Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu ja Urmas Volens
Kohtuasi
Rozalia Klimsoni hagi Korteriühistu Virbi 18 vastu 7. juuni 2017. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rozalia Klimsoni kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Rozalia Klimson, esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma Kostja Korteriühistu Virbi 18, esindajad juhatuse liikmed Anatoli Porohnjuk, Alexander Koryagin ja Pavel Kushlak
Asja läbivaatamise kuupäev
1. veebruar 2020. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391 osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Rozalia Klimsoni nõude tuvastada Korteriühistu Virbi 18 7. juuni 2017. a üldkoosoleku otsuste (päevakorra p-d 1–6) tühisus (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1.4). Samuti tühistada ülalviidatud ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 3).
2.Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391 muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Rozalia Klimsoni nõude tunnistada kehtetuks Korteriühistu Virbi 18 7. juuni 2017. a üldkoosoleku otsused (päevakorra p-d 1–6) (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1.3) ja osas, millega ringkonnakohus jättis Korteriühistu Virbi 18 tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1.1). Jätta Tallinna
2-17-13391 Ringkonnakohtu 17. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391 muutmata ka osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata Rozalia Klimsoni nõude tuvastada, et üldkoosoleku vene keeles pidamine ja Rozalia Klimsonil üldkoosolekul osaleda keelamine oli õigusvastane (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1.2), kuid muuta selle nõude läbi vaatamata jätmise põhjendusi.
4.Riigikohtu otsusega on kohtuotsus jõustunud osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Rozalia Klimsoni nõude tunnistada kehtetuks Korteriühistu Virbi 18 7. juuni 2017. a üldkoosoleku otsused (päevakorra p-d 1–6), osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Korteriühistu Virbi 18 tunnistajate ülekuulamise taotluse, samuti osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata Rozalia Klimsoni nõude tuvastada, et üldkoosoleku vene keeles pidamine ja Rozalia Klimsonil üldkoosolekul osaleda keelamine oli õigusvastane.
5.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo Kaarma & Kaldvee OÜ kontole.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rozalia Klimson (hageja) esitas 8. septembril 2017 Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Virbi 18 (kostja) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks 7. juunil 2017 toimunud korteriühistu üldkoosoleku (üldkoosolek) päevakorrapuntides 1–6 vastu võetud otsused (kostja juhatuse 2016. a majandustegevuse aruande kinnitamine, revisjonikomisjoni 2016. a aruande kinnitamine, ühistu 2016. a majandusaasta aruande kinnitamine, 2017. ja 2018. a eelarvete kinnitamine ning juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine). Alternatiivselt palus hageja tuvastada samade otsuste (üldkoosoleku otsused) tühisuse. Lisaks palus hageja tuvastada, et üldkoosoleku otsused viia koosolek läbi vene keeles, keelata selle filmimine ning hagejal koosolekul osalemine, on õigusvastased, ning kohustada kostjat vastama hageja küsimustele üldkoosoleku läbiviimise ja ühistu kulutuste kohta. Hagiavalduse kohaselt on üldkoosoleku otsused tühised või need tuleb enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 järgi kehtetuks tunnistada, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti seadust ning üldkoosoleku otsused on vastuolus heade kommetega. Üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seadust, kuna koosolekule esitatud dokumente ei lisatud päevakorrale ega esitatud liikmetele enne koosolekut tutvumiseks. 27. maiks 2017 kokku kutsutud üldkoosoleku teates oli märgitud kaks erinevat üldkoosoleku toimumise kohta. Koosolek toimus tegelikult 7. juunil 2017. Üldkoosolek otsustas enne hääletamist kõrvaldada hageja üldkoosolekult. Sellega rikuti hageja õigust üldkoosolekul osaleda ja hääletada. Õigusvastane on viia koosolek läbi vene keeles ja keelata koosoleku filmimine. Hageja esitas 20. juunil 2017 ühistule küsimused üldkoosoleku läbiviimise ja ühistu kulutuste kohta, kuid kostja ei ole neile vastanud.
