2-07-3608
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Kristel Pedassaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. märts 2007.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-07-3608
Tsiviilasi
FIE A Oi hagi A Ki vastu 14 500 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja FIE A O ( ), kostja A K ( )
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-07-3608 29.01.2007.a. esitas FIE A O maakohtule hagi A Ki vastu 14 500 krooni nõudes. Hagiavalduse ja 03.03.2003.a. sõlmitud võlakirja kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 14 500 krooni 01.05.2003.a. Kostja on rikkunud võlakirja tasumise kohustust, sest nimetatud summa on käesoleva ajani hagejale tasumata. Hageja on saatnud kostjale 15.01.2007.a. ka kirja, paludes tal võlg hagejale tasuda, millele kostja ei ole reageerinud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8 lg 2 sätestab, et leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS §-le 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 213 sätestab ostuhinna tasumise kohustuse. Eeltoodu ja VÕS § 8 lg 2, 68 lg 1, 76 lg 1, 103, 208, 213 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 4 lg 1, 60 lg 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja FIE A Oi kasuks võlgnevus 14 500 krooni ning riigilõivu hüvitis 250 krooni.
Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l. 11-13, 14/.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS §-le 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 09.02.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 11-13/. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud edasiandmiseks 15.02.2007.a. /t.l. 14/. Menetlusdokumente kohtule tagastatud ei ole. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 250 krooni. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud
2-07-3608 täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Kohus leiab ka, et menetlusökonoomikat arvestades, on otstarbekas kindlaks määrata kindlaks käesolevas asjas menetluskulude rahaline jaotus. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.
Kristel Pedassaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.