Xxxx(Xxxx) hagi Xxxx OÜ vastu töötasu, puhkusekompensatsiooni ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks Xxxx OÜ vastuhagi Xxxxvastu töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks Hagihind on 5 291,20 eurot Vastuhagi hind on 3 500 eurot. Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Õnneli xxxx, nõustaja Tiit xxxx Kostja Xxxx OÜ (regitrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
24.05.2017
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxxhagiavaldus.
2.Jätta rahuldamata Xxxx OÜ vastuhagi.
3.Välja mõista Xxxx OÜ-lt Xxxxkasuks töötasu jaanuari 2016 eest 719 eurot ja mai 2016 eest 719 eurot.
4.Jätta rahuldamata Xxxxtaotlus tunnistada otsus viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses.
5.Välja mõista Xxxx OÜ-lt Xxxxkasuks töötasu tööga kindlustamata aja eest septembris 2016 kokku 588,27 eurot.
6.Välja mõista Xxxx OÜ-lt Xxxxkasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 2 157 eurot.
7.Välja mõista Xxxx OÜ-lt Xxxxkasuks hüvitis kasutamata jäänud aegumata 2015. a põhipuhkuse eest 719 eurot ja kasutamata jäänud aegumata 2016. a põhipuhkuse eest 388,93 eurot.
8.Jätta Xxxxmenetluskulud Xxxx OÜ kanda. Välja mõista Xxxx OÜ-lt Xxxxkasuks menetluskulud summas 1 078,20 eurot.
9.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Xxxx OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 078,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (16.06.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Xxxx(hageja) esitas 01.11.2016 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus tuvastada tema katkematu töösuhe Xxxx OÜ-ga (kostja) ja välja mõista kostjalt töötasu jaanuari 2016 eest 719 eurot, töötasu mai 2016 eest 719 eurot, töötasu tööga kindlustamata aja eest septembris 2016 kokku 589,09 eurot, puhkusetasu 2015. a ja 2016. a eest kokku 1 133,25 eurot, hüvitis töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel 2 160 eurot. TVK tegi 13.12.2016 otsuse, millega rahuldas hageja nõuded. TVK tuvastas hageja ja kostja vahel töölepingulise suhte ajavahemikul 02.01.2012 – 26.09.2016. TVK mõistis kostjalt hageja kasuks välja jaanuari ja mai 2016 töötasu kokku 1 438 eurot. TVK tunnistas otsuse kahe kuu töötasu osas viivitamatult täidetavaks. TVK mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu tööga kindlustamata aja eest septembris 2016 kokku 588,27 eurot, puhkusehüvitise 2015. a eest 719 eurot, puhkusehüvitise 2016. a eest 388,93 eurot ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 2 157 eurot. Kostja esitas 15.12.2016 taotluse vaadata läbi hageja poolt TVK-le esitatud avaldus hagimenetluse korras.
2.Hageja esitas 27.01.2017 hagiavalduse ja 30.01.2017 hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle autoremondilukksepana 02.01.2012. 01.01.2016 tegi kostja hageja tagaselja töötamise registrisse sissekande töösuhete lõppemisest 01.02.2016 poolte kokkuleppel. Uuesti vormistas kostja hagejaga tagaselja justkui uue töösuhte alguse alates 01.06.2016. Tegelikkuses ei sõlminud pooled kokkulepet töösuhte lõpetamise ja uuesti alustamise kohta. Töötamise registri kohaselt töötas hageja perioodil 04.01.2016 – 01.06.2016 ettevõttes XXXX OÜ, kus töösuhe hagejaga lõpetati poolte kokkuleppel hageja tagaselja. Perioodil 04.01.2016 – 01.06.2016 ei muutnud hageja töökoht ja tööülesanded. Hageja töötas märgitud perioodil kostja juures. Hageja ei teadnud tema kohta tagaselja tehtud sissekannetest töötamise registris. Hageja nägi pangaülekannetest, et palgamaksja on vahepeal muutunud. Kostja põhjendas seda ajutise maksude optimeerimise vajadusega.