2.Harju Maakohus keeldus 7. mai 2018. a määrusega üldkoosoleku filmimise keelamise õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlusse võtmisest. Määrus on jõustunud.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Ta palus kohaldada aegumist ja taotles selle kohta vaheotsuse tegemist. Kostja vastuväidete kohaselt osales hageja 7. juuni 2017. a üldkoosolekul ja sai üldkoosoleku otsustest teada nende vastuvõtmise päeval. Seega oleks hagi tulnud esitada hiljemalt 7. septembril 2017, kuid see on esitatud 8. septembril 2017. Kostja märkis, et hagejale selgitati õigust tutvuda ühistu dokumentidega, teatades sellest ühistule ette, kuid hageja ei ole seda õigust kasutanud.
2(10)
2-17-13391
4.Hageja vaidles aegumise kohaldamisele ja vaheotsuse tegemisele vastu. Ta leidis, et nõue ei ole aegunud. Kuna hageja kõrvaldati üldkoosolekult, sai ta otsuste sisust teada alles 4. septembril 2017, kui kostja saatis talle üldkoosoleku protokolli. Hagi ese peab sisaldama vastuvõetud otsuseid ja seega ei saa hagi esitada enne, kui hageja on saanud koosoleku protokolli. Aegumise kohaldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Isegi kui otsuste kehtetuks tunnistamise nõue on aegunud, saab kohus tuvastada otsuste tühisuse. Kohustamisnõude kohta ei saa kohus vaheotsust teha.
5.Harju Maakohus kohaldas 11. veebruari 2019. a otsusega aegumist ning lõpetas vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude menetluse. Samal päeval tehtud määrusega jättis maakohus hageja kohustamisnõude läbi vaatamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt osales hageja üldkoosolekul ja hääletas seal. Tal paluti koosolekult selle häirimise tõttu lahkuda, kuid ta keeldus. Hageja lisas üldkoosolekul osalenud korteriomanike nimekirja märke, et ta on üldkoosolekul vastuvõetud otsuste vastu. Seega sai hageja üldkoosoleku otsustest teada 7. juunil 2017 ja pidanuks esitama hagi hiljemalt 7. septembril 2017. Kuna ta esitas hagi 8. septembril 2017, siis on otsuste kehtetuks tunnistamise nõue aegunud. Asjakohatud on hageja väited, et aegumist ei saa kohaldada, kuna ta esitas alternatiivselt ka üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude. Praegusel juhul ei esine üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid. Hageja väide, et tal ei võimaldatud üldkoosolekul hääletada, on vale. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et tema hääled võeti arvesse. Keeleseaduse (KeeleS) § 8 lg-st 1 ning KÜS § 15 lg-test 1 ja 2 tulenevate nõuete rikkumine ei too kaasa üldkoosoleku otsuste tühisust. Sellele, et koosolekut peeti vene keeles ja et liikmetele ei esitatud tutvumiseks majandustegevuse aastakava ega majandusaasta aruannet, saaks hageja tugineda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel, kuid see nõue on aegunud.
