Tsiviilasi nr.2-06-37018
(tagaseljaotsus)
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-37018
Tsiviilasi
XX hagi N. G. vastu tasumata maksete 6 128,35 krooni nõudes Hageja : XX Hageja volitatud esindaja: E P
Menetlusosalised
Menetlusvorm
Kostja : N. G. Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §271, §292, §293, §294, § 310, §113, §101 lg. 1 p. 1,3, TsMS §142 lg. 1, §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus
otsustas: Rahuldada XX hagi N. G. vastu tasumata maksete 6 455,65 krooni võlgnevuse nõudes täies ulatuses. Välja mõista N. G. üüri ja kommunaalmaksete võlgnevus summas kuus tuhat ükssada kakskümmend kaheksa ( 6 128 ) krooni 35 senti ja viivis summas kolmsada kakskümmend seitse ( 327 ) krooni 30 senti XX kasuks. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 13.04.2007.a. ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.
Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et kostja kasutas üürilepingu alusel hagejale kuuluvat korterit aadressilY kuni 26.10.2006.a. Üürilepingud kostjaga oli sõlmitud 27.10.2005.a. ja 31.01.2006.a. tähtajaga kuni 30.07.2006.a. Pärast tähtaja möödumist kostja eluruumi ei vabastanud. 26.10.2006.a. teatasid naabrid, et korter on tühi. Üürilepingute p.2.2.2 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 8.00 kr/m2 ning kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid. Üürilepingu p. 2.2.3 kohaselt kostja kohustus tasuma üürileandja poolt esitatud üüri ja kommunaalteenuste arved hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Arvete tasumata jätmisel või tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis tasumata talle perioodil veebruar 2006 .a. kuni oktoober 2006.a. esitatud üüri ja kommunaalmaksete arved kokku summas 6 128,35 krooni ning viivise summas 327,30 krooni. Kuna kostja jättis tasumata talle esitatud üüri ja kommunaalmaksete arved, siis palub hageja kostjalt välja mõista üüri ning kommunaalteenuste võlgnevus summas 6 128,35 krooni ja viivis 327,30 krooni. Menetluse käik 13.12.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada / tl.11-13 /.Kostjale on kohtudokumendid edastatud 23.12.2006.a. /tl.14/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” ( TsÜS ) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et XX ja N. G. vahel oli sõlmitud tähtajalised üürilepingud, mille kohaselt kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi / tl. 3-4 /. Seega eksisteeris poolte vahel lepingul põhinev kohustis. VÕS § 76 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg. 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu p. 2.2.2 kohaselt kohustus kostja maksma üüri 8.00 kr/m2 ning kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid ning tasuma üürilepingu esemeks oleva elamu hoolduse ja remondikulud ning maksma remondireservi, katma üürileandja maamaksukulud. Seega on poolte vahel sõlmitud üürilepingutega lepitud kokku üürniku kohustus tasuda üüri, kõrvalkulud, maksud ja koormised. VÕS § 294 kohaselt kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürilepingu p. 2.2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandja poolt esitatud üüri- ja kommunaalmaksete arved hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks /tl.3-4/. Asja materjalidega /tl.5 / on tõendatud, et kostja jättis tasumata talle esitatud arved perioodil veebruar 2006-oktoober 2006.a. summas 6 128,35 / tl.5 /, milline tuleb temalt hageja kasuks ka välja mõista.
2.2 Viivis VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 2.2.3) / tl.3-4 / on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0.15 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates jooksvale kuule järgneva kuu 1. kuupäevast. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast / tl.5 /, saades viivise suuruseks 327,30 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist.
VÕS § 101 lg. 1 p.1,3,6 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üüri ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa kokku summas 6 455,65 krooni Kohtukulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Aare Kaldma kohtunik 13.04.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.