TPP Trans OÜ hagi V. K.ilt kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
1000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: TPP Trans OÜ, registrikood 12692144, Kase tn 4,
esindajad
Kilingi-Nõmme linn, Saarde vald, Pärnu maakond, 86303, [email protected] Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg, Advokaadibüroo HansaLaw; Gonsiori 7 10117 Tallinn; tel 6603800, 6603801; e-post: [email protected] Kostja: V. K. isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xxx x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx x, xxxxx Kostja lepinguline esindaja Andrei Yllö, asukoht Mustamäe tee
2.Välja mõista kostjalt V. K. ́ilt hageja TPP Trans OÜ kasuks 500 € (viissada eurot).
3.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
2-17-750
1.Maakohtus kantud menetluskuludest jätta 50% hageja TPP Trans OÜ ja 50% kostja V. K.i kanda.
2.Määrata kindlaks hageja TPP Trans OÜ menetluskulud summas 990 €, millest kostja V. K.i kanda jääb 495 €.
3.Määrata kindlaks kostja V. K.i menetluskulud summas 520 €, millest hageja TPP Trans OÜ kanda jääb 260 €.
4.Välja mõista lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras kostjalt V. K.ilt hageja TPP Trans OÜ kasuks menetluskulud summas 235 € (kakssada kolmkümmend viis eurot). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja TPP Trans OÜ on 13.01.2017.a. esitanud kohtule hagiavalduse V. K.i vastu kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja TPP Trans OÜ ja kostja V. K.i vahel sõlmitud suuline tööleping alates 14.03.2016 kuni 29.09.2016.a. Kostja töötas hageja juures rahvusvaheliste vedude autojuhina, kasutades tööülesannete täitmiseks veoautot registrimärgiga xxx xxx. Maikuus 2016 teostas kostja vedu Xxxxxxx. Kuna Xxxxxxx on teemaks, siis vastavalt kokku lepitud töökorraldusele ja nõuetele peab autojuht kinnitama auto esiklaasi siseküljele vastava seadeldise, mis peab olema ühendatud elektrivõrku, et asukohariik saaks kontrollida teemaksu tasumist. Kaebaja seda seadeldist sõidu ajal auto esiklaasile ei paigaldanud ja selle tulemusel väljastati hagejale kui sõiduki omanikule trahv 1000 eurot. Vahejuhtum leidis aset 19.05.2016.a. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus tööülesandeid vähemalt jämeda hooletuse tõttu. Kostja on töötanud rahvusvaheliste vedude autojuhina xx aastat. Kostja oli teadlik sellest, et Xxxxxxx kehtib teemaks ja selleks, et vältida trahvi saamist peab ta olema veendunud selles, et sõidukisse paigaldatud seadeldis töötab, mida ta ei teinud. Kostja oli teostanud vedusid Xxxxxxx ka varem. Kostjal ei olnud keeruline seadeldise töötamist kontrollida, kuna töötamisest annab märku seadeldisel olev tuluke, mille põlemist või mittepõlemist on võimalik märgata ka autot juhtides. Juhul, kui seadeldis oleks töötanud, ei oleks hageja trahvi saanud, kuna teele paigaldatud masinal oleks olnud võimalik seadeldisega ühenduda ja veenduda selles, et teemaks oli hageja poolt tasutud. Seega eksisteerib kostja, tema poolt tööülesande rikkumise ja tagajärje (trahv) vahel põhjuslik seos.
1.3.08.03.2017.a. esitas hageja vastuse kostja vastuväidetele. Kuivõrd kostja on oma vastuse p-s 2 tunnistanud, et seadeldis kippus end ise välja lülitama, siis pidi kostja nimetatud asjaolust teadlik olles, eriti tähelepanelik olema, et veenduda seadeldise töötamises sanktsioonid vältimiseks, mis
2-17-750
kaasnevad seadeldise mittetöötamisega, s.o trahv. Hageja jääb oma hagiavalduse p-s 10 esitatud seisukoha juurde, et trahvi põhjustas kostja vähemalt jäme hooletus (kuivõrd nähtuvalt kostja vastusest oli ta teadlik sellest, et seadeldis kippus end ise välja lülitama, siis oleks kostja pidanud nimetatule erilist tähelepanu pöörama). Kostja vastuse p-st 5 nähtuvalt heidab kostja hagejale ette, et hageja ei vaidlustanud trahviotsust. Hageja on seisukohal, et trahviotsuse mittevaidlustamine ei vähenda hagejal kahju tekkimist. Esiteks oli trahvi väljastamiseks alus (rikkumine oli toimunud, mida kostja ei vaidlusta), teiseks oleks vaidlustamine potentsiaalselt kahju suurendanud märkimisväärsete õigusabikulude läbi, mida toob kaasa võõras õigusruumis oma õiguste kaitsmine, mis arvestades tekkinud kahju suurust oleks olnud ebaproportsionaalne.