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. juuni 2020. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis üldkoosoleku vene keeles pidamise ja hagejal üldkoosolekul osaleda keelamise õigusvastasuse tuvastamise nõude läbi vaatamata ning üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, kuna jättis määramata kohtuistungi, lõplike seisukohtade esitamise tähtaja ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kuid kuna hageja sai maakohtus esitada oma seisukohad kostja taotluste kohta ja ta ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et tal jäid maakohtu rikkumiste tõttu mingid seisukohad esitamata või menetlustoimingud tegemata, ei ole vaja maakohtu otsust sel põhjusel tühistada. Maakohus saanuks hageja esitatud asjaolusid arvestades jätta hagi läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise määruse võib kohus teha kohtuistungit pidamata. Maakohtu otsus ei olnud aegumise kohta tehtud vaheotsus, vaid lõppotsus, millega kohus otsustab, kas hageja nõue rahuldada või mitte. Maakohus ei saanud aegumist kohaldades lõpetada asja menetlust, vaid pidi otsustama hageja esitatud nõuete rahuldamise üle. Seega on maakohtu otsuse
3(10)
2-17-13391 resolutsioon osaliselt vastuolus otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu menetlusõiguse rikkumised saab apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus kohaldas otsuste tühisuse tuvastamise nõudele ekslikult aegumist. Ringkonnakohus jättis uue otsusega üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata põhjendusega, et hagis esitatud asjaolusid arvestades ei esine mittetulundusühingutes seaduse (MTÜS) § 241 lg-s 1 sätestatud üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid. Maakohus leidis õigesti, et KeeleS § 8 ja KÜS § 15 nõuete rikkumine ei too kaasa otsuste tühisust. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et hageja osales üldkoosolekul vaatamata sellele, et tal paluti sealt lahkuda. Tema häält arvestati otsuste vastuvõtmisel, mistõttu ei saaks ka see asjaolu tuua kaasa otsuste tühisust. Samuti ei ole õiged hageja väited, et ta ei saanud üldkoosolekul oma õigusi teostada ja hääletada. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti. Kui ühistu ei edasta oma liikmetele vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist majandustegevuse aastakava või majandusaasta aruannet, siis ei ole üldkoosoleku otsused tühised. Ringkonnakohus märkis, et maakohus ei saanud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudele kohaldada aegumist ega teha vaheotsust, sest KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud otsuse vaidlustamise tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mitte aegumistähtaeg. Kuna maakohus tuvastas õigesti, et hageja osales ja hääletas 7. juunil 2017 toimunud üldkoosolekul, siis sai ta samal päeval teada ka vastuvõetud otsustest ja hagi tulnuks esitada hiljemalt 7. septembril 2017. Hageja esitas hagi 8. septembril 2017, s.o hilinenult. Seega tuleb hageja nõue üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsioonist ei nähtu, et maakohus oleks lahendanud kõik hageja nõuded. Hageja palus hagiavalduse mh tuvastada, et üldkoosoleku vene keeles pidamise ja hageja üldkoosolekult kõrvaldamise otsused on õigusvastased. Maakohtu otsuse resolutsioonist ei nähtu, kuidas see nõue lahendati. Ringkonnakohus leidis, et hagejal ei ole üldkoosoleku nende otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks eraldi tuvastushuvi, kuna see on hõlmatud otsuste kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõudega. Seega tuleb õigusvastasuse tuvastamise nõue jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtule, või alternatiivselt teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, kui jättis kohtuistungi määramata, kuigi hageja taotles asja arutamist kohtuistungil. Ringkonnakohus pidas seda taotlust ekslikult ebaoluliseks ja leidis, et hageja ei toonud apellatsioonkaebuses välja, et tal jäid maakohtu rikkumise tõttu mingid seisukohad esitamata või menetlustoimingud tegemata. Õigus asja suulisele arutamisele on hageja oluline menetlusõigus ja praegusel juhul talle seda ei tagatud. Ringkonnakohus jättis ebaõigesti kohaldamata hea usu põhimõtte ja kohaldas valesti KÜS § 13 lg-t 3. Aegumise kohaldamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, sest hageja sai vaidlusaluse üldkoosoleku protokolli alles 4. septembril 2017. Kostja ei andnud talle varem üldkoosoleku protokolli. Seega ei ole nõue aegunud.
4(10)
2-17-13391 Ringkonnakohus leidis ekslikult, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole oluliselt rikutud, kuigi koosoleku teates oli märgitud kaks koosoleku toimumise kohta ja ühistu liikmetele ei tehtud enne üldkoosolekut kättesaadavaks koosolekule kinnitamiseks esitatud dokumente. Samuti on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et KeeleS § 8 lg-s 1 sätestatud nõue on täidetud, kui ühistu liige on nõus tõlkima vene keeles läbi viidud üldkoosolekul räägitu eesti keelde. Seadus ei näe ette võimalust viia korteriomanike üldkoosolek läbi võõrkeeles. Hageja kõrvaldati õigusvastaselt üldkoosolekult, mida ei viidud läbi riigikeeles. KeeleS § 8 lg 1 on avalikes huvides kehtestatud norm, mille rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuste tühisuse MTÜS § 241 lg 1 alusel.
