V T hagi Falck Lääne-Eesti AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
V T (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
Falck Lääne-Eesti AS (RK xxx; asukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jätta hageja enda kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I ASJAOLUD
1.Hageja V T ja kostja AS Falck Lääne-Eesti vahel oli sõlmitud 16.11.2005.a tööleping nr 2005158 ( tl 11-14). Töölepingus on pooled leppinud kokku alljärgnevas: - töötaja asub 16.11.2005. a tööle valvetöötaja ametikohale; - töötaja võetakse tööle katseajaga 4 kuud ning katseaja viimane päev on 15.03.2006.a; - töö tegemise asukoht on AS Falck Lääne-Eesti regioon; - tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetu juht; - töötaja ametikoha eesmärk ning tööülesanded on fikseeritud töötaja ametijuhendis; - tööaja kestus on 40 tundi nädalas. Töötamisel kohaldatakse tööaja summeritud arvestust, kusjuures arvestusperioodiks on üks kuu;
- tööaja algus, lõpp ja vahetuse ülemineku aeg määratakse kindlaks tööandja poolt igakuiselt koostatava tööajakavaga, mis on töötajale täitmiseks kohustuslik; - pidevat tööstaaži tööandja juures arvestatakse alates 16.11.2005. a; - töö tasustamise aluseks on tunnitasu. Töötaja põhitariifiks on 18.50 krooni tunnis, mille määramisel arvesse võetud kalkuleeritud keskmine lisatasu õhtustel ja öistel tundidel töötatud aja eest ja palka tõstetakse vastavalt AS Falck Lääne-Eesti atesteerimiskomisjoni otsusele; - lisatasude maksmine toimub vastavalt AS Falck Lääne-Eesti palgamäärustikule; - palka makstakse üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva 10. kuupäevaks töötaja pangaarvele.
2.Töölepingu muudatuste kohaselt kehtestati alates 01.01.2006.a töötaja põhitariifiks 21 krooni tunnis, mille määramisel võetakse arvesse kalkuleeritud keskmine lisatasu õhtustel ja öistel tundidel töötatud aja eest. Samuti töölepingu muudatuste kohaselt on tööleping alates 23.03.2006 sõlmitud määramata ajaks ning töötaja töökoht on turvatöötaja ametikoht.
3.19.11.2006. a lõpetati hagejaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel ( tl 3,14).
4.20.11.2006.a käskkirjaga määrati hagejale distsiplinaarkaristus ning lõpetati temaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolse kohustuste rikkumisel ( tl 9).
II MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
5.Hageja esitas 04.12.2006.a töövaidluskomisjonile avalduse AS Falck Lääne-Eesti vastu töövaidluse lahendamiseks, milles taotles 19.11.2006.a töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, tööle ennistamisest hageja loobus ja nõudis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu keskmist töötasu summas 18 500 krooni.
6.Töövaidluskomisjoni 20.12.2006. a otsusega jäeti hageja nõuded rahuldamata (tl 5-8).
III HAGI KOHTULIK MENETLUS
7.Hageja esitas 18.01.2007. a Viru Maakohtule hagi 19.11.2006.a töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ning hüvitise (kuue kuu keskmise palga ulatuses) nõudes. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on töölepingu lõpetamine hagejaga 19.11.2006. a TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslik. Töölepingu lõpetamisel rikkumine seisnes selles, et tööraamatusse tehti kanne 19.11.2006.a ja tööleping lõpetati 19.11.2006.a, kuid distsiplinaarkaristust sellel päeval ei vormistatud, vaid see vormistati 20.11.2006.a. Käskkirja järgi lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 6 alusel töölepingu lõpetamise päeva märkimata. Hagejat käskkirjaga ei tutvustatud ja käskkirjal on märge 04.12.2006.a. kuupäevaga, et hageja keeldus tutvumast ja kolme kostja töötaja allkirjad. Hageja leiab, et vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 12 nõuetele võis kostja lõpetada töölepingu hagejaga alles 04.12.2006.a. 19.11.2006.a. lõpetati tööleping hagejaga ebaseaduslikult distsiplinaarkaristust määramata.
IV KOSTJA VASTUS
8.Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud (tl 20-22). Kostja vastuse kohaselt vormistas tööandja distsiplinaarkaristuse käskkirja nr 11 20.11.2006.a kooskõlas TDVS § 11 lg 1 ja 2, mis sätestavad distsiplinaarkaristuse määramise dokumenti kantavad kohustuslikud minimaalsed andmed. Töölepingu lõpetamise kande tegi tööandja vastavalt TLS § 73 töölepingusse ning fikseeris TLS § 20 kohaselt töölepingu lõpetamise tööraamatusse. Kostja leiab,
et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 11 on koostatud vastavalt seadusele ning töölepingu lõpetamise päev on nii töölepingus kui ka tööraamatus fikseeritud vastavalt seadusele. Asjaolud, et käskkirjas polnud näidatud töölepingu lõpetamise päeva ei ole aluseks tunnistada käskkiri ebaseaduslikuks. Kostja leiab, et distsiplinaarkaristus tuleb lugeda määratuks alates 19.11.2006.a päevast, mis järgnes päevale, mil hageja puudus omavoliliselt töölt. Asjaolu, et hageja keeldus nimetatud käskkirjaga tutvumast 04.12.2006.a ei oma õiguslikku tähendust karistuse määramise päeva osas. Hageja on oma järelduste tegemisel eiranud TDVS § 12 3. lõiget, mis kehtestab erandi ja ei nõua karistuse allkirja vastu teatavaks tegemist, kui distsiplinaarsüüteoks on omavoliline töölt puudumine. TDVS § 12 lg 3 alusel loetakse omavoliliselt töölt puuduvale töötajale määratud töölepingu lõpetamine määratuks päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja omavoliliselt töölt lahkus. Kostja leiab, et töölepingu lõpetamine oli seaduslik ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
V KIRJALIK MENETLUS
9.21. veebruaril 2007. a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 19.03.2006. a.
