Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

ühe kuu jooksul pärast XX pst xx eluruumi keelumärke tühistamise määruse jõustumist. Samas hoiatati C. Ci trahvi tegemise võimalikkusest juhul, kui ta ei täida AS-i B (likvideerimisel) kohustust likvideerijana. 22.06.2006 määrusega hoiatas kohus C. Ci trahvi võimalikkusest, kui viimane ei täida Tallinna Halduskohtu otsust haldusasjas nr 3-687/2002 hiljemalt 02.06.2006. C. C esitas kohtumäärusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.08.2006 läbi vaatamata. 29.09.2006 määrusega kohustati C. Ci täitma Tallinna Halduskohtu otsust haldusasjas nr 3687/2002 hiljemalt 20.10.2006. Määruses hoiatatakse C. Ci võimalusest teda kohtu nõudmise täitmata jätmise korral trahvida. C. C sai 29.09.2006 kohtumääruse kätte 09.10.2006, kuid ei ole kohtu nõudmist täitnud. Maakohtu määruse põhjendused Harju Maakohus rahuldas taotluse ja määras C. Ci kohtu nõudmise täitmata jätmise eest rahatrahvi 150 miinimumpäevamäära, s.o 21 360 krooni ulatuses. C. Ci on korduvalt (Tallinna Linnakohtu 18.03.2005 määrusega ning Harju Maakohtu 22.06.2006 ja 29.09.2006 määrustega) hoiatatud, et kohustuse täita Tallinna Halduskohtu otsust haldusasjas nr 3687/2002 täitmata jätmise korral on kohtul õigus teda trahvida. C. C ei ole kohtu nõudmist tähtaegselt täitnud. C. Cile tuleb määrata trahv 150 miinimumpäevamäära ulatuses. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 328 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on tunnipalga alammääraks 17,80 krooni. Töö- ja puhkeaja seaduse § 4 lg 1 kohaselt on tööaja üldine riiklik norm 8 tundi päevas. Seega on trahvisummaks 21 360 krooni ((8 tundi x 17,80 krooni) x 150 päevamäära). TsMS § 46 lõike 1 lauses 2 viidatud muude asjaoludena arvestas kohus trahvi suurust määrates ajavahemiku pikkust, mil kohustus on täitmata olnud ning seda, et sama kohustuse täitmise kohta on C. Ci hoiatatud kolmel korral. Kohus hoiatas C. Ci, et TsMS § 46 lg 3 kohaselt ei vabasta trahv teda kohustusest täita Tallinna Halduskohtu otsust haldusasjas nr 3-687/2002. Juhul kui C. C ei asu viivitamatult kohustust täitma, võib kohus määrata uue trahvi. Määruskaebuse põhjendused C. C palus määruskaebuses määruse tühistada. Viidatud haldusasjas nr 3-687/2002 olid protsessiosalisteks D.D ja AS B (likvideerimisel). Kaebuse esitaja nimetatud haldusasjas protsessiosaline ei olnud. 29.09.2006 trahvi hoiatuse määruses ja vaidlustatavas määruses viitas kohus TMS §-le 183, mis sätestab, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Täitemenetluse osalisteks on sissenõudja, võlgnik ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kaebuse esitaja ei ole täiteasja nr 031/2004/564 täitemenetluse osaline. Seega ei saa kaebuse esitaja suhtes kohaldada TMS § 183 sätestatut. Riigikohtu halduskolleegiumi määruse nr 3-3-1-27-06 kohaselt ei kuulu sunnivahendi kohaldamise tingimused laiendavale tõlgendamisele. Eeltulenevalt ei saanud kohus kaebuse esitajat trahvida. AS-il B (likvideerimisel) ei ole võimalik haldusasjas nr 3-687/2002 tehtud otsust täita. 29.03.2006

toimunud sundenampakkumisel müüs kohtutäitur E.E AS-ile B (likvideerimisel) kuulunud korteriomandi OÜ-le F.F. Nimetatud asjaolust on teadlikud nii D.D kui ka kohtutäitur A. A. D. D on esitanud Harju Maakohtule hagi (ts. asi nr 2-06-10239) sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Vastused määruskaebusele Elina Aavik ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega. Kohtutäitur A. A ei ole määruskaebusele kirjalikku vastust esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb tühistada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 46 lg 1 sätestab, et kui kohtul on samas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid; vastavalt lõikele 2 võib isikule trahvi määrata üksnes tehes eelnevalt trahvihoiatuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluse seadustiku § 183 lg 1 sätestab, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Õige on kaebaja väide, et võlgnikuks ei ole käesolevas asjas mitte tema, vaid AS B (likvideerimisel). TMS § 183 lg 1 järgi saab kohtutäitur teha ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Kohtuotsuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mille kohaldamine peab toimuma ranges vastavuses seaduses sätestatuga ja kohaldamise tingimusi ei saa laiendavalt tõlgendada. Sama põhimõte tuleneb ka Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2006 määrusest nr 3-3127-06. Trahvi saab määrata üksnes menetlusosalisele, kelleks on täitemenetluses sissenõudja ja võlgnik, mitte aga nende esindajale. Nii halduskohtumenetluses kui ka täitemenetluses on menetlusoaline AS B (likvideerimisel). Trahvitud isik C. C on AS B (likvideerimisel) likvideerija, see tähendab võlgniku esindaja, kelle isikliku trahvimise võimalust ei näe seadus ette. Õige on kaebuse väide, et trahvimise ajal ei olnud võimalik enam kohtuotsust täita, kuna kohtutäitur E. E poolt läbi viidud sundenampakkumisel on võlgnikule kuulunud korteriomand müüdud. Kolleegiumi arvates see asjaolu iseenesest ei välista trahvimist. Kuna trahvimisel on nii karistuslik kui ka kohustuse täitmisele stimuleeriv funktsioon, siis võib olla põhjendatud võlgniku trahvimine juhul, kui otsust ei olnud enne vara sundmüüki võlgniku poolt täidetud.

Reet Allikvere

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.