Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2017.a. Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
CCC avaldus rakendamiseks
Tsiviilasja number
2-17-7055
Menetlustoiming
Pärandvara hooldaja määramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: CCC (isikukood XXX, elukoht XXX); esindaja vandeadvokaat Karin Antsov ([email protected])
pärandvara
hoiumeetmete
täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; andma pärandvara valitsemisest aru kohtule ja pärijatele; teavitama kohut viivitamatult pärandi hooldamise aluste äralangemisest; esitama pärandi hooldamise lõppemisel kohtule aruande, milles on märgitud pärandvara esialgne koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast.
Tartu Maakohtule 5.05.2017. esitatud taotluse kohaselt on XX.XX.XXXX välismaal surnud DDD , kelle viimaseks elukohaks oli XXX. Isikule kuulus Eestis kinnisvara registriosa numbriga XXX asukohaga XXX. Teadaolevalt elavad isiku õde ja vend XXX, kaks poolvenda aga XXX, sh avaldaja CCC , kes pöördus veebruaris XXXX notari Edgar Grünberg poole pärimismenetluse algatamiseks, vastav dokument on koostatud XX.XX.XXXX. Testamenti ei ole DDD teadaolevalt teinud. Pärimismenetlust ei ole võimalik lõpule viia, kuna võimalike pärijate ja surnud isiku sugulust tõendavad dokumendid on osaliselt puudu. Samas on surnud isiku nimel jätkuvalt kinnistu, mille hooldamisega tegeleb avaldaja. Muuhulgas on sellega seotud kulud – maamaks alates 2008.a, pärimismenetluse kulud, sh tõendite saamisega välismaalt seotud kulud. Avaldaja palub määrata DDD pärandvarale hooldaja, kuna pärimismenetluse lõpetamine on ebaselge, samas pärandvaraga on seotud püsikulud. Tegemist on hoonestamata kinnistuga suurusega 1147m2, millel kasvab osaliselt võsa. Kinnistu paikneb suvilakruntide vahel, naabrite huvides on vajalik selle hooldamine ja korrashoid, sh niitmine. Kohus kuulas enne asja lahendamist telefoni teel ära avaldaja lepingulise esindaja, kes kinnitas asjaolusid. Avaldaja ise ei pruugi kõrge ea tõttu olla võimeline täitma hooldaja kõiki kohustusi, sh asjaajamist.
Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärijad ei ole teada. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine. PärS § 111 lg 2 kohaselt kohaldab kohus pärandvara hoiumeetmeid omal algatusel. PärS § 112 lg 1 kohaselt nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Lõike 3 kohaselt on hooldaja kohustatud: 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist käesoleva seaduse §-s 132 nimetatud isikule;
3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma käesoleva seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast; 6) esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. PärS § 112 lg 4 võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning võttes arvesse, et pärimismenetlust ei ole õnnestunud pikema aja jooksul lõpule viia, kuid pärandvara koosseisu kuuluv kinnisasi vajab valitsemist, leiab, et avaldus DDD pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvara valitsemiseks hooldaja määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on vandeadvokaat Karin Antsov sobiv isik pärandvara hooldaja kohustusi täitma. Pärandvara hooldaja ülesandeks jääb pärandvara hoolduse korraldamine vastavalt vara otstarbele ja parimale kasutusviisile. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 589 kohaselt võib pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule avalduse pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamiseks. Loa andmise otsustab kohus määrusega. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on lubada pärandvara hooldajal müüa pärandvarasse kuuluv kinnisasi turuhinnaga, kuna kinnisasja müümisel on võimalik vältida olukorda, kus pärandvaral lasuvad kohustused ületavad vara väärtuse. Kinnisasja müümine on eeltoodud põhjusel pärijate huvide kaitsmiseks vajalik. Kinnisvara müügist saadud raha arvelt tuleb katta kinnistu hooldamisega tekkinud senised kulud, sh maamaks ja niitmise kulud. Kohus märgib, et avaldaja enda kulud seoses pärimismenetlusega ei ole need kulud, mida saab kanda pärandvara arvelt. Tegemist ei ole pärandvara hooldamise kuludega. Alles pärast pärimismenetluse lõpuleviimist saab avaldaja temale kuuluva pärandvara osa arvelt katta tehtud kulutused pärimismenetlusele. Juhul, kui pärandvarasse kuuluva kinnistu võõrandamisel laekub summa, mis on suurem, kui senised kulud (maamaks ja niitmine) ning hooldaja tasu, tuleb ülejääk hoiustada Kohus määrab PärS § 112 lg 1 teise lause alusel pärandi inventuuri tegijaks DDD le kuuluva kinnisasja asukohajärgselt Tartu tööpiirkonna Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei. Kohus määrab PärS § 139 lg 4 alusel inventuuri tegemiseks tähtajaks kaks kuud alates käesoleva määruse kohtutäiturile kätte toimetamisest. Pärandvara inventuuri järel tuleb kohtutäituril koostada pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad, õigused ja kohustused. Pärandvara inventuuri kulud hüvitatakse PärS § 139 lg 8 kohaselt pärandvara arvel. Kui PärS §-s 110 ja 111 sätestatud pärandi hooldamise alused on ära langenud, lõpetab kohus TsMS § 590 lg 3 ja PärS § 115 lg 1 alusel määrusega pärandvara valitsemise ning vabastab pärandi hooldaja ametist. Hooldajal tuleb kohut viivitamata teavitada pärandi hooldamise aluste ära langemisest.
Pärandi hooldaja on TsMS § 590 lg 1 järgi kohustatud esitama hooldamise lõppemisel kohtule aruande. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. Pädandi hooldajal tuleb TsMS § 590 lg 2 järgi aruandes märkida pärandvara esialgne koosseis, väljamaksed pärandvarast ning samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 586 lg 2 kohaselt hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kättetoimetamisega hooldajale.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Zakaria Nemsitsveridze
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.