Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-18-07 Tartu, 27. märts 2007. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Lea Laarmaa OÜ Alavest hagi OÜ Narsil vastu 817 212 krooni saamiseks ning OÜ Narsil vastuhagi OÜ Alavest vastu 545 867 krooni saamiseks. Viru Ringkonnakohtu 22. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 204-1138 OÜ Narsil kassatsioonkaebus Hageja OÜ Alavest (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jekaterina Jevðina. Kostja OÜ Narsil (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kalev Saare. 26. veebruar 2007. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 22. novembri 2006. a otsus osas, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu 15. mai 2006. a otsus OÜ Alavest hagi rahuldamise osas ja OÜ-lt Narsil OÜ Alavest kasuks 817 212 krooni võlgnevuse ning kohtukulude katteks 50 000 krooni väljamõistmise osas. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Tühistada Viru Maakohtu 15. mai 2006. a otsus osas, millega OÜ Alavest hagi rahuldati ja OÜ-lt Narsil mõisteti OÜ Alavest kasuks välja 817 212 krooni ning kohtukulude katteks 50 000 krooni.
3.Saata asi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.
Kassatsioonkaebus rahuldada.
5.Tagastada OÜ-le Narsil 5. detsembril 2006. a tasutud kautsjon 5458 (viis tuhat nelisada viiskümmend kaheksa) krooni 67 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Alavest esitas 13. septembril 2004. a hagi OÜ Narsil vastu 696 287 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. märtsil 2004. a töövõtulepingu (leping), mille järgi hageja töövõtjana tegi kostja tellimusel kaubanduskeskuse ehitustöid. Lepingu p 3.2.2 kohaselt tuli tööd lõpetada 1. juuniks 2004. a. Tööd lõpetati 28. juulil 2004. a. Kostja tasus tööde eest hageja esitatud arvete alusel. 10. augusti 2004. a arvet nr 68, mille alusel tuli maksta 681 299 krooni, keeldus kostja tasumast, märkides, et objekt anti ekspluatatsiooni 57 päeva hiljem ning arve esitamisel oleks tulnud arvestada viivist. Selline tasaarveldus ei ole seadusekohane. Objekti üleandmisega viivitamise põhjused olid mõjuvad. Kostja ei kasutanud õigust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingu p 10.1 alusel viivise 0,2% iga viivitatud päeva eest, s.o 30. augusti 2004. a seisuga 14 988 krooni. Pärast haginõude suurendamist jäi hageja nõudeks 817 212 krooni.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ta on oma kohustused seoses arvega nr 68 täitnud.
Kuna objekti valmimine hilines, tõi see kaasa kostjale olulise kahju. 11. augustil 2004. a esitas kostja hagejale avalduse, et viimasel esitatud arvel oleks ära näidatud ka viivis. Hageja tunnistas õigust arvestada lepingu järgi viivist 545 867 krooni. Kostja tasus hagejale ära 135 432 krooni.
3.Kostja esitas 14. märtsil 2005. a vastuhagi hagejalt viivisena 545 867 krooni saamiseks. Hageja hilines tööde valmimisega 57 päeva. Lepingu p 10.2 alusel on tellijal õigus nõuda viivist 0,2% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kooskõlastatult kostjaga tegi hageja täiendavaid töid, milleks kulus 60 päeva. Hageja ei viivitanud tööde tegemisega.