1.4.10.05.2017.a., 12.05.2017.a. on hageja pärast eelistungit täiendanud enda seisukohti, mille järgi tuleb seadeldis paigaldada veoki esiklaasile, sisuliselt juhi töökoha ette, millest tulenevalt on juhul võimalik igal ajal seadeldist näha ja jälgida. Samuti nähtub juhendist, et seadeldis tuleb ühendada veoauto vooluvõrku (sigaretisüütajasse). Samuti nähtub, et kui seadeldisel põleb roheline tuli, siis seadeldis töötab ja kui punane tuli, siis seadeldis ei tööta, mille osas on instruktsioon seisma jääda ja helistada instruktsioonil olevatele numbritele abi saamiseks. Instruktsiooni said kõik veokijuhid Xxxxxx piiril koos eelnimetatud seadeldisega. Kostja on oma 08.05.2017 seisukohtades heitnud hagejale ette, et hageja ei ole eitanud, et teemaksu aparaat võis ennast 19.05.2017 ise välja lülitada ning et aparaat oli 19.05.2017 üldse töökorras. Hageja ei välista tõesti, et teemaksu aparaat võis ennast 19.05.2017 välja lülitada, kuid sellisel juhul oleks süttinud aparaadil punane tuli, mille peale kostja oleks pidanud sõiduki peatama ja järgima kasutusjuhisel olevaid instruktsioone. Juhul, kui aparaat ei oleks olnud sel päeval töökorras, siis oleks pidanud kostja pöörduma juhiste saamiseks ka hageja poole, sest tööülesannete täitmine oleks olnud takistatud. Kostja seda ei teinud. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et seadeldis lakkas töötamast vahetult enne kontrollpunkti saabumist teel. Asjas esitatud tõendid ei võimalda sellist järeldust teha.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.17.02.2017.a. ja 06.04.2017.a. kostja V. K. esitanud vastuväited hagile, mille kohaselt kostja hagi õigeks ei võta, sest hageja ei ole esitanud trahvi maksmist tõendavat dokumenti. Kostja vaidleb vastu hagiavalduses esitatud väitele, et kostja ei paigaldanud auto esiklaasile seadeldist, mille kaudu kontrollib asukohariik teemaksu tasumist, ning selle tulemusel väljastati hagejale trahv.Arutluskäik, mille kohaselt trahvi põhjustas oletatav seadeldise mitte paigaldamine esiklaasile on väär. Esiteks, vastav seadeldis oli nõuetekohaselt paigaldatud veoauto esiklaasile Xxxxxx riiki sisenemisel (see on kohustuslik) ning vastavalt üldtavale seda ei eemaldata esiklaasilt kuni seadme tagastamiseni. Teiseks, trahvi väljastamise võis põhjustada otseselt seadeldise mittekorrektne funktsioneerimine. Seadeldis kippus end ise välja lülitama, mis tõenäoliselt juhtuski 19.05.2016.a., kui kostja veoautoga sõitis. Pingelikus ajagraafikus toimetamises ei ole välistatud, et pardaseadme omavoliline väljalülitumine võis jääda märkamatuks. Seda enam, et ootuspärane on selle õige funktsioneerimine. Teistes riikides kasutatavate sarnaste seadmete (nt xxxxxxxxx, xxxxxx) tööga ei ole selliseid probleeme kunagi olnud. Kostja on autojuhina töötanud xx aastat, ning väär on seada kahtlusele tema lojaalsust tööandja vastu süüdistades rikkumises vähemalt jämeda hooletuse tõttu.
2.2.08.05.2017.a. ja 30.05.2017.a. on kostja oma seisukohti pärast eelistungit täiendanud, mille järgi ei ole tööandja tõendanud, et teemaksu tasumist kontrollimist võimaldav seadeldis oli töökorras. V. K.i hinnangul peaks tööandja ise vastutama selle eest, et seadeldis ei töötanud. Töötajal oli seadeldise kasutamise juhend, kuid see oli võõrkeelne, mistõttu ei osanud ta seda ka kasutada. Kui seadeldisel hakkasid mingid tuled põlema, siis saanud ta selle tähendusest aru.
MENETLUSE KÄIK
2-17-750
3.Töövaidluskomisjon tegi 07.12.2016.a. ühise otsuse töövaidlusasjades nr 4-1/2329/16 ja 41/2491/16, millega rahuldas V. K.i avalduse summas 813.60 eurot ja jättis rahuldamata TPP Trans OÜ avalduse V. K.i vastu summas 1000 eurot. 13.01.2017.a. saabus kohtule TPP Trans OÜ töövaidluskomisjoni poolt rahuldamata jäänud avalduse osas hagiavaldus ja taotlus V. K.i avalduse osas vaadata V. K.i avaldus läbi hagimenetluses. 18.01.2017.a. võttis Pärnu Maakohus tööandja TPP Trans OÜ hagiavalduse V. K.’i vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse ja alustas eelmenetlust. 18.01.2017.a. kohustas Pärnu Maakohus hagejat V. K.’i esitama kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. 17.02.2017.a. esitas V. K. kohtule hagiavalduse. Kohus jättis hagi 22.02.2017.a. määrusega käiguta ja kohustas V. K.i esitama põhjendatud hagiavalduse. 10.04.2017.a. keeldus kohus V. K.i hagi TPP Trans OÜ vastu menetlusse võtmast, kuna hageja ei kõrvaldanud puuduseid hagiavalduses. 25.04.2017.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 10.05.2017.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 17.05.2017.a. 22.05.2017.a. määras kohus asjas kirjaliku menetluse ning õiguslike seisukohtade esitamise tähtajaks 30.05.2017.a.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et TPP Trans OÜ hagi V. K. vastu tuleb osaliselt rahuldada. Töövaidluskomisjonis kaotanud TPP Trans OÜ esitas ITVS § 24 lg 4 alusel kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Kohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale (RKTKo nr 3-2-1-6-11, p 13). Töötaja V. K. hagi keeldus Pärnu Maakohus 10.04.2017.a. menetlusse võtmast, seega ei ole jõustunud töövaidluskomisjoni poolt 07.12.2016.a. liidetud töövaidlusasjades nr 4-1/2329/16 ja 4-1/2491/16 tehtud otsus V. K.i avalduse rahuldamise osas (ITVS § 24 lg 7).
