Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendus 25.05.2005.a. kohtule esitatud hagiavalduse (tl 1-2) kohaselt 04.03.2005.a. võttis kostja G H hagejalt võlakirja alusel võlgu raha summas 3250 krooni ja kohustus selle tagastama hiljemalt 10.04.2005. Tähtaegselt kostja võlga ei tasunud. Lepingu tingimuseks oli kostjaga kokkulepe selles, et võla tagastamisega viivitamise korral kohustub kostja maksma viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral 50% kogusummalt iga viivitatud päeva eest ajavahemikul alates 10.04.2005 kuni 25.04.2005, s.o 15 päeva eest. Käendajaks laenulepingu järgi oli kostja J M, kes elab kostja G H vabaabielu. Hageja korduvatele ettepanekutele maksta võlg vabatahtlikult vastavad kostjad ebamääraselt. Hagisumma arvestus: põhivõlg3250 krooni; viivis 50 % põhivõlast 1 (ühe) päevase viivitamise eest- 1625 krooni. Vastavalt kokkuleppele on viivitamise ajavahemik alates 10.04. kuni 25.04.2005 – 15 päeva. Viivise summa 15 päeva eest: 1625x15 päeva = 24375 krooni. Hageja palub juhindudes VÕS §-dest 396, 397 lg 4 ja 113 ja TsMS § 57 lg 2 välja mõista kostjatelt hageja kasuks 27 625 krooni; vabastada hageja riigilõivu tasumisest hageja maksejõuetuse tõttu. Hagi tõendamiseks esitas hageja kohtule võlakirja (tl 3). Narva Linnakohus 28.07.2005.a. kohtumäärusega (tl 8) vabastas K H riigilõivu summas 2100 krooni tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kostjate vastuväited Kostja G. H oma kirjaliku vastuse (tl 17) kohaselt kohtudes hagejaga 2004.a. märtsis seletas talle et on töötu ja raha pole. Hageja ütles kostjale et vormistab ta oma tuttava kaudu tööle Austriasse. Kuna viisa jaoks kostjal raha ei olnud, andis hageja talle laenu 1500 krooni, mitte 3250 krooni nagu võlakirjas märgitud. Hageja ja tema tuttav lubasid, et kostja hakkab Austrias teenima 15 000 krooni kuus. Kuna teenitav raha tundus suur, nõustus kostja hageja nõuetega. Kostja töötas Austrias nädala. Tagasi Eestisse tuli rahata ja sõidu eest maksis kostja ise. Kohtudes hagejaga oli kostja nõus tagastama saadud 1500 krooni, kuid hageja tahtis 3250 krooni. Kostja arvates tekitas hageja talle moraalset ja finantskahju. Kostja on nõus tagastama hagejalt saadud laenu 1500 krooni. Viivist kostja ei tunnista. Kostja J M hagile kirjalikult ei vastanud. Kohtuistung Kohtuistungil vähendas hageja, teades kostjate rasket majanduslikku olukorda ja arvestades seda et kostjad on nõus tasuma 1500 krooni, oma nõuet ja palus kostjatelt välja mõista solidaarselt 1500 krooni + viivised sellelt summalt. Hageja kinnitab et G. H ei ole talle 1500 krooni tagastamist pakkunud. Hageja pakkus J M kaudu G H Tartus tööd, et oma raha tagasi saada. Kostja G. H jäi oma vastuväidete juurde, lisades et kui tal oleks olnud ametlik töö Austrias, oleks ta maksnud hagejale ka 3250 krooni. Nüüd on ta nõus maksma 1500 krooni. Kostja G. H viiviseid vähendada ei palu, kinnitades, et viiviseid ta ei maksa, kuna teda peteti materiaalselt ja moraalselt. Kostja G. H on nõus maksma hagejale lisaks 1500 kroonile 750 krooni, kuna hageja võttis G. H laenu andmiseks ise raha võlgu. Hagi kohtusse kahju hüvitamiseks hageja vastu ei ole esitanud, politseile avaldust ei ole teinud.

Kostja J M võlga summas 3250 krooni ei tunnista, kuna laenu saadi hagejalt 1500 krooni. Elukaaslane G. H pakkus hagejale 1500 krooni, kuid hageja ei võtnud seda vastu. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1,6). Vaidlust ei ole, kas hageja on täitnud laenulepingu järgse kohustuse, kuna kohtuistungil hageja vähendas laenu põhiosa nõuet 1500 kroonile, millise summa saamist kostjad kinnitavad. Vaidlust ei ole, et laen tuli tagastada hiljemalt 10.04.2005.a. Kostjate väitel peale G. H Austriast tagasitulekut hagejaga kohtudes pakkus G. H hagejale 1500 krooni, kes aga raha vastu ei võtnud, soovides saada 3250 krooni. Oma väidete tõendamiseks kostjad tõendeid ei esitanud. Laenu saamisel lepiti kokku selles, et laenu tagastamisega viivitamisel kohustuvad kostjad maksma hagejale viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral 50 % kogusummast iga viivitatud päeva eest ajavahemikul alates 10.04.kuni 25.04.2005.a., s.o. 15 päeva eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda lepinguga ettenähtud viivitusintressi (viivis). Kostjad viivisesummat vähendada ei palunud. kinnitas kohtuistungil, et viivist ei maksa, kuna teda peteti tasuva töö lubamisega Austrias nii moraalselt kui materiaalselt. Kohtus leidis tõendamist, et laenu anti viisa eest tasumiseks, mitte Austrias tööga garanteerimiseks. Kostjate väited pettuse toimumise osas on paljasõnalised, kohtule ei esitatud pettuse asjaolude kindlakstegemiseks ühtegi tõendit. Kohtuistungil hageja vähendas laenu põhiosa 3250-lt kroonilt 1500 kroonile ja palus välja mõista viivise 1500-lt kroonilt. Hageja nõuab viivist 50% põhivõlast iga viivitatud päeva eest, s.o. 750 krooni/päev ajavahemiku 10.04.-25.04.2005, s.o. 15 päeva eest (750x15=11 250 krooni). Võlakirja kohaselt laenu tagastamise tähtaeg oli hiljemalt 10.04.2005.a.; summa tähtajaks tagastamata jätmisel maksab kostja viivist kogu võlasumma pealt 50 % päevas; tähtajaks raha tagastamata jätmisel kulgeb viivis kuni 25.04.2005.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks

tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama §-i lg 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TSÜS § 136 lg 7 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Võlakirjast tulenevalt lõppes kostjatel laenu tagastamise tähtaeg 10.aprillil 2005.a. Seega hageja viivisenõue on põhjendatud ajavahemiku 11.04.-25.04.2005.a. s.o. 14 päeva eest summas (750 krooni päevas x 14 päeva) 10 500 krooni. Pooled ei vaidle, et käendajaks laenulepingu järgi oli J M. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võla 1500 krooni ja viivised summas 10 500 krooni. Kohtukulude jaotus Kooskõlas 01.01.2006.a. jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Lähtudes TsMS § 64 lg 1 ja TsMS § 64 lg 2 kuulub väljamõistmisele riigituludesse riigilõiv järgmiselt: hageja K H 1050 krooni, kostja G H 525 krooni ja kostja J M 525 krooni. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud alustel ja juhindudes TsMS § 434-436, 438, 440-442, 452453, 456.

Kohtunik

/allkiri/

Geete Lahi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.