10.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
11.Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis 25. novembri 2020. a määrusega asja lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada kostja 7. juuni 2017. a üldkoosoleku otsuste (päevakorra p-d 1–6) tühisus (ringkonnakohtu otsuse reolutsiooni p 1.4). Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Asi tuleb tühistatud osas TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks kostja 7. juuni 2017. a üldkoosoleku otsused (päevakorra p-d 1–6) (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1.3) ja osas, millega ringkonnakohus jättis kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1.1). Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude tuvastada, et üldkoosoleku vene keeles pidamine ja Rozalia Klimsonil üldkoosolekul osaleda keelamine oli õigusvastane (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1.2), kuid selle nõude läbi vaatamata jätmise põhjendusi tuleb muuta. Riigikohtu otsusega on kohtuotsus jõustunud osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks kostja 7. juuni 2017. a üldkoosoleku otsused (päevakorra p-d 1–6), osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse, samuti osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude tuvastada, et üldkoosoleku vene keeles pidamine ja hagejal üldkoosolekul osaleda keelamine oli õigusvastane. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
13.Kolleegium käsitleb esmalt maa- ja ringkonnakohtu menetlusõiguslikke rikkumisi (I) ning seejärel vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõuet (II). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluskuludega seotud otsustused (III). I
14.Ringkonnakohus märkis, et maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme mh sellega, et jättis määramata kohtuistungi. Samas leidis ringkonnakohus, et kuna hageja sai maakohtus esitada kostja taotluste kohta oma seisukohad ja ta ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et tal jäid maakohtu rikkumiste tõttu mingid seisukohad esitamata või menetlustoimingud tegemata, ei ole vaja maakohtu otsust sel põhjusel tühistada.
5(10)
2-17-13391
15.Hageja pöördus korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks kohtusse 2017. a septembris ehk enne korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) jõustumist. Sel ajal kehtinud seaduse järgi tuli korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtivuse vaidlused lahendada hagimenetluses. Seadusandja ei ole kehtestanud üleminekusätteid juhuks, kui varem hagimenetlusse kuulunud nõuded tuleb edaspidi lahendada hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kolleegiumi arvates on käesolevas olukorras võimalik analoogia korras lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 3 teises lauses sätestatust, mille järgi tuli enne 2009. aasta 1. jaanuari alustatud asi lahendada lõpuni hagi- või hagita menetluses, sõltumata sellest, kas hiljem kehtinud seaduse järgi on menetlusliiki muudetud (vt ka Riigikohtu 14. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 17). Seega võis maakohus lahendada asja hagimenetluses.
16.Kohtuistungi pidamise kohustus väljendab hagimenetluses asja suulise arutamise põhimõtet. TsMS § 341 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 403 lg 3 järgi eeldatakse, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kui ta ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hagimenetluses võib kohus seega lahendada asja seda kohtuistungil arutamata üksnes poolte nõusolekul.
17.Kolleegium märgib, et just kohtuistungi pidamine võimaldab asja suulist ja vahetut arutamist. Samuti aitab see tagada õiglase menetluse ja anda pooltele võimaluse selgitada ning põhjendada oma seisukohti ja tugevdada oma menetluslikku positsiooni. Pooltel on just eelkõige suulises menetluses võimalik kontrollida, kas kohus on nende argumente õigesti mõistnud ja arvesse võtnud. Asjas tuvastatu kohaselt ei väljendanud kumbki pool maakohtule, et on nõus kirjaliku menetlusega. Seega oli maakohtul kohustus pidada asjas kohtuistung.
18.Hageja väiteid arvestades on ta tuginenud sellele, et maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet. TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.
19.Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises (sh asja lahendamine kirjalikus menetluses ilma poolte nõusolekuta) ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist ja et otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. Samuti on kolleegium varasemates lahendites leidnud, et kui menetlusosaline tugineb TsMS § 656 lg 1 p-s 1 nimetatud rikkumisele, peab ta kaebuses näitama, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti (Riigikohtu 19. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-17, p 12; 12. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p. 14; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31).
