Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-06-14996 Tsiviilasi OÜ V hagi ML A vastu 43 931,76 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ V , hageja esindaja advokaat A K, kostja ML A Resolutsioon Välja mõista ML Alt 43 931,76 krooni OÜ V kasuks. Edasikaebamise kord ML A võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Kostja taotles 15.09.2004 T linnalt mitteeluruumide kasutamist aadressil xxx ja sai vastava nõusoleku lepingu sõlmimiseks T L korralduse nr xxx alusel. Kostja sõlmis 29.10.2004 ME T S äriruumide üürilepingu ja ruumide otsene valdus anti üürnikule üle 01.11.2004. Kostja esitas ME T S FIE registreerimise tõendi nr xxx, millel oli näidatud kostja tegevusalaks muuhulgas ka toitlustamine, mistõttu puudus kahtlus kostja võimete kohta pidada toitlustusettevõtet. Kuigi kostja asus vahetult ruume valdama ja kasutama, sealhulgas kasutama kõrvalteenuseid, ei ole kostja tasunud ühtegi üüriarvet, sealhulgas kuluarveid kõrvalkulude osas. ME T S teatas 2005.a kevadel kostjale lepingu ülesütlemisest, sest kostja jättis arved tasumata. Kostja jättis reageerimata ka makseteatisele, sealhulgas hageja poolt saadetud nõude loovutamisdokumendile. Kostja on esimest korda vastanud nõudele maksekäsu kiirmenetluse vastuväites, võttes omaks, et on üüritud äriruume reaalselt kasutanud. ME T S loovutas nõude hagejale 01.03.2006 loovutamisdokumentidega ja saatis

samal kuupäeval kostjale teatise võla loovutamise kohta. Kostja teatisele ei reageerinud, ei ole üüri tasunud ega ka üürisummat hoiustanud. Kostja ei ole kordagi esitanud pretensioone ruumide kasutusvõimaluste puudumise või takistuse kohta, samuti ei ole kostja teavitanud hoone vastuvõtmisega seonduvatest asjaoludest, mis väidetavalt on seganud äriruumi sihtotstarbelist kasutamist. Hageja viitab üldiselt teadaolevale asjaolule, mille kohaselt on toitlustusettevõtte tunnustamine toitlustusteenuse osutaja kohustus riigi ees viia tingimused vastavusse õigusaktides kehtestatule, Hoone kui ehitusliku terviku vastuvõtmine või vastuvõtmata jätmine ei takista toitlustusettevõtte tunnustamist, sest hoonet saab ehitusseaduse alusel vastu võtta ka osaliselt ja anda ka ajutisi kasutuslube. Kostja tegevust ei takistanud väidetav ehitise kasutusloa puudumine, vaid toitlustusettevõtte tunnustamata jätmine kostja poolt. Kostja poolt on tasumata arved perioodil november 2004 kuni aprill 2005, sh arve aprillikuu eest on väljastatud oktoobris 2005. Kokku võlgneb kostja hagejale tasumata kuluarvete alusel põhisumma 37 809,76 kr. Poolte vahel oli sõlmitud mitteeluruumi üürileping VÕS § 271 mõistes. Üürilepingu pooled leppisid lepinguga kokku lisaks igakuisele üüri tasumisele summas 2542.- kr ka üürniku poolt kõrvalkulude tasumise kohustuses, mistõttu on kostja kohustatud tasuma ka kõrvalkulud vastavalt VÕS § 282. Üürileandja ütles üürilepingu üles erakorraliselt VÕS § 313 sätestatu alusel, mille lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üüri tasumata jätmine on oluline üürilepingu rikkumine, mis on ka VÕS § 316 alusel erakorraliseks ülesütlemiseks piisav. Tähtajaks täitmata kohustuselt on hagejal õigus nõuda VÕS § 113 alusel viivist 7%, millele lisatakse VÕS § 94 sätestatud Euroopa Keskpanga intressi. Hagejal on õigus nõuda täitmata kohustuselt viivist suuruses vähemalt 9,49% (2005 ja