Tsiviilasja number
2-06-1094
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.04.2007 Tallinnas
Tsiviilasi
R.M hagi * AS vastu 1092 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.10.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.M apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja R.M; kostja * AS
Menetlusosalised
Jätta Harju Maakohtu 09.10.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt viis hageja 29.10.2004 kostja Võrus asuvasse vastuvõtupunkti 2,8 tm kasepaberipuud. Puude eest pole hageja käesoleva ajani raha saanud, vaatamata vastavasisulistele korduvatele pöördumistele politseisse ja kostja juhtkonna poole. Hageja palus kostjalt välja mõista puude maksumuse 1092 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja keeldus puitu vastu võtmast ning müügilepingut sõlmimast, kuna puudusid puidu päritolu ja raiumise seaduslikkust tõendavad dokumendid (nõuetekohane veoseleht, väljavõte kinnistusraamatust või muu omandiõigust tõendav dokument, samuti metsateatis raie seaduslikkuse kohta). Samuti ei vastanud puit kostja poolt soovitavale kvaliteedile. Vaatamata kostja keeldumisele pakutud puitu osta või ka hoiustamiseks vastu võtta, laadis hageja kahtlase päritoluga kasepuidu ajutiselt maha põhjendusega, et sõiduki tehniline seisukord ei võimalda puitu tagasi vedada. Kuigi hageja pidi puidu esimesel võimalusel ära vedama, ta seda siiski ei
teinud, vaid selle asemel asus jätkuvalt nõudma kostjalt kasepuidu ostmist. Pooled ei saavutanud kokkulepet müügilepingu suhtes ning poolte vahel ei ole kunagi mingit lepingut sõlmitud. Kostja palus korduvalt hagejal oma puit ära vedada. Kostja on oma tegevuse hagis kirjeldatud puidu vastuvõtuplatsil lõpetanud. Kostja tegevuse ärakolimise järgselt jäi materjal kostjast puutumatuna samasse kohta, kuhu hageja selle maha laadis. Kostja ei ole vaidlusalust materjali omandanud ega enda valdusse võtnud. Kostja hinnangul ei tõenda hagile lisatud ruudulisel paberilehel olevad märkmed puidu vastuvõtmist. Kostja oletab, et kõnealused märkmed võivad olla koostatud mõne kostja töötaja poolt selleks, et esmaselt kokku arvestada hageja poolt pakutud puidu kogus, kuid kuna lepinguni ei jõutud, ei oma vastav puidukoguse arvestus mingisugust tähtsust. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hageja poolt pakutud puidukogus, mida kostja keeldus ostmast ja vastu võtmast, võis olla 2,8 tm. Kostja vaidles vastu eelnimetatud ruudulise märkmepaberi asja materjalide juurde võtmisele, kuna need märkmed ei ole käsitletavad dokumentaalse tõendina ning neil puudub tõenduslik väärtus. Maakohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama paragrahvi kolmas lõige näeb ette, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei ole müügilepingu sõlmimine poolte vahel 2,8 tm kasepaberipuu võõrandamiseks käesoleval juhul tõendatud. Hageja ei esitanud tõendeid müügilepingu sõlmimist puudutavate väidete kinnituseks. Hageja esitatud tõendid kinnitavad kohtu arvates kaudselt pigem kostja vastuväiteid. Poolte vahel toimusid läbirääkimised kõnealuse puidu müümiseks kostjale, kuid kooskõlas VÕS § 14 lg-ga 3 ei tulene lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikutele kokkuleppe mittesaavutamisel läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi. Samas on kohustuse rikkumine lepingueelsete läbirääkimiste faasis osundatud sätte kohaselt võimalik, kui isik käitub läbirääkimisi pidades pahauskselt. Käesoleval juhul ei ole aga hageja väited kostja pahauskse kohta millegagi tõendatud. Vastavalt TsÜS §-s 139 sätestatule tuleb eeldada kostja heausksust. Seega ei ole tõendatud kostja lepinguliste kohustuste olemasolu hageja ees ning ei saa eksisteerida ka vastava kohustuse rikkumisest tulenevat nõuet. Lähtudes hagi aluseks olevatest asjaoludest, puudub hagejal kohtu hinnangul kostja vastu ka lepinguvälisest võlasuhtest tulenev nõue.
Apellatsioonkaebus 2(3)
Hageja palub Harju Maakohtu 09.10.2006 otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Hageja viis 2,8 tm puid 29.10.2004 Võru vastuvõtupunkti ning vastuvõtja poolt hagejale antud ruudulisel paberitükil olid näidatud üleandmise kuupäev, puude hulk ja nende maksumus. Nõutud dokumendid esitas hageja mõne päeva pärast kostja töötajale, kes ütles, et raha saab kätte kontoris. Seal aga keelduti hagejale raha andmast. Hagejale ei meenu enam, mis põhjustel seal raha andmast keelduti. Hagejale jääb arusaamatuks, mis õigusega võtab kohus toimikust lehti välja. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Kohus leidis õigesti, et müügilepingu sõlmimine ei ole tõendatud ning seega ei saa hagejal olla kostja vastu lepingu rikkumisest tulenevat nõuet. Apellatsioonkaebuses kordab hageja põhiliselt esimese astme kohtule esitatud väiteid. Maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kohus ei ole toimikust lehti välja võtnud. Kohus keeldus 18.08.2006 määrusega hagiavaldusele lisatud ruudulise märkmepaberi tõendina asja materjalide juurde võtmisest ja tagastas selle avaldajale, kuna see ei ole vaadeldav dokumendina või muu andmekandjana TsMS § 272 lg 1 tähenduses.
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.