Kostja teatas 07.09.2016 hagejale suuliselt, et ta koondas hageja 30.06.2016 erakorralise ülesütlemisavaldusega alates 01.09.2016 ja enam hagejat tööle ei lubanud. Hageja leiab, et kuivõrd kostja ei öelnud töölepingut erakorraliselt üles kirjalikult, on kostja 30.06.2016 ülesütlemisavaldus tühine ja töösuhe jätkus. Hageja ei ole saanud kätte kostja töölepingu erakorralist ülesütlemisavaldust 30.06.2016. Sellisel juhul tuleb lugeda, et töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole tehtud. Olukorras, kus hagejal ei olnud enam võimalik töösuhet jätkata, saatis hageja 21.09.2016 kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse, milles ütles töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 alusel alates 26.09.2016. Kostjale on avaldus kätte toimetatud 22.09.2016. Kostja ei ole vaidlustanud töölepingu erakorralist ülesütlemist hageja poolt. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud töölepingu lõpetamist kokkuleppel 31.12.2015 ja uuesti töölepingu sõlmimist alates 01.06.2016. Kostja töölepingu 30.06.2016 erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu alates 01.09.2016 on tühine. Hageja märgib, et vaidlusalusel perioodil olid poolte vahel kestvad töösuhted, millised hageja lõpetas töölepingu erakorralise ülesütlemisega alates 26.09.2016. Hageja igakuine töötasu oli 719 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja töötasu jaanuari 2016 eest 719 eurot ja mai 2016 eest 719 eurot. Hageja palub tunnistada otsus viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt välja töötasu tööga kindlustamata aja eest perioodil septembris 2016 kokku 588,27 eurot, hüvitis kasutamata jäänud aegumata 2015. a ja 2016. a põhipuhkuse eest kokku 1 107,93 eurot, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kokku 2 157 eurot. Hageja leiab, et tema nõuded ei ole aegunud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt saab hageja nõuda töötasu, puhkusetasu ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel maksmist üksnes juhul, kui esitatakse nõue tuvastada katkematu töösuhe. Kohtumenetluses ei ole hageja esitanud tuvastusnõuet. Kostja leiab, et hageja töötasu, puhkusetasu ja hüvitise nõue on aegunud. Kostja märgib, et enam ei saa tuvastada hageja töötamist kostja juures perioodil 01.01.2016 – 01.06.2016, sest on möödunud nõude aegumistähtaeg. Hageja nõuete aegumist reguleerivad individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg-d 1 ja 2. Kostja ei teinud sissekannet töötamise registrisse hageja tagaselja. Kostja sõlmis 31.12.2015 kõigi töötajatega ja sealhulgas hagejaga suulise kokkuleppe töölepingu lõpetamise kohta. Sama kokkuleppe alusel pidid töötajad alustama tööd XXXX OÜ-s alates jaanuarist 2016. Kostja ja XXXX OÜ kokkuleppe kohaselt tellis kostja viimaselt autoremonditeenust. XXXX OÜ maksis hagejale töötasu. Seetõttu on välistatud, et hageja ei mõistnud, et temal on uus tööandja. Asjaolu, et hageja töökoht ei ole muutunud ei oma tähtsust. Määrav on see, et töötasu maksis hagejale teine isik. Nelja kuu möödumisel teatas XXXX OÜ kostjale, et lõpetab viimasega koostöö. Kostja oli sunnitud uuesti võtma alates 01.06.2016 tööle oma endised töötajad ja sealhulgas hageja. Juuni 2016 keskel teatas üürileandja kostjale, et ta ei pikenda kostjaga sõlmitud ruumide üürilepingut. Kostja teatas 30.06.2016 kirjalikult töötajatele ja sealhulgas hagejale töölepingu ülesütlemisest majanduslikel põhjustel TLS § 89 alusel alates 01.09.2016. Hageja sai 30.06.2016 ülesütlemisavalduse kätte, kuid keeldus sellele allkirja andmast. Hageja võttis ülesütlemisavalduse endaga kaasa, et sellega põhjalikumalt tutvuda. Hageja ei ole väitnud, et ta ei ole nõus koondamisega. Hageja käis tööl kuni 01.09.2016 ja pärast seda ei ole ta tööle enam tulnud. Kui
