Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

I. Asjaolud, Asjaolud, hageja nõue ja kohtumenetluse käik. käik. 14.02.2006 on FIE Elmar Nahko esitanud Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K Õ vastu ostu-müügi ja laenulepingust tuleneva võlgnevuse 12 000 krooni nõudes. 20.04.2006 laekus kostjalt vastuväide, milles kostja nõuet ei tunnistanud, väites, et mingit laenulepingut 7000 krooni laenu saamise kohta ei ole temaga sõlmitud; ülejäänud summast - mobiiltelefoni ostu-müügi lepingu järgi esinenud võlast - on tasutud 1000 krooni. Vastuväitele oli lisatud E N hoiatuskiri 02.01.2006 ning Võidu Laenukontori kviitung laenusummast 7000 krooni. 15.05.2006 kohustas Viru Maakohus TsMS § 487 lg 1 alusel ning võlgniku vastuväidetest tulenevalt avaldajat viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Põhjendatud nõudega hagiavaldus laekus kohtule 01.06.2006. Hagiavalduse kohaselt on kostja vastavalt tema poolt 15.10.2005 allkirjastatud võlakirjale tunnistanud hageja ees võlgnevust summas 10 000 krooni; nimetatud nõudele lisandub vähendatud viivisnõue summas 2000 krooni. Hageja on märkinud ka nõude õiguslikud alused: VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja ka viivist Samuti on hageja nõudnud VÕS § 115 võla sissenõudmisega kantud kahju (kohtuväline menetluskulu ja postikulu) hüvitamist kokku summas 350 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline leping, võlakiri 15.10.2005, menetluskulude seletuskiri, riigilõivu tasumise maksekorraldus. Põhjendatud nõudega hagiavaldus väljastati kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud.

Tsiviilasjas nr.2-06-11323 peatus menetlus seoses hageja E N surmaga 30.07.2006. TsMS § 353 lg 1 tulenevalt füüsilisest isikust poole surma korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamise õigustatud muu isik. 05.03.2007 kohtumäärusega lubati A N l E N pärijana astuda protsessi hageja asemel. TsMS § 209 lg 2 kohaselt on üldõigusjärglasele kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Kostja poolt maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitatud vastuväidetest tulenevalt pidas kohus vajalikuks asja läbivaatamiseks kohtuistungil, andes nii kostjale võimaluse olla tema vastu esitatud nõudes vastuväitete olemasoluls selgituste andmiseks kohtu poolt ära kuulatud. 16.04.2007 kohtu eelistungile kostja ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei ole kohtule teatatud. Ka kirjalikult ei ole hagile mingeid vastuväiteid käesoleva ajani esitatud. Hageja volitatud esindaja taotleb 16.04.2007 kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludel, samuti kohtukulude kostja kanda jätmist. Hagejal on esitada originaaldokument kostja poolt laenukohustuse tunnistamisest 15.10.2005, nimetatud dokument on allkirjastatud kostja poolt ning kostja vastuväited laenukohustuse puudumisest on paljasõnalised ja tõendamata.

II. Maakohtu tagaseljakohtuotsuse põhjendused Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus kuna alates 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumentluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 410 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtukutse on kostja poolt isiklikult vastu võetud 09.03.2007, mille kohta ta on andnud allkirja. Seega on kostja teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Teda on ka kohtukutse väljastamisel hoiatatud TsMS § 410 sätestatud kohtusse mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega oma vastuväidete tõendamiseks, mistõttu asja arutamise edasilükkamine ei ole põhjendatud. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja on õiguslikult põhjendatud. VÕS §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral ka tekitatud kahju hüvitamist. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi rahuldamisel kuuluvad asjas esinenud menetluskulud tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 410; 442; 444 lg1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 25. mail 2007.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.