2-07-4233
Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.märts 2007.a. Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-4233
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Fortum Elekter AS hagi P K vastu võla ja viivise nõudes Hageja Fortum Elekter AS (registrikood 10224137, asukoht Tööstuse 2 Haapsalu 90506), hageja lepinguline esindaja Andrus Post (elukoht Uus tn 21 Taebla alevik Taebla vald Lääne mk). Kostja P K ( )
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagiavalduse kohaselt 06. mail 2003.a. sõlmisid hageja ja kostja tähtajatu elektrienergia müügilepingu nr.3016625, mille üldtingimuste p. 2.1. kohaselt müüja müüb ja klient ostab müüja poolt tarnitavat elektrienergiat ja sellega seotud teenuseid lepingus sätestatud tingimustel ja mahus ning kooskõlas ülejäänud üldtingimustega. Lepingu üldtingimuste p. 7.1. kohaselt tasub klient müüjale tarbitud elektrienergia eest müüja poolt esitatud arve alusel arvel näidatud maksepäevaks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb
1(3)
2-07-4233 kohustus täita selle tähtaja kestel. Seda aga ei ole kostja teinud. Tänase seisuga on kostjal hagejale tasumata kokku nelja arve eest kogusummas 4042.10 krooni. 12. oktoobril 2005.a. saatis hageja kostjale kaks meeldetuletust, milledes paluti võlgnevus tasuda hiljemalt 19. oktoobriks 2005.a. Lepingu üldtingimuste p. 7.4. kohaselt, tasumata elektriarvete eest või lepingust tulenevate teiste maksete õigeaegselt tasumata jätmise korral on müüjal õigus nõuda kliendilt viivist. Viivise suurus on 0,06 % päevas. Seisuga 31.01.2007 on viivis kokku 1124 krooni. Kokku on hageja nõue 31.01.2007.a. seisuga on seega 5166.10 krooni, millest võlgnevus tasumata elektrienergia eest on 4042.10 krooni ja viivis 1124 krooni (vt. võlgnevuse arvestust). Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1 ja 3 ning 82 lg 2 ja TsMS §-st 363 palub hageja: 1.Välja mõista P K'ilt võlgnevus kasutatud elektrienergia eest summas 4042.10 krooni ja viivis 1124 krooni - kokku 5166.10 krooni, Fortum Elekter AS kasuks. 2. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ega vaidle sellele vastu. Kostja on nõus tasuma nõutud summa täies ulatuses. Kostja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses ja leiab, et kohtukulud võiks jääda hageja kanda, kuna ta tunnistab hagi soovib hagejale võla tasuda osamaksete kaupa /t.l. 29/.
Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise (§ 100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. Asja materjalide kohaselt 06. mail 2003.a. sõlmisid hageja ja kostja tähtajatu elektrienergia müügilepingu nr.3016625, mille üldtingimuste p. 2.1. kohaselt müüja müüb ja klient ostab müüja poolt tarnitavat elektrienergiat ja sellega seotud teenuseid lepingus sätestatud tingimustel ja mahus ning kooskõlas ülejäänud üldtingimustega. Lepingu üldtingimuste p. 7.1. kohaselt tasub klient müüjale tarbitud elektrienergia eest müüja poolt esitatud arve alusel arvel näidatud maksepäevaks. Hagiavalduse koostamise seisuga so 31.01.2007 on kostjal hagejale tasumata kokku nelja arve eest kogusummas 4042.10 krooni. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses nii hageja võlanõude, kui ka viivise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlg ja viivis kokku 5166.10 krooni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, kostja leiab, et need võiks jääda hageja kanda. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud
2(3)
2-07-4233 täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodule tuginedes peab kostja kandma ka hageja menetluskulud.
R.Undrest kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.