hageja leidis, et 30.06.2016 töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt on tühine, pidi hageja vaidlustama töölepingu erakorralise ülesütlemise. Kostja märgib, et ta ei ole kätte saanud hageja 21.09.2016 töölepingu erakorralist ülesütlemisavaldust. Lisaks ei ole ülesütlemisavaldus allkirjastatud ja ebaselgeks jääb kelle poolt on dokument esitatud. Hageja töölepingu erakorralise ülesütlemine 21.09.2016 on tühine, sest võimalik ei ole lõpetada töösuhet, mis oli lõppenud juba 01.09.2016. Hagejale maksti lõpparve 09.09.2016. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda töötasu jaanuari 2016 ja mai 2016 eest. Hageja ei ole töötanud kostja juures jaanuaris ja mais 2016. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu kokkuleppel 31.12.2015 ja alates jaanuarist 2016 oli hagejal teine tööandja XXXX OÜ. Kostja märgib, et hagejal ei ole õigust nõuda töötasu tööga kindlustama aja eest septembris 2016. Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles 30.06.2016 avaldusega alates 01.09.2016. Hageja ei ole tööl käinud alates 01.09.2016. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda puhkusetasu. Pooled sõlmisid viimase töölepingu 01.06.2016 ja hageja ei saa nõuda puhkusetasu 2015. a eest. Kostja lõpetas töölepingu 30.06.2016 ülesütlemisavaldusega alates 01.09.2016 ja puudub alus nõuda puhkusetasu 2016. a eest. Kostja leiab, et hageja nõue välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel tuleb jätta rahuldamata. Hüvitise nõue tugineb töötajapoolsele töölepingu ülesütlemisavaldusele, mille esitamiseks ei olnud põhjust. Hageja esitas hüvitise väljamõistmise nõude pahatahtlikult. Kostja vastuhagi ja põhjendused
4.Kostja esitas 19.02.2017 vastuhagi ja täpsustas seda 08.03.2017. Vastuhagis palub kostja tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt 30.06.2016 avaldusega on kehtiv. Vastuhagi ja täpsustuse kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 30.06.2016 avaldusega TLS § 89 alusel alates 01.09.2016. Hageja ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. Kui hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine kostja poolt 30.06.2016 avaldusega oli tühine pidi hageja taotlema TVK-lt või kohtult ülesütlemise tühisuse tuvastamist. Hageja vastuväited
5.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Kohtu põhjendused
6.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
7.24.05.2017 kohtuistungil kinnitasid pooled, et hageja asus kostja juurde tööle 02.01.2012 ja et hageja töötasu suurus oli 719 eurot (bruto) (lk 109 – 111). Hageja väidab, et pooltevahelised töösuhted kestsid kuni 26.09.2016, millal hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 alusel. Hageja nõuab kostjalt töötasu jaanuari ja mai 2016 eest, tööga kindlustamata aja eest perioodil 01.09.2016 – 26.09.2016, kasutamata jäänud aegumata 2015. a ja 2016. a põhipuhkuse hüvitamist rahas ning hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja märgib, et pooled ei ole töölepingut kokkuleppel lõpetanud 31.12.2016. Hageja leiab, et töölepingu
erakorraline ülesütlemine kostja poolt 30.06.2016 avaldusega on tühine või et töölepingu 30.06.2016 erakorralise ülesütlemise avaldust ei ole tehtud. Kostja väidab, et pooled lõpetasid töölepingu kokkuleppel 31.12.2015 ja perioodil jaanuar – mai 2016 töötas hageja teise tööandja juures. Hageja ja kostja töösuhe jätkus alates 01.06.2016, millal hageja asus tegema tööd kostja juures. Kostja ütles 30.06.2016 ülesütlemisavaldusega pooltevahelise töölepingu erakorraliselt üles TLS § 89 alusel alates 01.09.2016. Kostja palub vastuhagis tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine 30.06.2016 avaldusega on kehtiv. Kostja vaidleb vastu hageja rahalistele nõuetele. Kostja leiab, et hageja nõuded on aegunud.
