Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

osale enam aktiivselt OÜ juhtimises, vajab ta teavet, et hinnata osaku, mida soovib võõrandada, õiglast väärtust. Puudutatud isiku seisukoht OÜ palub jätta avaldus rahuldamata. Täpsustatud vastuse järgi avaldaja töötas OÜ-s avaldaja omal soovil, asudes tööle OÜ konkurendi juures.

Töölt lahkus

Kostja ei pea võimalikuks avaldaja avaldust rahuldada, kuna ÄS § 166 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Kohustus äriühingu omanikele järgida hea usu põhimõtet ja arvestada üksteise õigustatud huvi peab välistama muu hulgas olukorra, kus äriühingu osanikuks olles kasutatakse osaniku õiguseid äriühingu kasuks, kus avaldajal on suurem majanduslik huvi. Avaldus taotletud ulatuses kostja kohta siseinfo saamine ja omamine annab avaldajale põhjendamatu ja alusetu konkurentsieelise. ÄS § 166 lg 2 piirab siiski osaniku teabe saamise ja dokumentidega tutvumise õigust juhuga, kui võib eeldada, et selle õiguse realiseerimine võib põhjustada osaühingule olulise kahju. Antud juhul oli avaldaja taotlus suunatud teabe saamisele, mis oma sisult on kommertsteave ja kujutab sellisena konfidentsiaalset infot. Avaldaja JR on üheseltmõistetavalt selgitanud oma dokumentidega tutvumise soovi eesmärki, milleks on kuni tema juhatusse kuulumiseni „loodud varaliste väärtuste välja jagamine“. Seega pole käesolevas kohtumenetluses arutletav avaldus õiguslikult seotud mingilgi määral ÄS § 168 sätestatud osaniku juhtimisalase pädevuse teostamise ja sellest tuleneva § 166 osaniku teabe saamise ja dokumentidega tutvumise õigusega. Kohtu põhjendused Kooskõlas TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus käesoleva hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vaidlus puudub selle üle, et JR on OÜ osanik. Vaidlus on selle üle, kas JR kui OÜ osanikul on õigus nõuda OÜ-lt kõnealuste dokumentidega tutvumist, et kujundada oma osaku müügihind. ÄS § 166 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Avaldaja osaniku näol leiab, et tal peab olema võimalus tutvuda OÜ kõigi dokumentidega, mis talle huvi pakuvad, kuna osa OÜ-st kuulub talle. Puudutatud isik OÜ leiab aga, et avaldajal ei ole õigust nõutud dokumentidega tutvuda, sest et avaldaja töötab puudutatud isiku konkurendi juures ning kõigi dokumentidega tutvumine annaks OÜ konkurendile eelise äritegevuses ja arvestada tuleb ka sellega, et konkureeriv äriettevõte on alustanud oma tegevust Eestis hiljem kui puudutatud isik. Kohus on seisukohal, et avaldaja poolt tutvumiseks nõutavad dokumendid: 1) ostetud teenustöödega seotud algdokumendid (pakkumised, lepingud, arved, aktid jms) ja nende maksmist tõendavate pangakontode väljavõtted 2) ostjate vastu jõus olevate nõuete ( aluseks olevad algdokumendid (sh fakte kirjeldavad algdokumendid, mille alusel on juhatus nõudeid klassifitseerinud lootusetuks 3) ülevaadet tegevustest (sh kirjavahetus võlgnikega) eesmärgiga laekumata arveid sisse nõuda; 4) mitterahaliste (mitterahaliste tehingute all mõtlen tehinguid, kus on sõlmitud kokkuleppeid ja nendest kokkulepetest lähtuvalt ei ole raha liikunud ettevõtte pangakontode või –kassa vahel) tehingute loetelu ja – tehingute aluseks olevad alusdokumendid. Lisaks soovib avaldaja teavet osanike koosolekuga seonduvalt tähtsust omavate asjaolude kohta, on käsitletavad dokumentidena, millede avaldajale avaldamine võib tekitada kahju, kuivõrd saadav teave on kommertsteave ja kujutab endast sellisena konfidentsiaalset infot, nagu õigesti märgib puudutatud isik. Nõutud dokumentidega tutvumisel saadav info võimaldaks saada avaldajal sellist informatsiooni, mis võiks kahjustada OÜ majanduslikku olukorda ja selle kaudu kõigi osanike sh avaldaja enda huve. Konfidentsiaalne informatsioon võib saada teatavaks viimase konkurentidele, eelkõige , kelle juures avaldaja töötab. Seega ei ole põhjendatud avaldaja nõue ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kuigi avaldajal on olemas osaühingu osa, ei anna see alust nõuda osaühingult tutvumiseks dokumente osaniku äranägemisel, et määrata oma osa müügihinda. Osaniku õigused on sätestatud seaduses ja põhikirjas, nii annab ÄS § 148 lg 5 osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, osanike pädevus on

sätestatud ÄS § 168, ÄS § 191 lg 1 järgi võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda osaühingu juhtimise ja varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega, ÄS § 179 lg 2 kohaselt on õigus tutvuda majandusaasta aruande ja kasumijaotamise ettepanekuga ning audiitori järeldusotsuse tegemise korral on audiitor kohustatud andma selle kohta selgitusi kui osanik on esitanud vastava kirjaliku nõude (ÄS § 179 lg 2 ja 3) jne.. Seaduses ja põhikirjas sätestatud osaniku õigused ei vaja aga täiendavat kinnitamist kohtu poolt. Osanikke tuleb tuginedes ÄS § 154 lg 1 järgi kohelda võrdselt võrdsetel asjaoludel. Kui osanik on samaaegselt ka osaühingu juhatuse liige, on temal lisaks seadusest ja põhikirjast tulenevad juhatuse liikme õigused, mida aga kahtlemata ei ole osanikul, kes juhatuse liige ei ole. Kuivõrd avaldaja ei ole enam juhatuse liige, siis tuleb asuda seisukohale, et avaldajal ei ole enam õigust kõigi osaühingu dokumentidega tutvumiseks ja tema suhtes kohalduvad üksnes osanikule seaduse ja põhikirjaga antud õigused. Menetluskulud Menetluskulud jätta avaldaja enda kanda (TsMS § 172 lg 5) Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.