20.Kolleegium muudab eeltoodud seisukohti ja leiab, et kohtuistungi pidamata jätmine olukorras, kus see tulnuks seaduse kohaselt pidada, võib kujutada endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulist rikkumist isegi siis, kui pool ei näita otsuse peale kaevates ja asja suulise arutamise põhimõtte rikkumisele tuginedes, kas ja kuidas oleks tsiviilasi kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti, ja sõltumata sellest, kas pooltele oli vaatamata kohtuistungi pidamata jätmisele tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. Hagimenetluse poolel on enamasti väga keeruline põhistada, et kohtulahend oleks asja suulise arutamise tulemusel olnud tõenäoliselt teistsugune. Seetõttu tuleb poolele niisuguse põhistamiskoormise panemise asemel lähtuda arusaamast, et reeglina ei saa välistada, et suulise menetluse läbiviimisel oleks kohus jõudnud teistsuguse lahendini. Niisugustel 6(10)
2-17-13391 juhtudel ei pea menetlusosaline ise esile tooma, millised asja lahendamise seisukohalt olulised toimingud jäid tal suulise istungi pidamata jätmise tõttu tegemata. Kohtuistungi esemeks on põhimõtteliselt tsiviilõigusliku kohtuasja kogu sisu nii oma materiaalõiguslikust kui ka menetlusõiguslikust küljest. Kohtuistungil võivad pooled sõltuvalt menetlusstaadiumist, vastaspoole käitumisest ja kohtu selgitustest esitada taotlusi, tuua esile asjaolusid ja anda selgitusi, mis oma üksikasjades ei pruugi väljaspool tegelikku istungiolukorda olla kindlalt ettenähtavad.
21.Kui maakohus jätab kohtuistungi pidamata, kuigi seaduse järgi tulnuks see pidada, on kolleegiumi arvates siiski tegemist sellise menetlusõiguse normi rikkumisega, millele hagimenetluse pool saab otsuse peale kaevates tugineda juhul, kui ta on sellele tuginenud rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (TsMS § 333 lg 2). Praegusel juhul on hageja kõnealusele rikkumisele tuginenud apellatsioonkaebuses ehk õigel ajal. Tähendust ei ole sellel, et hageja märkis kaebuses, et ta on nõus kirjaliku menetlusega apellatsiooniastmes.
22.Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse normi, jättes kohtuistungi pidamata. Ringkonnakohus jättis selle rikkumise kõrvaldamata. Ringkonnakohus saanuks maakohtu rikkumise kõrvaldada, korraldades kohtuistungi apellatsioonimenetluses või saates asja kohtuistungi pidamiseks tagasi maakohtusse. Kuna ringkonnakohus jättis maakohtu menetlusõigusliku rikkumise kõrvaldamata, on ka ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada.
23.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hageja nõue tuvastada üldkoosoleku vene keeles pidamise ja hagejal üldkoosolekul osaleda keelamise õigusvastasus tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kõnealune nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, mistõttu on see nõue õiguslikult perspektiivitu. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et juhul, kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi näol tegemist sama hagiga samade poolte vahel. Kui hageja on niisuguse tuvastusnõude esitanud ja kohus on selle menetlusse võtnud, peab kohus jätma selle nõude TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata (vt Riigikohtu 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14). Sama põhimõte kohaldub ka olukorras, kus hageja on esitanud lisaks kujundushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb teha otsustus kujundushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes. Seega tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi muuta osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude tuvastada üldkoosoleku vene keeles pidamise ja hagejal üldkoosolekul osaleda keelamise õigusvastasus. Eelnimetatud nõue tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel, kuna kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
24.Kolleegium ei nõustu sellega, et maakohus oleks hageja esitatud asjaolusid arvestades saanud TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel jätta õigusliku perspektiivituse tõttu läbi vaatamata üldkoosoleku otsuste vaidlustamise nõuded. Seetõttu ei saanud maakohus jätta kohtuistungit pidamata.