5.Viru Maakohus rahuldas 15. mai 2006. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 545 867 krooni ja viivise 271 345 krooni. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et tööd lõpetati 28. juulil 2004 ja et kostja ei tasunud hagejale arve nr 68 alusel 545 867 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 ja § 101 lg 1 p 1 kohaselt on hageja nõue põhjendatud. Kuna pooled vaidlevad selle üle, kas tööde tähtajaks lõpetamata jätmises oli süüdi hageja või kostja, siis vastavalt VÕS § 200 lg-le 4 ei olnud kostjal õigus enda nõuet hageja vastu tasaarvestada. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale esitanud viivisenõude ja arve töövõtja süül tööde mitteõigeaegse lõpetamise kohta. Hageja ei nõustunud sellega, et ta on süüdi tööde õigeks ajaks lõpetamata jäämises. Kuna kostja rikkus lepingut, jättes tasumata kokkulepitud summa tehtud töö eest, siis tuleb kostjalt välja mõista ka viivis. Ei ole tõendatud, et seoses täiendavate tööde tegemisega oleksid pooled kokkuleppeliselt muutnud tööde lõpetamise tähtpäeva. Tööde tegemise tähtaeg ei pikenenud vääramatu jõu, s.o ilmastikutingimuste tõttu automaatselt. Hageja ei taotlenud tööde lõpetamiseks ettenähtud tähtaja pikendamist. Samas leppisid pooled lepingu punktis 10.2 kokku viivise tasumises vaid siis, kui töövõtja süüliselt jätab töö õigeks ajaks tegemata. Hageja põhjendas veenvalt, et ta tegi täiendavaid töid kostja teadmisel ja nõusolekul. Ilmastikutingimustest tingitud töödega viivituses olemist ei saa lugeda hageja süüliseks käitumiseks. Lepingus on tööde lõpetamise tähtpäev lisaks kuupäevale kindlaks määratud ka hoone ekspluatatsiooni andmisega. Ehitisele anti kasutusluba 28. juulil 2004. Hoone anti ekspluatatsiooni 10. augustil 2004. Seega ei ole tõendatud, et hageja on süüliselt rikkunud lepingujärgsete tööde õigeaegse tegemise kohustust, st et ta ei ole töid lõpetanud hoone ekspluatatsiooni andmise ajaks. Kostja esitas hagejale vastuväiteid tööde õigeks ajaks tegemata jätmise kohta alles 11. augusti 2004. a kirjas. Seega ei pidanud kostja vajalikuks viivitamatult teatada hagejale, et ta peab hageja käitumist süüliseks ja kasutab oma õigust nõuda lepingu õigeaegse täitmata jätmise eest viivist.
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja saatis asja selles osas Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
Maakohtu otsus vastuhagi rahuldamata jätmise osas on jäänud olulises osas põhjendamata. Kohus ei selgitanud välja asja lahendamiseks kõiki vajalikke asjaolusid. Kostja esitas vastuhagi, milles palus lepingu p 10.2 alusel hagejalt välja mõista viivise 0,2% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuna objekti käikuandmine viibis 57 päeva. Hageja leidis, et vajadus teha täiendavaid töid tekkis ehitamise käigus. Hageja märkis vastuses vastuhagile, et täiendavate tööde tegemine, milleks kulus 60 päeva, kooskõlastati kostjaga, mistõttu viivitust lepingujärgsete tööde tegemisel ei olnud. Maakohus ei analüüsinud otsuse tegemisel kõiki väiteid ja tõendeid. Maakohtu otsus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8 nõuetele. Selleks, et kindlaks teha, kas, kui kaua ja mis põhjustel viivitati tööde tegemisega, tuleb esmalt välja selgitada, missugune oli tööde tegemise eelarve, tööde tegemise graafik, samuti lepingu täitmise tähtaeg. Maakohus ei selgitanud välja, kas ja milliste tööde tegemisega viivitati. Kindlaks on tegemata, milline oli tööde lõpetamise tähtpäev. Lepingus on nimetatud kahte erinevat tähtpäeva - 1. juuni 2004. a ning objekti ekspluatatsiooni andmine. Terminit "ekspluatatsiooni andmine" ehitusseadus ei tunne, küll aga on selles seaduses kasutatud mõistet "kasutusloa väljastamine". Vastavalt ehitusseaduse § 33 lg-le 6 väljastab kohalik omavalitsus kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. Seega ei ole üheselt tuvastatav, kas tööde lõpetamise tähtpäev oli 1. juuni 2004. a või 20 päeva enne seda. Asja uuel läbivaatamisel peab esimese astme kohus eelmenetluses välja selgitama vastuhagi tegeliku nõude, selle aluse, poolte faktilised ja õiguslikud väited ning tõendid