nende Hageja: HABITATIO OÜ (registrikood 16820975), lepinguline esindaja v.adv Rene Hallemaa (e-post XXX) Kostja: R.A. XXX)
Asja läbivaatamine
hagi
(isikukood XXX; elukoht XXX e-post
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista R.A.-lt
välja HABITATIO OÜ kasuks 852,44 eurot.
3.Mõista R.A.-lt välja HABITATIO OÜ kasuks viivis 777,39 eurolt alates 05.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Mõista R.A.-lt välja HABITATIO OÜ kasuks menetluskulu 676,75 eurot.
6.R.A. peab hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.HABITATIO OÜ esitas 22.08.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 796,03 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada ning nõue R.A. vastu anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 30.01.2025 määrusega ning edastas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kättetoimetamiseks – kostja on kohtudokumendid vastu võtnud KÄPO-s: 30.01.2025 hagiavalduse ja 05.02.2025 menetlusse võtmise määruse.
3.Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 19.02.2025. Kostja vastust hagile ei esitanud.
4.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes esitatud nõude sisu. Kohtu põhjendused
2(3)
6.Hageja ja kostja sõlmisid 17.11.2023 üürilepingu, mille kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt üüri 325 eurot ning tasuma kõrvalkulud. Kuna kostja jäi üüri ja kõrvalkulude tasumisega võlgnevusse, sõlmisid hageja ja kostja 05.04.2024 maksegraafiku võlgnevuste tasumiseks – kostjal tuli tasuda võlgnevus 777,39 eurot viie osamaksena alates 10.04.2024 kuni 10.08.2024. Kostja ei teinud ühtegi maksegraafikujärgset osamakset. Hageja on täiendavalt selgitanud, et üürilepingut ei ole hageja erakorraliselt üles öelnud, pooled ei ole kirjalikult allkirjastanud lepingu lõpetamise akti, lepingu lõpetamise kokkulepet ega lepingut pikendanud. Kostja ei kasuta tänaseks üüritud pinda ning on hagejale tagastanud üüritud korteri võtme. Hagejal puudub huvi vaielda kostjaga lepingu lõppemise kuupäeva ja asjaolude üle. Hagiavaldus esitati tulenevalt asjaolust, et lepingust tulenevad kohustused jäid tähtaegselt täitmata ning hageja hinnangul lepingu lõppemine ei ole seotud esitatud hagiavalduse ja selles käsitletud nõudega.
7.Hagiavaldus tuleb rahuldada ja mõista kostjalt välja põhivõlg 777,39 eurot, kuni 14.11.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 40,50 eurot ning otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 34,55 eurot. Lisaks tuleb kostjal tasuda viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.04.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning määrab need kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
9.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus esindajaga seotud kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.
10.Hageja on esitanud 26.03.2025 menetluskulude nimekirja kogusummas 931,25 eurot koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
11.Kostja on menetluskulude nimekirja 27.03.2025 kätte saanud ega ole tähtaegselt vastuväiteid esitanud. Taotlus riigilõivu 245 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Lepingulise esindaja tasu (3,75 tundi à 150 € + km=686,25 eurot) on põhjendatud osaliselt, sest sisaldab ka maksekäsumenetluse kulusid. TsMS § 4842 kohaselt on need hüvitatavad 20 euro ulatuses. Seega tuleb esindajatasu katteks välja mõista 2,25x150+22%+20=431,75 eurot.
12.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.