8.Esmalt käsitleb kohus hageja nõuete aegumist. 8.1 Kostja väidab, et pooled lõpetasid töölepingu kokkuleppel 31.12.2015 ja kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles 30.06.2016 avaldusega alates 01.09.2016. Kohus leiab, et kostja väited töölepingu lõpetamise kohta kokkuleppel ja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest on jäänud tõendamata. Kohus käsitleb vastavad kostja väited põhjalikumalt allpool. Järgnevalt hindab kohus hageja nõuete aegumist. 8.2 Hageja palub välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu jaanuari ja mai 2016 eest ning tööga kindlustamata aja eest perioodil 01.09.2016 – 26.09.2016. ITVS § 6 lg 3 sätestab, et töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 esimene lause sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles 21.09.2016 avaldusega alates 26.09.2016 (TVK toimiku lk 57). Hageja ülesütlemisavaldus on toimetatud kostjale kätte 22.09.2016 (TVK toimiku lk 58). Seega muutus hageja saamata jäänud töötasu nõue sissenõutavaks töölepingu lõppemisega 26.09.2016 ja kolmeaastane nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 27.09.2016. Hageja esitas avalduse TVK-le 01.11.2016 ja seega ei ole hageja töötasu väljamõistmise nõue aegunud. Alusetud on kostja etteheited hageja 21.09.2016 ülesütlemisavaldusele, et see on allkirjastamata ja teada ei ole kelle poolt on dokument esitatud. Avalduse sisust on arusaadav, et ülesütlemisavalduse esitajaks on hageja ja avaldus on piisavalt seostatav hagejaga. Hageja on tõendanud avalduse kättetoimetamist kostjale. Hageja esitas tähitud kirja saajale kätteandmist kinnitav väljavõtte (TVK toimiku lk 58). Usutav ei ole, et tähitud kiri oli toimetatud kätte kellegi kolmandale. Kostja väite, et kostjaga samal aadressil Lennujaama tee 5 asub ca 10 äriühingut, mistõttu võis hageja 21.09.2016 ülesütlemisavaldus olla toimetaud kätte teisele isikule teeb ubausutavaks ka see, et töövaidluskomisjon toimetas kostjale tähitud kirjaga kätte dokumendid samal aadressil (TVK toimiku lk 39). 8.3 Hageja nõuab kostjalt aegumata 2015. a ja 2016. a põhipuhkuse hüvitamist rahas. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 68 lg 6 kohaselt aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Kasutamata jäänud 2015. a põhipuhkuse nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2016 ja oleks lõppenud 31.12.2016. Kohus leiab, et hageja kasutamata jäänud 2016. a põhipuhkuse nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates töölepingu erakorralisest ülesütlemises hageja poolt 26.09.2016. Kuivõrd hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles alates 26.09.2016 ja ta pöördus
avaldusega TVK-sse 01.11.2016, ei ole tema kasutamata jäänud aegumata 2015. a ja 2016. a põhipuhkuse rahas hüvitamise nõue aegunud. 8.4 Hageja palub välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus leiab, et hüvitise väljamõistmise nõude aegumist reguleerib ITVS § 6 lg 1, mis sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi
2.ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda hüvitist alates hetkest, millal hageja sai teada, et kostja on teda põhjendamatult koondanud, rikkudes selliselt hageja õigusi ja andes hagejale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles. Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et hageja sai koondamisest teada perioodil 05. – 07.09.2016 (lk 109 – 111). Neljakuune nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 08.09.2016. Hageja esitas avalduse TVK-le 01.11.2016 ja seega ei ole hageja hüvitise väljamõistmise nõue aegunud. 8.5 Kohus ei nõustu kostja väitega, et rahaliste nõuete maksmapanekuks pidi hageja esitama tuvastusnõude katkematu töösuhte tuvastamiseks või pooltevahelise töölepingu kokkuleppel ja kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-20-16 p-s 24 avaldanud seisukohta, et isikul ei ole tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi, kui taotletud tuvastused tuleb teha kindlaks sooritusnõude lahendamisel. Hageja palub mõista kostjalt välja töötasu jaanuari ja mai 2016 eest, tööga kindlustamata aja eest septembris 01.09.2016 – 26.09.2016, kasutamata jäänud aegumata 2015. a ja 2016. a põhipuhkuse hüvitis ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel. Märgitud nõuded on sooritusnõuded, mille rahuldamise eelduseks tuleb tuvastada, kas poolte vahel oli töösuhe, selle kestvus, töösuhte lõppemine ning kas esinevad alused kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks. Hageja ei ole esile toonud, et peale rahalise oleks tal mingi muu huvi kostja vastu, mis tingiks tuvastusnõude esitamise. Seega tuleb tuvastused teha kindlaks hageja sooritusnõuete lahendamisel ja hageja ei pidanud esitama eraldi tuvastusnõuet kostja vastu.