25.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et üldkoosoleku toimumise ja hagi esitamise ajal kehtinud KÜS § 13 lg 3, mis nägi ette, et korteriühistu liikmel on õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates, sätestab õigust lõpetava tähtaja, mitte aegumistähtaja. Kuigi MTÜS § 24 lg 1 teise lause järgi on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude kohtusse esitamise tähtaeg aegumistähtaeg, kohaldus MTÜS korteriühistutele KÜS § 1 lg 2 järgi täiendava seadusena vaid KÜS-is reguleerimata küsimustes. Üldkoosoleku otsuse tühistamise (kehtetuks tunnistamise) nõude esitamise tähtaega sätestav norm oli KÜS-is olemas (KÜS § 13 lg 3) ja seega pole sellele tähtajale 7(10)
2-17-13391 põhjust kohaldada MTÜS-i sätteid. KÜS § 13 lg 3 ei näinud ette, et tegu oleks aegumistähtajaga. Kolleegiumi arvates on ka kehtiva KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise 60-päevane tähtaeg õigust lõpetav tähtaeg.
26.Kohtute tuvastatud asjaoludel esitas hageja nii otsuste tühisuse kui ka kehtetuks tunnistamise nõude. Kuigi maakohus pidas nõude esitamise tähtaega aegumistähtajaks ja ringkonnakohus õigust lõpetavaks tähtajaks, leidsid mõlemad kohtuastmed iseenesest õigesti, et hageja on otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitanud pärast KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud kolmekuulist tähtaega. Nimelt viibis hageja asjas tuvastatud asjaoludel kõigi otsuste tegemise ajal koosolekul ja sai seega otsustest teada samal ajal, kui need vastu võeti. Otsuste tühisuse tuvastamise nõudele ei näe seadus üldjuhul ette nõude maksmapaneku tähtaega. Ainus tähtaeg, mis piirab otsuse tühisusele tuginemise aega, on üldnormina sätestatud TsÜS § 38 lg 7 teises lauses. Viidatud sätte kohaselt ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Sama sätestab ka MTÜS § 241 lg 3. Kuna praegusel juhul on hageja vähemalt osaliselt palunud tuvastada selliste otsuste tühisuse, mille alusel ei tehta kannet mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, siis ei ole tühisusele tuginemine ajaliselt piiratud.
27.Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama: vabaneda ebaseaduslikust otsusest. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et olukorras, kus hageja on esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 31). Kohus võib otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui hageja on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid asjaolud, millele hageja on otsuse vaidlustamisel tuginenud, on sellised, et need toovad nende tõendatuse korral kaasa otsuse tühisuse (Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017/101, p 17.1).
28.Eeltoodust järeldub, et maakohus ei oleks saanud jätta otsuste vaidlustamise nõudeid õigusliku perspektiivituse tõttu läbi vaatamata üksnes kohtusse pöördumise tähtaja rikkumise tõttu, kuna tulnuks hinnata ka seda, kas hageja esile toodud asjaolud võivad otsuste kehtetuks tunnistamise asemel tuua kaasa nende tühisuse. Samuti ei oleks maakohus saanud jätta õigusliku perspektiivituse tõttu läbi vaatamata vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet, kuna hageja väitis hagis, et ta kõrvaldati üldkoosolekult, mistõttu ei olnud üksnes hagis esitatud asjaolusid arvestades selge, et hageja oli otsuste kehtetuks tunnistamise nõude jaoks seaduses ettenähtud õigust lõpetava tähtaja mööda lasknud. II
29.Järgnevalt käsitleb kolleegium neid rikkumisi, millele hageja on kostja üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel tuginenud.
30.Hageja on kõigepealt tuginenud sellele, et tema osalemist üldkoosolekul takistati sellega, et tal paluti koosolekult lahkuda, et tal keelati koosolekut filmida ja et koosolekut peeti vene keeles.
31.Kohtud on tuvastanud, et hagejal paluti küll koosolekult lahkuda, kuid ta jäi koosolekule. Hageja ei ole seda asjaolu ka vaidlustanud. Seega ei ole hagejale tehtud selliseid takistusi koosolekul osalemiseks, mis annaksid aluse otsuseid vaidlustada. Korteriomanikul ei ole õigust nõuda, et koosolekul toimunu salvestataks ja seega ei saa otsuste kehtivust ka sel põhjusel kahtluse alla seada.
