Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.04.2007, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-06-23905
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi M 81 944.70 krooni nõudes.
M
vastu
Menetlusosalised ja nende Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu linn) esindajad Hageja esindaja volikirja alusel: A M (isikukood xxxx), aadress: Rüütli 23, 51006 Tartu) Kostja: M M (isikukood xxxx), elukoht: xxxx Kohtuistungi aeg
02.04.2007
Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i (reg.kood 10183757) hagi M M vastu tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista M M (isikukood xxxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks ja võlgnevuse katteks 81 944.70 /kaheksakümmend üks tuhat üheksasada nelikümmend neli krooni ja 70 senti/ (sellest: 37 411.88 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 3606.38 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4 324.04 krooni viivis, 7602.38 krooni leppetrahv ning 29 000 krooni kahjuhüvitis. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord: Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli taga-
seljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada kostjale ja hagejale. I. Asjaolud ja hageja nõue. 05.09.2006 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagejana hagi kostjaga M M `ga 04.08.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr.0500517/45st tuleneva võlgnevuse nõudes. Lepingu alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 25 000 krooni, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 250 krooni. Kostja kohustus tasuma intressi 29,64% krediidisummast ühe aasta kohta, millest tulenevalt kujunes krediidi brutosummaks 40 679 krooni. Läbirääkimiste tulemusega sõlmiti poolte vahel 06.12.2005 tarbijakrediidilepingu nr. 0500517/45st osas kokkulepe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmises. Kokkuleppe sõlmimisel kostja kinnitas täitmata rahaliste kohustuste suurust hageja ees summas 37 052.37 krooni, sellest krediidisumma moodustas 23 011.88 krooni ning intress - 13 917.12 krooni. Kostja kasutuses olevat krediidisummat suurendati 15 000 krooni võrra, mistõttu uueks krediidisummaks jäi 38 011.88 krooni. Kokkuleppe kohaselt tasaarvestati täiendava krediidisummaga lepingust tulenevad nõuded hageja vastu summas 2489.85 krooni, sealhulgas 2366.48 krooni lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intress ning 123.37 krooni viivis, 300 krooni - lepingu muutmise tasu Intressimääraks alates 06.12.2006 jäi 26.55 % uuelt krediidisummalt aastas Kokkuleppe nr.1 põhitingimuste kohaselt kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS –i Krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.1. Kuna kostja rikkus lepingulisi kohustusi ega tasunud ka pärast kokkuleppe nr.1 sõlmimist hagejale ühtegi lepingujärgset makset, siis saatis hageja kostjale kirjalikke meeldetuletusi 06.09.2005, 04.10.2005, 02.11.2005, 11.01.2006 ning 09.02.2006. Kostja hagejale ei vastanud ning võlgnevusi tasuma ei asunud. 16.02.2006 väljastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 20.03.2006 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles, nõudes kostjalt 50 140.16 krooni tasumist, millest 38 011.88 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 3606.38 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7620.38 krooni leppetrahv, 19.52 krooni viivis, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist kostja tasus hagejale 1500 krooni, millest arvestati osa võla sissenõudmisega seotud kuludega katteks ning 600 krooni krediidisumma katteks. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale kokku krediiti 38 011.88 krooni.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sisaldub lepingu üldtingimuste p 4.1.1, mille kohaselt on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist. Hageja hoiatas 16.02.2006 kostjat ülaltoodud alustest lähtudes kirjalikult lepingu ülesütlemisteatises, pakkudes VÕS § 416 lg 2 tulenevalt kostjale võimalust veel läbirääkimiste alustamiseks. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub rahamaksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 4.3, 5.1, 5.3, 8.3 ja 7.7 ning VÕS §§-ide 100, 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6, 108 lg 1, 113 lg1, 115 lg 1, 127 lg 1, 128 lg 1, 2, 4 ja 158 lg 1 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, s.o. tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi ning kahjuhüvitist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kokkuleppe nr 1 järgi oli viivisemääraks intressimäär ehk 26,55% võlgnetavalt summast aastas. Seisuga 04.09.2006 oli sissenõutavaks muutunud viivis summas 4324.04 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 5.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, mis antud juhul moodustab summa 7602.38 krooni. Hageja esitab lepingu ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele lisaks leppetrahvi ületavas osas kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 29 000 krooni. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu leidmiseks on hageja arvestanud maha kokkulepitud intressist ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ning leppetrahvi ja nõuab kahju ehk saamata jäänud tulu hüvitamist summas 29 000 krooni. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping, samuti lepingu üldtingimused, kehtestatud hinnakirjad, kokkulepe nr 1, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemise avaldus. Kohtukulu tõendamiseks on hageja esitanud riigilõivu tasumise maksekorralduse (2250 krooni).
II. Kohtumenetluse käik Kostja aadressil väljastatud hagimaterjalid on pereliikme poolt vastu võetud 30.09.2006 edasiandmiseks kostjale. Kostja vastust hagile ei esitanud. Ka 15.12.2006 määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud, teatades kohtule telefoni teel, et viibib välismaal ning soovib asja lahendada hagejaga sõlmitava kokkuleppe alusel. 22.02.2007 teavitas hagejat kohut kirjalikult kompromissi sõlmimise võimatusest, kuna kostja ei ole läbirääkimiste pidamiseks mingit huvi üles näidanud. Kostja ei ilmunud ka 02.04.2007 toimuvale kohtustungile, kuigi kohtukutse on kostja isiklikult vastu võtnud juba 01.03.2007; mitteilmumise põhjust ei ole ta teatanud. Hageja volitatud esindaja taotleb kohtuistungil 02.04.2007 asjas tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist hagis toodud alustel ja ulatuses, kuna vaatamata kostja poolt kättesaadud hagimaterjalidele ja ka kohtukutsetele ei ole kostja kohtusse ilmunud ega ka võlgnevust tasuma asunud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, kuna TsMS § 410 tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostjale on väljastatud hagimaterjalid ja kohtukutsed hagiavalduses märgitud elukoha aadressil, kus need on kostja poolt ka vastu võetud. Materjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat kirjalikult hagile vastama, hoiatades samas TsMS § 407 sätestatud tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsusega hagi rahuldamise võimalusest. Arvestades hagis esitatud nõude suurust, pidas kohus vajalikuks anda kostjale võimalus olla kohtus ära kuulatud ning määras välja kohtuistungi ajad – 15.12.2006 ja 02.04.2007. Vaatamata kohtukutsetel märgitud TsMS § 410 sätestatud õiguslikest tagajärgedest ei ole kostja kohtusse ilmunud ega ka mitteilmumise põhjust teatanud. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega nii hagiavaldusele vastamiseks kui kohtuistungiks ettevalmistamiseks, mistõttu kostja mitteilmumise tõttu ei oleks kohtuistungi edasilükkamine enam põhjendatud. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid üle ei korda. Seega, hageja nõue on ka õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna tagaseljaotsusega kuulub hagi täielikult rahuldamisele, siis asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus TsMS § 173; 410; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
Irma Külavee
Ärakiri õige: Nooremreferent
Ingrid Opmann
Kohtuotsus jõustus: 19.aprillil 2007.a. Nooremreferent
Ingrid Opmann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.