Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2017. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-5040
Tsiviilasi
Ü J hagi Haapsalu linna vastu tuvastamaks, et registriosa nr * kuulub Ü J lahusvara hulka
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ü J, isikukood *, elukoht * Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere, Läänemaa I Advokaadibüroo, e-post * Kostja Haapsalu linn Haapsalu Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75012802, asukoht Posti 34, Haapsalu, e-post *
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa 30.03.2017. a esitas hageja Ü J lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi nõudega tuvastada, et registriosa * kulub Ü J lahusvara, mitte aga Ü J ja K J ühisvara hulka. Hagiavaldusest nähtuvalt pöördus hageja nõudega kohtu poole, kuna seoses uue perekonnaseaduse jõustumisega 2010. aasta 1. juulil on tekkinud olukord, kus kinnisasi – korteriomand, mis varem kehtinud õiguse kohaselt oli Ü J lahusvara, kuulub kehtiva perekonnaseaduse järgi formaalselt Ü J ja tema lahutatud abikaasa - *. a surnud K J kui abikaasade ühisvara hulka ning Ü J ei saa sellega teha varakäsutust – seada sellele hüpoteeki lapselapse võetava pangalaenu tagamiseks. Ü. J poolt vallasasjast eluruumi omandamise ajal ja korteriomandi kinnistamise ajal puudusid Ü J ja K J faktilised abielulised suhted. Hageja omandas formaalselt abielu ajal, 10.05.1995. a Haapsalu Linnavaraametiga sõlmitud ostu-müügilepinguga (erastamislepinguga) vallasasjast ehitise – korteri *. Hageja ja K. J abielu lahutati 14.12.1995. a, kuid ühisvara ei jagatud, sest abikaasadel ei olnud lahutamise ajal sellist vara, mis olnuks siis kehtiva õiguse kohaselt ühisvaraks. K J suri *. a H’s. Korteriomand kinnistati 23.01.2001.a. Notarilt saadud andmete kohaselt ei ole K J surma järgselt tema vara pärimismenetlust alustatud. K. J pärandi seaduslik pärija on Haapsalu linn kui pärandi avanemise koha kohalik omavalitsus. Käesolev hagi esitati Haapsalu linna kui kostja vastu, sest ta on K. J pärija ja hagi rahuldamine vähendab K J pärandvara. Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 26.05.2017. a määrusega ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. 07.06.2017. a esitas kostja Haapsalu linn Haapsalu linnavalitsuse kaudu kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles teatab, et võtab hagi õigeks ning ei vaidle vastu hagiavalduses esitatud nõuetele. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ilma põhjendava osata. Ruth Sild (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.