Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

valimisel enam hääli saanud isik, kelle audiitoriks olemise palusid hagejad Harju Maakohtul hagimenetluse korras tuvastada. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus keeldus 20.12.2006 määrusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel M.N ja AS A hagi menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p-le 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Määruse põhjendustel ei ole M.N ja AS A esitatud hagiga võimalik hagejate soovitud eesmärki saavutada. Hagiavaldusest nähtuvalt toimus 04.10.2006 kostja üldkoosolek, kus AS A tegi ettepaneku valida audiitoriks M.N; samal koosolekul tehti ettepanek valida audiitoriks M. E. Hääletamisel sai M. E 81,28 % häältest, kuid ta ei olnud esitanud vastavalt äriseadustikule kirjalikku nõusolekut audiitoriks nimetamise kohta. Hageja sai vähem hääli, kuid ta oli esitanud nõusoleku audiitoriks nimetamise kohta. Maakohus asus seisukohale, et kui üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud, siis kuuluvad koosoleku otsused täitmisele. Kohus ei saa tuvastada õigussuhet, mida koosolek ei ole otsusena vastu võtnud. Hagejad võivad vastavalt ÄS §-le 302 esitada hagi aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui otsus on vastuolus seaduse või põhikirjaga, või nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, kui esinevad ÄS §-s 3011 sätestatud alused. Määruskaebuse nõue ja põhjendused Hagejad paluvad määruskaebuses tühistada Harju Maakohtu 20.12.2006 määruse ja saata tsiviilasi Harju Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti jätnud hagi menetlusse võtmata ja rikkunud TsMS § 371 lg 2 p 2. Hagejad ei nõustu kohtu järeldusega, et hagiga ei ole soovitud eesmärki võimalik saavutada. Hagejad esitasid hagi vastavalt TsMS § 368 lg-le 1 õigussuhte tuvastamiseks ning nad ei soovi kostja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist või tühisuse tunnustamist, kuna just see oleks vastuolus hagi eesmärgiga. Hagejad paluvad sisuliselt tuvastada, et kostja üldkoosolek on võtnud vastu otsuse M.N audiitoriks valimise kohta. Tuvastushagi on vajalik selleks, et hageja saaks oma audiitori staatusest tulenevaid õigusi ja kohustusi teostada. Kaevatava määruse kohaselt ei saa kohus tuvastada õigussuhet, mida koosolek ei ole otsusena vastu võtnud. Tulenevalt esitatud hagiavaldusest saab aga alles asja sisulisel lahendamisel leida, millise sisuga otsuse kostja üldkoosolek on vastu võtnud. Samuti ei ole aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks vastavalt ÄS § 3011 lg-le 3 ja TsÜS § 38 lg-le 7 vajalik jõustunud kohtuotsus, vaid menetlusosaline võib ka muus kohtuvaidluses tugineda üldkoosoleku otsuse tühisusele. Vastuväited määruskaebusele Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtumääruse muutmata. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 20.12.2006 määruse tühistamiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb nimetatud määrus jätta muutmata ning M.N ja AS A määruskaebus rahuldamata.

2(3)

Kolleegiumi hinnangul on esimese astme kohus põhjendatult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keeldunud M.N ja AS A hagi menetlemisest, kuna hagis toodud viisil ei ole hagiga soovitud eesmärki seadusest tulenevalt võimalik saavutada. Hagejad soovivad, et kohus tuvastaks, et üks hagejatest M.N on O AS audiitor. Vastavalt ÄS § 298 lg 1 p-le 5 ja § 328 lg-le 1 kuulub aktsiaseltsi audiitori valimine aktsionäride üldkoosoleku pädevusse; seega audiitor nimetatakse üldkoosoleku otsusega. Hagiavalduses väidetu ja sellele lisatud O AS aktsionäride 04.10.2006 üldkoosoleku protokolli (lk 6) kohaselt võeti koosolekul 22 222 poolthäälega, mis moodustas 81,28 % koosolekul osalenud aktsiatega määratud häältest, vastu otsus nimetada O AS audiitoriks M. E B AS-st. Hageja M.N kandidatuur sai 5 117 poolthäält. Sisuliselt soovivad hagejad kohtu kaudu tuvastada, et kostja aktsionäride 04.10.2006 üldkoosolekul võeti audiitori valimise küsimuses vastu teistsugune otsus ja audiitoriks on M.N. Ringkonnakohus ühineb esimese astme kohtu seisukohaga, et aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse kui aktsionäride tahteavalduse vaidlustamiseks on ÄS §-des 3011 ja 302 ette nähtud kindel kord, mida järgimata ei ole kohtul lubatud sisustada üldkoosoleku otsuseid erinevalt üldkoosoleku protokollis aktsionäride hääletustulemustega vastuvõetust. Selles mõttes on ebaõige ja väljub hagi piiridest määruskaebuse väide, et kohus peab antud hagis tuvastama, missuguse otsuse O AS aktsionärid 04.10.2006 üldkoosolekul vastu võtsid. Aktsionäride otsus audiitori valimise küsimuses nähtub koosoleku protokollist ja hagis on hagejad sellele asjaolule tuginenud, märkides ühtlasi, et seaduses (ÄS § 298 lg 1) sätestatud korra rikkumise tõttu ei võinud üldkoosolek niisugust otsust vastu võtta. Järelikult võivad hagejad oma õigusi kaitsta ÄS §-des 3011 või 302 ettenähtud korras aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse kehtivust vaidlustades. Menetluskulude jaotus Kostja on vastuses määruskaebusele taotlenud menetluskulude jaotamist. Vastavalt kehtiva TsMS § 168 lg-le 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Tulenevalt asjaolust, et kostja kaasamisel menetlusse võivad lisaks hageja enda kohtukuludele tekkida kostjal kohtuvälised kulud (TsMS § 144), sealhulgas kulutused lepingulise esindaja osutatud õigusabile, leiab kolleegium, et menetluskulude jaotus tuleb kindlaks määrata ja jätta TsMS § 168 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades (50 % ja 50 %) hagejate M.N ja AS A kanda.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.