10.16. märtsil 2007.a esitas hageja kohtule vastuse kirjaliku menetluse teatele ning teatas, et on nõus kirjaliku menetlusega ning jääb hagiavalduse juurde (tl 28).
VI KOHTU PÕHJNEDUSED
11.Kohus, hinnanud hageja hagiavaldust ja kostja vastust, lisatud dokumentaalseid tõendeid ja Pärnu Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr 129 materjale, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Pooled vaidlevad kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepingu 19.11.2006.a. lõpetamise seaduslikkuse üle. Kostja kui tööandja poolt töölepingu lõpetamise alusena rakendatud töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 sätestab, et tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolse töökohustuse rikkumisel.
13.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 kohaselt töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.
14.Hagi kohaselt tuginevad hageja väited töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkusest selle protseduurireeglite rikkumisele, st et töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel vormistati tööandja poolt 19.11.2006.a., kuid distsiplinaarkaristus TLS § 86 p 6 kohaldamise kohta vormistati alles 20.11.2006.a. ja hakkas kehtima 04.12.2006.a.
15.Hageja ei ole vaidlustanud temale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas 20.11.2006.a. nr 11 süüks arvatud distsiplinaarsüütegu, st et ta turvatöötajana ei ilmunud 18.novembril 2006.a. tööle objektile Mai Selver, mille puhul tööandja hinnangul oli tegemist teoga, mis häiris tööd ja töötaja selline käitumine võib viia erakorralise olukorra tekkimiseni, kus on halvatud kogu ettevõtte tegevus. Lisaks oli hagejal kehtiv distsiplinaarkaristus ( käskkiri nr 10, 10.10.2006.a.).
16.Ka hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest ei nähtu, et ta oleks vaidlustanud omavoliliselt töölt lahkumist alates 18.11.2006.a. Hageja avalduse kohaselt töövaidluskomisjonile
oli ta 01.-30.09.2006.a. korralisel puhkusel. 28.09.2006.a. oli tööandja esindaja L öelnud hagejale, et temaga on töövahekord lõpetatud ja 01.10.2006.a. antakse talle kätte tööraamat. 28.09.10.11.2006.a. oli hageja töövõimetuslehel. Pärast seda luges ta end juba töölt vabastatuks, paludes 10.11.2006.a. ja 13.11.2006.a. väljastada endale tööraamatu, kuigi töölepingu lõpetamist ei olnud tööandja temaga selleks ajaks vormistanud. 14.11.2006.a. helistasid tööandja esindajad hagejale ja soovisid temaga rääkida, kuid hageja oli nõus nendega kohtuma alles 20.11.2006.a. 14.11.2006.a. saabusid hageja elukohta kostja töötajad, et tutvustada hagejale novembrikuu graafikut, kuid hageja keeldus nendega rääkimast.
17.TLS § 73 lg 3 kohaselt kui töötaja on enne töölepingu lõpetamist lahkunud omavoliliselt töölt, siis lõpetab töötajaga töölepingu päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja töölt omavoliliselt lahkus. Sama sätestab TDVS § 12 lg 3, mille kohaselt omavoliliselt töölt puuduvale töötajale määratud töölepingu lõpetamine loetakse määratuks päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja omavoliliselt töölt lahkus. Kostja vabastas hageja töölt TLS § 86 p 6 alusel 19.11.2006.a, kuna töötaja graafikujärgsel tööpäeval (18.11.2006.a) tööle ei ilmunud. Hageja ei ole omavoliliselt töölt puudumist vaidlustanud, vaid leiab, et töölepingu lõpetamine toimus protseduurireeglite rikkumisega. Kuigi kostja käskkiri on vormistatud 20.11.2006.a., so päev pärast hageja töölt vabastamist, on see kohtu hinnangul seadusega kooskõlas, sest töötaja omavoliliselt töölt puudumise korral kehtestab seadus distsiplinaarkaristuse kehtima hakkamisele erandina järgmise päeva pärast töötaja omavolilist töölt lahkumist, sõltumata distsiplinaarkaristuse vormistamise ja selle töötajale tutvustamise ajast (TDVS § 12 lg 3).
18.TLS § 103 lg-st 1 tulenevalt on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p-s 6 ettenähtud alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus. Tööandja 20.11.2006.a. käskkirja nr 11 kohaselt oli hagejal kehtiv distsiplinaarkaristus 10.10.2006.a., mida töötaja ei ole samuti vaidlustanud.
19.Kuna hageja ei ole oma distsiplinaarsüütegu, st omavolilist töölt puudumist 18.11.2006.a. ja sellele eelnevat distsiplinaarkaristust vaidlustanud ning tema töölt vabastamine tööandja poolt 19.11.2006.a. toimus nii TLS § 73 lg 3 kui TSVS § 12 lg 3 sätteid järgides, leiab kohus, et hagejaga töölepingu lõpetamisel tööandja ei rikkunud seadust.
20.ITLS § 30 lg 2 kohaselt kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte. Kuna töölepingu lõpetamine oli seaduslik, pole hagejal õigust nõuda kostjalt nimetatud hüvitust.
VII MENETLUSKULUD
21.Tulenevalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 on hagi riigilõivuvaba. Hageja on esitanud kohtule arve nr 5 õigusabikulude summale 1505 krooni. Kostja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist hagejalt. TSMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.