vastuhagi osas (TsMS § 392 lg 1 p-d 1-4). Otsuse tegemisel tuleb hinnata kõiki poolte esitatud tõendeid. TsMS § 351 kohaselt peab kohus arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest ning võimaldama pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Hagi rahuldamise osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata, kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus hagi rahuldamise osas. Tühistatud osas palus kostja saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 654 lg-t 5, sest otsus on kaevatavas osas täielikult põhjendamata. Ka on ringkonnakohtu otsus vastuoluline, millega on rikutud kohtuotsuse seaduslikkuse nõuet (TsMS § 436 lg 1 ja § 654 lg 1). Ringkonnakohus on ühelt poolt tühistanud maakohtu otsuse osas, millega kostja vastuhagi jäeti rahuldamata, ning teiselt poolt jätnud muutmata maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hagi. Võttes arvesse ringkonnakohtu poolt õigesti tuvastatud maakohtu otsuse puudusi, on ringkonnakohtu otsus ilmselgelt vastuoluline. Ringkonnakohus arvestas puudusi asja menetlemisel vastuhagi rahuldamata jätmise osas, kuid pole neid arvestanud hagi rahuldamise osas. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei analüüsinud kõiki tõendeid ning ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu poolte esitatud faktiliste väidetega ning on jätnud kindlaks tegemata, kas hageja oli
viivituses tööde tegemisega, ning saatis asja vastuhagi rahuldamata jätmise osas uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Samas leidis ringkonnakohus, et hageja nõue kostja vastu muutus täies ulatuses sissenõutavaks ning kostja väited leppetrahvi nõude esitamise ja leppetrahvi tasaarvestamise kohta ei oma tähendust. Ringkonnakohtu otsuse kaevatavas osas on vääralt kohaldatud materiaalõiguse norme (VÕS § 104 ja § 200 lg 4). Vääralt on kohaldamata jäetud VÕS § 103 lg 1 ja § 197. Kohtud on jätnud täielikult põhjendamata, miks kostja nõudel ei ole materiaalõiguslikku alust ja miks kostjal ei olnud õigus oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Olukorras, kus ringkonnakohus on leidnud, et maakohus jättis välja selgitamata, kas, kui kaua ja milliste tööde tegemisega viivitati, ei saanud maakohus ega ka ringkonnakohus teha otsust selle kohta, et tööde valmimisega viivituse tõttu oleks kostja esitatud leppetrahvi nõue alusetu. Ringkonnakohus on valesti nõustunud maakohtu järeldusega, mille kohaselt hageja ei rikkunud lepingulise töö tähtaegse valmimise kohustust süüliselt. Pooled olid lepingu sõlmimise ja täitmise ajal seisukohal, et hageja vastutusest vabanemine tööde tähtajaks tegemata jätmise eest põhineb vabandatavuse põhimõttel (VÕS § 103 lg 1), mitte aga süü põhimõttel (VÕS § 104). See tuleneb lepingu p-st 15.1, mille kohaselt ei loeta lepingu rikkumiseks lepingust tulenevate kohustuste täitmisega hilinemist, kui vastav hilinemine on tingitud vääramatust jõust.
9.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus nõustus maakohtu motiividega ega pidanud oma otsust põhjendama. Hageja täitis oma kohustused heauskselt.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus OÜ-lt Narsil OÜ Alavest kasuks 817 212 krooni võlgnevuse ja kohtukulude katteks 50 000 krooni väljamõistmise osas. Tühistada tuleb ka maakohtu otsus osas, millega mõisteti OÜ-lt Narsil OÜ Alavest kasuks välja 817 212 krooni võlgnevuse ja 50 000 krooni kohtukulude katteks ning asi tuleb tühistatud osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.
11.Hageja nõue kostja vastu tugineb asjaolule, et kostja keeldus põhjendamatult hagejale tasumast lepingujärgset tasu. Kostja vastuväited hagile tuginevad asjaolule, et hageja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt, millest tulenevalt tekkis kostjal hageja vastu lepingu alusel leppetrahvi nõue. Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt töödega viivitamise eest välja mõista viivise. Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega kostja vastuhagi jäeti rahuldamata, ja saatis selles osas asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas jättis ringkonnakohus muutmata.