9.Hageja nõuab kostjalt töötasu väljamõistmist jaanuari ja mai 2016 eest. Hageja nõude rahuldamiseks tuleb tuvastada, et märgitud perioodil olid poolte vahel töösuhted ja hageja võib nõuda töötasu. Hageja nõude aluseks on TLS § 28 lg 2 p 2, mis sätestab, et tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kostja väidab, et pooled lõpetasid töölepingu suulisel kokkuleppel 31.12.2015. TLS § 79 sätestab, et pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Kohus leiab, et töölepingu lõpetamise kokkuleppele ei ole sätestatud kindlat vormis ja seda võib teha muuhulgas ka suuliselt. Kostja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid suulise kokkuleppe töölepingu lõpetamise kohta 31.12.2015. Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja ei ole lõpetanud hagejaga sõlmitud töölepingut suuliselt kokkuleppel detsembris 2015 (lk 109 – 111). Samuti on hageja ütlustega vande all tõendatud, et detsembris 2015 ei korraldanud kostja koosolekuid, et alates jaanuarist 2016 jätkavad kõik kostja töötajad ja seahulgas hageja tööd XXXX OÜ-s. Hageja ütlustega on tõendatud, et perioodil jaanuar – mai 2016 jätkas ta tööd kostja juhtimise all, tööülesandeid andis kostja juhatuse liige Xxxx, töö sisu, töö korraldus ja töö asukoht jäi samaks. Eeltoodud hageja ütlustega on tõendatud, et pooled ei lõpetanud töölepingut
kokkuleppel 31.12.2015, et pooltevahelised töösuhted jätkusid ka perioodil jaanuar – mai 2016 ja et hageja tegi märgitud ajal tööd kostja juures. 9.1 Asjaolu, et kolmas isik (st XXXX OÜ) maksis hagejale töötasu perioodil märts – mai 2016 ei tõenda töölepingu lõppemist hageja ja kostja vahel (TVK toimiku lk 55). Sellest, et töötasu maksab kolmas isik, ei saa järeldada, et ta on tööandja. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 1 kohaselt võib kohustuse võlgniku asemel täita ka kolmas isik. Pooled ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled leppisid kokku, et töötasu maksmise kohustuse peab täitma kostja isiklikult. Kostja ei ole tõendanud hagejale töötasu maksmist jaanuaris ja mais 2016. Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu ka, et kolmas isik oleks maksnud hagejale töötasu kostja asemel jaanuaris ja mais 2016. 9.2 Hageja ja kostja töölepingu lõpetamist kokkuleppel 31.12.2015 ei tõenda ka kanne töötamise registris. TVK kogus andmed töötamise registrist, millest nähtub, et hageja tööandja perioodil 04.01.2016 – 01.06.2016 oli XXXX OÜ (TVK toimiku lk 18). Töötamise registri sisu sätestab maksukorralduse seaduse (MKS) § 251. Maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas (eelnõu toimiku number 14-0012/01) märgitakse, et töötamise registrit peetakse maksukohustuslaste registri alamosana ning selle kanded ei oma sellist õiguslikku jõudu, millele saaksid kolmandad isikud tugineda. Lisaks eelnõus märgitakse, et töötamise registreerimine töötamise registris ei anna õiguslikku alust töötamiseks ja et riik ei sekku isikute võlaõiguslikesse suhetesse, kuivõrd tööd võimaldav ja tööd tegev isik on vabad otsustama kas, millal ja millistel alustel nendevaheline töötamise aluseks olev õigussuhe tekib. Seega on kohus seisukohal, et töötamise registri kanded ei oma õiguslikku tähendust töösuhete lõppemise seisukohalt ja registrisse kande tegemine ei lõpeta automaatselt pooltevahelist töölepingut. Hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine pidi toimuma töölepingu seaduse kohaselt ja kostja ei ole tõendanud, et pooled lõpetasid töölepingu kokkuleppel 31.12.2015. 9.3 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue välja mõista kostjalt töötasu jaanuari 2016 eest summas 719 eurot (bruto) ja mai 2016 eest summas 791 eurot (bruto) on põhjendatud ja nõue tuleb rahuldada.
