keel, mistõttu kulus kauem aega leidmaks isikut, kes valdab eesti keelt sellisel määral, et oleks võimalik avaldusele sisuliselt vastata. Kahjuks ei jõudnud puudutatud isik avaldajaga kokkuleppele ja avaldaja ei teavitanud kohut läbirääkimiste toimumisest. Puudutatud isik palus oma tuttavat Y, et ta teavitaks kohut läbirääkimiste pidamisest pangaga. Puudutatud isik ei teadnud, et Y ei saa olla esindajaks. Kohus sellele teavitusele ei vastanud.
12.Avaldaja on nõudega pöördunud vale isiku poole. Puudutatud isik ei ole küttetorustikku lühemaks lõiganud või muul viisil torukorke kahjustanud. Korteriühistu teostas elamus 05.10.2017 plaanilisi remonditöid, mille käigus teostati keskküttesüsteemi täitmine veega, kuid jättis teostamata kogu kütte-süsteemi kontrolli. Kuna küttesüsteemi eest vastutab korteriühistu, siis ei ole hoolsuskohustust täitnud hoopis korteriühistu. Keegi ei ole kutsunud spetsialisti hindama, millest kahju tekkis. Menetluse edasine käik
13.Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kui puudutatud isikul on vastav soov, saab avaldaja kohtumääruse täitmise osas puudutatud isikuga kokkuleppeid teha.
2-20-14479
14.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 656 lg 1 p 1 alusel tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
16.Maakohus võttis avalduse 08.10.2020 määrusega menetlusse ja andis puudutatud isikule avaldusele vastamiseks 20 päeva määruse kättetoimetamisest. Avalduse ja menetlusse võtmise määruse luges maakohus kättetoimetatuks TsMS § 3111 lg-s 4 sätestatud viisil 26.10.2020, kui 04.11.2020 teatas dokumentide kättesaamisest puudutatud isiku nimel Y. Isiklikult allkirja vastu sai puudutatud isik tsiviilasja materjalid kätte 02.11.2020. Avaldusele vastamise tähtaeg möödus vastavalt 16.11.2020 või 23.11.2020. Puudutatud isik 16.11.2020 kohtule vastust ei esitanud ja maakohus lahendas avalduse 20.11.2020 määrusega.
17.TsMS § 3111 lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument sama paragrahvi neljandas lõikes sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, v.a juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi.
18.Maakohus jättis puudutatud isiku nimel dokumentide kättesaamisest ja läbirääkimiste pidamisest teavitanud isiku kirjale reageerimata, teavitades väidetavat esindajat alles pärast avalduse lahendamist 25.11.2020 e-kirjaga, et ei saa teda puudutatud isiku esindajana käsitleda, kuna kohtule ei ole esitatud vajalikku volikirja ega haridust tõendavat dokumenti. Asudes seisukohale, et Y ei saa kohtumenetluses puudutatud isikut esindada, ei saanud maakohus aga lugeda sama esindaja saadetud kinnituse alusel tsiviilasja materjale puudutatud isikule kättetoimetatuks. Lisaks tulnuks maakohtul 04.11.2020 teatele reageerida, selgitada välja esindusõigusega seonduv ja täpsustada teavituse eesmärki seoses läbirääkimiste pidamisega (kas puudutatud isik soovis teatega mh avaldusele vastamise tähtaja pikendamist) või selgitada, et läbirääkimiste pidamine ei takista kohtule vastuse esitamist.
19.Eeltoodust tulenevalt lahendas maakohus avalduse ennatlikult, rikkudes puudutatud isiku seisukoha välja selgitamata jätmisega oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1), mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. TsMS § 656 lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et pooltele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti (vt Riigikohtu 19.06.2017. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-68-17, p 12). Kuna sisuliselt tuleb vaidlus lahendada algusest peale, ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik asja lahendada määruskaebemenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Tsiviilasja lahendamisel tuleb arvestada, et esmalt arutab tsiviilasja maakohus. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on ammendavalt läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus (TsMS § 9 lg 3). Maakohtul
2-20-14479 tuleb välja selgitada avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb ette TsMS § 392 lg 1 p 1. Selleks saab maakohus asja uuel arutamisel selgitada tõendamiskoormust ja võimaldada menetlusosalistele esitada enda väidete kohta tõendeid.
20.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
21.TsMS § 696 lg-st 3 tulenevalt ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega ringkonnakohus saadab hagita asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee ise menetlust lõpetavat lahendit (vt Riigikohtu 28.05.2014. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.