12.Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Nimetatu kehtib TsMS § 654 lg 1 teise lause järgi ka ringkonnakohtu otsuse kohta. Kolleegium jääb oma varem esitatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-06 (RT III 2006, 25, 227)). Praegusel kujul on ringkonnakohtu otsus vastuoluline.
13.Ringkonnakohus on oma otsuses leidnud, et maakohtu otsus ei ole osaliselt seaduslik, kuna see on
vastuhagi rahuldamata jätmise osas jäänud olulises osas põhjendamata. Samuti märkis ringkonnakohus, et maakohus ei selgitanud välja asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid nagu tööde tegemise eelarve, tööde tegemise graafik, lepingu täitmise tähtaeg, tööde lõpetamise tähtpäev. Nende asjaolude väljaselgitamine on ringkonnakohtu hinnangul vajalik selleks, et kindlaks teha, kas hageja oli tööde tegemisega viivituses, milliste tööde tegemisega viivitati ja kui kaua viivitamine kestis. Ringkonnakohus nõustus oma otsuses kostja apellatsioonkaebuse seisukohaga, et maakohus ei ole otsuse tegemisel analüüsinud kõiki väiteid ja tõendeid. Sellele vaatamata tühistas apellatsioonikohus maakohtu otsuse ainult vastuhagi rahuldamata jätmise osas, kuigi eelnimetatud asjaoludega on kostja sidunud ka oma vastuväited hagile. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus ei arvestanud maakohtu otsuse osalisel tühistamisel asjaoluga, et poolte nõuded tulenevad ühest ja samast lepingust, mida poolte väidete kohaselt rikkus nii hageja kui kostja. Otsuses jääb ebaselgeks ringkonnakohtu seisukoht, millises ulatuses saab maakohus asja uuel läbivaatamisel välja selgitada vastuhagi tegeliku nõude, nõude aluse, poolte faktilised ja õiguslikud väited ning tõendid vastuhagi osas, samal ajal kui oma otsust hagi rahuldamise osas ei ole maakohus õigustatud ümber vaatama.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 järgi ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi. Sama sätte kohaselt peab ringkonnakohus sel juhul märkima, et ta nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega. Kuna ringkonnakohtu otsuses ei ole märgitud, et ringkonnakohus nõustub hagi rahuldamise osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, siis pidi ringkonnakohus järgima TsMS § 654 lg-te 4 ja 5 nõudeid. TsMS § 654 lg 4 sätestab, et ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas tuleb märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud ringkonnakohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. TsMS § 654 lg 5 kohustab ringkonnakohut võtma oma otsuses põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole oma otsust osas, millega maakohtu otsus jäeti tühistamata, seaduse nõuete kohaselt põhjendanud. Apellatsioonikohtu otsuses on vaid märgitud, mida maakohus hagi osas leidis ja seda, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hagi rahuldamise osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Seega on ringkonnakohus hagi rahuldamise peale esitatud apellatsioonkaebuse suhtes otsust tehes rikkunud TsMS § 654 lõikeid 4 ja
5.TsMS § 669 lg 1 p 5 järgi on ringkonnakohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, kui otsus on olulises ulatuses jäetud põhjendamata.
15.Kolleegium leiab, et praegusel juhul tuleb TsMS § 692 lg 5 alusel tühistada nii maakohtu kui ringkonnakohtu hagi rahuldamise kohta käivad otsused. Kassatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja ringkonnakohtu otsust osas, millega tühistati maakohtu otsus vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja asi saadeti selles osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel tühistab Riigikohus koos ringkonnakohtu otsusega maakohtu otsuse sellisel juhul, kui on ilmne, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel saatma tagasi maakohtusse või kui see on muul põhjusel asja kiiremaks lahendamiseks vajalik. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus saavad
pooled võimaluse põhjendada esitatud nõudeid ja tõendada asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kuna vastavalt TsMS §-le 2 tuleb kohtul tsiviilasi lahendada õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väheste kuludega, on asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmine seetõttu põhjendatud.
16.Muud kassatsioonkaebuse väited ei ole ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks.
17.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §st 3, jaotatakse kohtukulud poolte vahel asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt läbivaatamise tulemustest. Jaak Luik, Ants Kull, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.