10.Hageja palub tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses ITVS § 27 lg 2 alusel. ITVS § 27 lg 2 sätestab, et töötasu väljamõistmise otsuse tunnistab töövaidluskomisjon viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses. Märgitud säte reguleerib otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist üksnes töövaidluskomisjoni poolt. Kohtul puudub õigus tunnistada otsus viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses ITVS § 27 lg 2 alusel. Töövaidluskomisjoni 13.12.2016 otsusest nähtub, et TVK tunnistas otsuse kahe kuu töötasu osas viivitamatult täidetavaks. Kohus ei ole hagi tagamise korras peatanud TVK otsuse viivitamatu täitmist. Seega puudub kohtul alus tunnistada otsus viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses ja hageja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.
11.Hageja nõuab kostjalt töötasu väljamõistmist tööga kindlustamata aja eest perioodil 01.09.2016 – 26.09.2016. Hageja nõude rahuldamiseks tuleb tuvastada, et märgitud perioodil olid poolte vahel töösuhted. Hageja nõude aluseks on TLS § 35, mis sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
11.1 Kostja väidab, et ta lõpetas töölepingu 30.06.2016 erakorralise ülesütlemisavaldusega TLS § 89 alusel alates 01.09.2016. Kostja poolt esitatud 30.06.2016 avaldused töölepingute erakorralise ülesütlemise kohta Xxxx(lk 66) ja Xxxx(lk 67) ei tõenda hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lõpetamist. Kostja esitas küll 30.06.2016 avalduse hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest, millele on kirjutatud, et hageja keeldus avaldusele allkirjastamast (lk 68). Kostja ei ole aga tõendanud, et kostja üritas toimetada avaldust hagejale kätte 30.06.2016 või et avaldust oli tutvustatud hagejale suuliselt 30.06.2016. Samuti ei ole tõendatud kostja väide, et hageja võttis 30.06.2016 avalduse endaga kaasa, sest soovis sellega põhjalikumalt tutvuda. Hageja ütlustega vande all on tõendatud, et ta ei ole kostja 30.06.2016 avaldust töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta kätte saanud. Hageja sai töölepingu lõpetamisest koondamise tõttu teada alles 05 - 07. septembril ja enne seda ei ole kostja hagejale koondamisest rääkinud. Kuivõrd kostja ei väljendanud tahet lõpetada tööleping suuliselt, tutvustades hagejale töölepingu 30.06.2016 erakorralise ülesütlemise avaldust, ei saa väita, et ülesütlemisavaldus oleks tühine TLS § 95 lg 1 alusel. Samas ei ole kostja tõendanud hagejale töölepingu 30.06.2016 erakorralise ülesütlemise avalduse kättetoimetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-52-14 p-s 13 avaldanud seisukohta, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause. Töölepingu ülesütlemise avaldus, mida teine pool ei ole kätte saanud, ei ole kehtivaks muutunud. Sellisel juhul tuleb lugeda, et töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole tehtud. