Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. I. Asjaolud. Asjaolud. Hagiavalduse kohaselt kasutas hageja vara tasuta kasutamise lepingu alusel oma emale kuuluvat sõiduautot BMW 524, reg.märgiga 996 ASH ning pidi selletõttu kandma kõik auto kasutamisega seonduvad kulud. 2005.a. aprillikuu algul läks hageja sõpradega Imastusse sauna ja teades, et saunas tarvitatakse ka alkoholi, kutsus kaineks autojuhiks kostja. Tagasiteel Rakverre toimus Rakveres Raja kaupluse juures avarii, kus kostja, alustades pärast väikest peatus sõitu, ei vaadanud taha ning sõitis sisse tagant tulnud Chevrolet bussile. Politseid ei kutsutud, sest Chevrolet juhiga saavutati kokkulepe ja hageja tasus talle 500 krooni. Ka kostja oli nõus auto remondi kinni maksma. Hageja lootis, et saab ise auto remonditud 3 500- 4 000 krooni eest, kuid see ei õnnestunud. Auto remontis FIE K T , kellele hageja tasus arve alusel 7 308 krooni. Kuna kostja rikkus liikluseeskirju, mille tulemusena kahjustati hageja kasutada olnud sõiduautot, siis soovib hageja summa 7 308 krooni kostja poolt hüvitamist ning selle summa ja tasutud riigilõivu 560 krooni kostjalt väljamõistmist. Hagi on esitatud VÕS §-de 127 lg. 4, 132 lg. 3 ja 136 lg. 1 alusel. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Tagant läheneva sõiduki märkamisel kostja pidurdas, mistõttu kummalgi autol nähtavaid vigastusi polnud. On mõistetamatu, et ühel autol on vigastus 500 krooni ulatuses ja teisel summas 7 308 krooni. Sõiduauto vigastusi ei fikseeritud, politseid ei kutsutud. Remondi kalkulatsioonid on tehtud mitu kuud hiljem. Kuna hageja ei lasknud politseil fikseerida vigastusi, siis pole põhjendatud ka kostjalt nõuda olematut remonti. Pole tõendatud, et sõiduautole tekitatud vigastused on kostja osalemisel toimunud avarii tagajärg. Vigastuste kirjeldus puudub ega ole arvestatud sõiduauto remondieelset seisu. Arvel puudub ka märge, millisele sõiduautole remont tehti. Hagi on põhjendamatu, kuna pole võimalik hinnata kahju suurust. Viru Maakohtu 30.05.2006.a. otsusega hagi rahuldati osaliselt ja mõisteti L L ’ilt välja M T ’i kasuks ja tekitatud kahju katteks 500 krooni. Viru Ringkonnakohtu 21.12.2006.a. kohtuotsusega Viru Maakohtu 30.05.2006.a. otsus tühistati täies ulatuses ja saadeti uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohus 29.01.2007.a. võttis asja menetlusse ja määras eelistungi toimumise ajaks 01.03.2007.a. ning muutis selle aja kostja esindaja taotlusel 03.04.2007.a. Eelistungil 03.04.2007.a. leppisid pooled kokku, et esitavad kohtule kokkuleppe, mille kohus saab kinnitada ja sellega asjas menetluse lõpetada. Kohus andis pooltele aega kokkuleppe vormistamiseks ning määras eelistungi toimumise uueks ajaks 13.03.2007.a. II. Poolte kompromiss 11.04.2007.a. saabus kohtule poolte allkirjastatud kompromiss järgmise sisuga: “Kompromissi sisu Liia Leer tasub 4(nelja) kuu jooksul peale kompromissi jõustumist M T 4 000 (neli tuhat) krooni tema arveldusarvele Krediidipank a/a 4278644071401. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kompromiss jõustub üheaegselt kompromissi kinnitamise määruse jõustumisega. Pooled paluvad maakohtul kinnitada käesolev kompromiss ja lõpetada asja menetlus.” Hageja palub ühtlasi samale arveldusarvele Krediidipangas tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 280 krooni. III. Kohtumääruse põhjendus. Kohus leidis, et poolte kompromiss võlgnevuse tasumiseks on võimalik kinnitada poolte kokkulepitud tingimustest lähtudes. TsMS § 206 lg. 2 kohaselt võivad pooled lõpetada asja kompromissiga.

TsMS § 430 lg. 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lg. 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg. 1 p. 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku avalikku huvi ning on ka täidetav. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg. 2 p. 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega on põhjendatud hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool tagastada summas 280 krooni. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja M T , 37609195220 sularahas AS Eesti Ühispanga vahendusel 22.12.2005.a. rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011, viitenumber 2900072259, riigilõivu 560 krooni selgitusega - hagiavalduse eest FIE M T . Hageja palub pool riigilõivust tagastada ja kanda see arvele 4278644071401 Krediidipangas. TsMS § 433 lg. 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohus lähtus poolte tahtest ning juhindus TsMS §-de 206 lg. 2, 430-433, 464-465, 661 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 18. mail 2007.a Nooremreferent

S.Tooming

I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.