8(10)
2-17-13391
32.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et KeeleS sätted ei ole sellised avalikes huvides kehtestatud normid, mille rikkumise korral saaks korteriomanike üldkoosoleku otsuseid pidada TsÜS § 38 lg 2 järgi tühiseks. KeeleS § 8 lg 1 kohaselt on igaühel küll õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele mh ka äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses, kuid KeeleS eelnimetatud nõude rikkumine ei too kaasa otsuste tühisust. Küll võib keeleseaduse nõuete rikkumine anda aluse üldkoosoleku otsused kehtetuks tunnistada eelkõige juhul, kui korteriomanikule ei tagata koosoleku muus keeles kui eesti keeles pidamise korral võimalust koosolekul toimuvast aru saada.
33.Teiseks on hageja otsuste vaidlustamisel tuginenud sellele, et koos koosoleku teatega ei saadetud dokumente, mille üle üldkoosolekul hääletama hakati, et koosoleku teates oli märgitud teine aadress võrreldes sellega, kus koosolek tegelikult toimus, ja et koosoleku kuupäev oli vale.
34.Maakohus leidis, et hageja ei ole tuginenud ühelegi asjaolule, millest tulenevalt võiks vaidlusalused üldkoosoleku otsused olla tühised. Ka ringkonnakohus asus seisukohale, et hageja ei ole otsuste tühisuse aluseid esile toonud. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga ja põhjendab seda alljärgnevalt.
35.Enne 1. jaanuari 2018 kehtinud KÜS ei näinud ette erisätteid korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta. KÜS-is reguleerimata küsimustes kohaldus KÜS § 1 lg 2 järgi MTÜS, mille § 241 lg 1 esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kui otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsuse muu vastuolu seadusega oli otsuse kehtetuks tunnistamise alus KÜS § 13 lg 3 mõttes. Praegu kehtiva KrtS § 29 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosoleku otsuste kehtetusele tsiviilseadustiku üldosa seadust ja TsÜS § 38 lg 2 esimese lause järgi on otsus mh tühine siis, kui on oluliselt rikutud otsuse tegemise korda. Viidatud sätet tuleb mõista nii, et kui otsus tehakse koosolekul, siis toob tühisuse kaasa koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.
36.Hageja esile toodud asjaolusid arvestades tuleb seega eelkõige hinnata seda, kas mõni neist rikkumistest võib kujutada endast vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist.
37.Üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada. Näiteks on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult (vt nt Riigikohtu 29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13), aga ka see, kui päevkord on puudlik või ebaselge (vt Riigikohtu 8. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08, p 11). Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui osanikele või aktsionäridele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse (vt nt Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010/36, p 11; 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 17). Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse, kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel. Samuti võib koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub.
38.Vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise ja toimumise ajal kehtinud KÜS § 15 lg 2 nägi ette, et juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kehtiva KrtS § 20 lg 3 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on majanduskava kehtestamine või 9(10)
2-17-13391 majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord.
39.Kuna hageja tugines praeguses asjas mh sellele, et koos koosoleku teatega ei saadetud dokumente, mille üle üldkoosolekul hääletama hakati (eelmise majandusaasta aruanne ja revisjonikomisjoni aruanne, samuti järgmise aasta majanduskava), siis on hageja tuginenud kõnealuste otsuste tühisuse alustele ning kohus pidanuks neid asjaolusid analüüsima ja hindama.
40.Hageja on tuginenud ka sellele, et vaidlusaluse üldkoosoleku teates oli koosoleku toimumise kohaks märgitud teine aadress võrreldes sellega, kus koosolek tegelikult toimus, samuti sellele, et teates oli koosoleku kuupäev vale. Seda väidet tuleb asja uuel läbivaatamisel analüüsida. Mh tuleb hinnata, kas hageja on tõendanud, et vaidlusalune üldkoosolek kutsuti kokku nii, et polnud aru saada, kus ja millal see toimub. III
41.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
42.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.