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei toimetanud hagejale kätte töölepingu 30.06.2016 erakorralise ülesütlemise avaldust, ei ole see kehtivaks muutunud ja pooltevaheline tööleping ei ole lõppenud 30.06.2016 avalduses märgitud ajal ehk alates 01.09.2016. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et oma tütre abil sai hageja septembri alguses teada, et kostja oli teda väidetavalt koondanud alates 01.09.2016. Koondamisest teadasaamine või töötajale koondamistasu maksmine (lk 69) ei asenda töölepingu erakorralist ülesütlemist avaldusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata kostja vastuhagi, milles ta palub tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine 30.06.2016 avaldusega on kehtiv. Vastuseks kostja väitele, et hageja ei ole vaidlustanud töölepingu 30.06.2016 erakorralise ülesütlemise avaldust märgib kohus järgmist. Hageja ei ole saanud kätte kostja 30.06.2016 avaldust ja seega ei saanud hageja seda ka vaidlustada. 11.2 Hageja saatis kostjale 21.09.2016 töölepingu ülesütlemise avalduse, millega ta ütles töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 alusel alates 26.09.2016. Kostja on saanud kätte hageja 21.09.2016 ülesütlemisavalduse 22.09.2016. Kostja ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemist hageja poolt vaidlustanud. Seega on töölepingu ülesütlemine hageja poolt algusest peale kehtiv TLS § 105 lg 2 alusel ja pooltevaheline tööleping on lõppenud alates 26.09.2016. 11.3 Hageja nõuab kostjalt TLS § 35 alusel töötasu maksmist tööga kindlustamata aja eest perioodil 01.09.2016 – 26.09.2016. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-117-11 p-s 19 avaldanud, et töötajal ei olnud kohustust tööd nõuda ja TLS § 35 alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust kostja väide, et pärast 01.09.2016 ei ole hageja tööl käinud. Kostja kohustuseks on tõendada, et tal oleks olnud hagejale tööd anda kogu vaidlusaluse perioodi jooksul, kui viimane oleks tööle tulnud. Kohtu hinnangul ei ole kostja seda tõendanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja töötasu väljamõistmise nõue tööga kindlustamata aja eest 589,09 eurot (bruto) on põhjendatud ja nõue tuleb rahuldada. Kostja ei ole vaidlustanud tasu suurust ja arvestust.
12.Hageja nõuab kostjalt hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles 21.09.2016 avaldusega alates 26.09.2016 TLS § 91 lg 2 alusel, sest kostja rikkus oluliselt tööandja kohustusi. Kostja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist hageja pool vaidlustanud ja seega on hagejapoolne töölepingu ülesütlemine algusest peale kehtiv. Kohus leiab, et puuduvad alused hüvitise suuruse vähendamiseks. Kohus arvestab, et kostja ei ole hagejale tutvustanud ega toimetanud kätte 30.06.2016 avaldust töölepingu erakorralise ülesülemise kohta alates 01.09.2016, viies selliselt hageja eksitusse töösuhete kestvuse osas. Hageja ütlustega vande all on tõendatud, et kostja ei ole talle teatanud koondamisest alates 01.09.2016 ja et hageja käis tööl kuni 05, 06 või 07 septembrini. Lubades hagejal töötada 2016. a septembri alguses, lõi kostja hagejal eksliku ettekujutuse, et pooltevahelised töösuhted jätkuvad. Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 2 157 eurot (bruto).
13.Hageja palub kostjalt välja mõista kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitise 2015. a ja 2016. a eest summas kokku 1 107,93 eurot. Hageja nõude aluseks on TLS § 71. Hageja töötas kostja juures terve 2015. a ja tal oli õigus saada põhipuhkust 28 kalendripäeva (TLS § 55). Arvestades hageja töösuhte kestvust kostja juures 2016. a oli temal õigus saada põhipuhkust 19 kalendripäeva. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hüvitanud hagejale aegumata ja kasutamata 2015. a ja 2016. a põhipuhkuse rahas. Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 71 alusel kasutamata jäänud aegumata 2015. a põhipuhkuse eest 719 eurot ja kasutamata jäänud aegumata 2016. a põhipuhkuse eest 388,93 eurot, kokku 1 133,25 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hüvitise suurust ja arvestust.
14.Kohus ei arvesta otsuse tegemisel järgmised tõendid: kostja poolt esitatud maksekorraldused Xxxxja Xxxxpalga, koondamishüvitise ja puhkuse kompensatsiooni maksmise kohta (lk 71 – 71), sest kolmandatele isikutele tehtud väljamaksed ei oma vaidluses tähtsust; töötukassa vastus (lk 91), sest koondamishüvitise väljamaksmine hagejale ei oma vaidluses tähtsust.
15.Kohus ei arvesta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel hageja kohtukõne teesides (lk 106) esitatud väited töötamise registri kannete tühistamise kohta (p 1) ja selle kohta, et hageja palub lõpetada tööleping päevast, mil kostja sai kätte TVK istungi kutse (p 3). Hageja esitas uued väited hilinemisega ja TsMS § 329 lg-t 1 ja 2 rikkudes. Hageja väidete menetlemine põhjustab menetluse viibimist ja hageja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuivõrd hagi rahuldatakse ja vastuhagi jäetakse rahuldamata, tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja menetluskuluks on nõustaja kulud 361,20 eurot (koos käibemaksuga) (lk 57 – 58) ja lepingulise esindaja kulud kokku 1 257,60 eurot (käibemaksuga) (lk 54 – 55, lk 114 – 116). TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosalise esindaja ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 2 teine lause sätestab, et nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega ei ole hagejal õigust nõuda nõustaja kulude 361,20 eurot hüvitamist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale käesoleva tsiviilasja raames osutatud perioodil 13.01.2017 kuni 30.01.2017 õigusabiteenust 9 tundi tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta) ning perioodil 18.04.2017 kuni 25.05.2017 õigusabiteenust 4,65 tundi tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäärad on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlikud ja põhjendatud. Kohus, analüüsides ja hinnates menetluskulude nimekirjas kajastuvaid menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Kohus, arvestades hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse (lk 36-39) ning täpsustatud hagiavalduse (lk 44 – 47) sisu ja mahtu, asub seisukohale, et hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 9 tundi perioodil 13.01.2017 kuni 30.01.2017 menetlustoimingutele ei ole täielikult põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, kliendiga konsultatsiooniks, hagiavalduse ning selle täpsustuse esitamiseks tuleb lugeda kokku 6 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja 29.05.2017 menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt perioodil 18.04.2017 kuni 25.05.2017 tehtud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on täielikult põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt perioodil 13.01.2017 kuni 30.01.2017 tehtud menetlustoiminguid ajamahus kokku 6 tundi, mis esindaja tunnihinda 80 eurot (käibemaksuta) arvestades teeb kokku 480 eurot (6x80) ning perioodil 18.04.2017 kuni 25.05.2017 tehtud menetlustoiminguid ajamahus kokku 4,65 tundi, mis esindaja tunnihinda 90 eurot (käibemaksuta) arvestades teeb kokku 418,50 eurot (4,65x90). TsMS § 175 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastava kinnituse kohtule esitanud, seega kohtu
hinnangul on põhjendatud hageja menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Seega määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse koos käibemaksuga ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud menetluskulud summas 1 078,20 eurot (sh käibemaks 179,70 eurot).
18.Hageja palub kohustada kostjat tasuma menetluskulude hüvitis Õigusnõu OÜ arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotleb kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 alusel. Kohus märgib, et menetlusosalise kulud tuleb hüvitada tema endale. Seetõttu ei määra kohus otsuse täitmise korda hageja soovitud viisil.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.
20.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.