4.1.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja TPP Trans OÜ ja kostja V. K.’i vahel oli 14.03.2016.a. sõlmitud suuline tööleping, mille alusel kostja töötas hageja juures rahvusvaheliste vedude autojuhina; - 19.05.2016.a. teostas kostja V. K. Xxxxxxx tööandja TPP Trans OÜ veoautoga vedu, mille registrinumber on xxx xxx; - kostja on 25.04.2017.a. toimunud eelistungil võtnud õigeks asjaolu, et hagejal TPP Trans OÜ-l on tekkinud kahju summas 1000 eurot, s.o trahv selle eest, et Xxxxxx teemaksu tasumist kontrolliv seadeldis ei töötanud ajal, mil kostja V. K. juhtis 19.05.2016.a. veoautot Xxxxxx kiirteel.
4.2.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja V. K. põhjustanud hagejale TPP Trans OÜle kahju sellega, et kostja ei kinnitanud 19.05.2016.a. autojuhina veoauto esiklaasi siseküljele vastavat seadeldist, mis peab olema ühendatud elektrivõrku, et asukohariik saaks kontrollida teemaksu tasumist. Selle tulemusel väljastati hagejale trahv 1000 eurot. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust.
2-17-750
TLS § 16 lg 1 ja 2 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Hageja leiab, et kostja V. K. rikkus tööülesandeid vähemalt jämeda hooletuse tõttu, sest kostja on töötanud rahvusvaheliste vedude autojuhina xx aastat, mistõttu oli teadlik sellest, et Xxxxxxx kehtib teemaks ja trahvi saamise vältimiseks peab sõidukisse paigaldatud seadeldis töötama. Kostjal ei olnud keeruline seadeldise töötamist kontrollida, kuna töötamisest annab märku seadeldisel olev tuluke, mille põlemist või mittepõlemist on võimalik märgata ka autot juhtides. TLS § 74 lg 2 kohaselt kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
4.3.Vaidlust ei ole selles, et 19.05.2016.a. ei ole kostja V. K. poolt juhitud veoautos töötanud seadeldis, mille kontrollitakse, kas veoauto eest on Xxxxxxx tasutud teemaksu. Kostja on ka õigeks võtnud, et trahviga summas 1000 eurot on tööandjale (hagejale) kahju tekkinud. Kostja vastuväite kohaselt on seadeldise töös tulnud ette rikkeid ja ka 19.05.2016.a. võis selline olukord tekkida. Kostja selgituste kohaselt oli kõnealune seadeldis mõni aeg enne vaadeldavat sündmust kasutusele võetud, millest oli tingitud mõningane teadmatus, kuidas seda õigesti kasutada. Võlaõigusseaduse § 104 lg 3 ja 4 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine ja raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohtu ettepanekule esitada tõendid selle kohta, et kostjale pidi olema teadlik seadeldise käsitlemisest, st et on läbi viidud instruktaaž ja on olemas kohane kasutusõpetus, on hageja esitanud kohtule seadeldise OBU Satellic kasutusjuhendi, mis on inglise keeles. Kostja V. K. on olnud ca xx aastase tööstaažiga veoautojuht, mille tõttu tuleb tema puhul eeldada kõrgemat teadlikkust teemaksu tasumisega seotud asjaoludega Euroopa riikides. Võttes arvesse, et tegemist oli uue seadeldis kasutusele võtmisega nõudis see autojuhtidelt ka suuremat tähelepanu (A.P. ́u kirjalik selgitus). Kostja ei ole vaidlustanud, et seadeldise kasutusjuhend oli tal olemas, kuid tal oli raskusi sellest arusaamisega. Kohus leiab, et sellises situatsioonis, kus töötajal oli kasutada antud uus seadeldis oleks ta pidanud olema eriliselt hoolas, et veenduda seadeldise töökorras olemist. Kohus leiab, et kostja V. K. oli hooletu VÕS § 104 lg 3 tähenduses, kui ei kontrollinud seadeldise töötamist ajal, mil ta liikus Xxxxxx teedel, sest kostja oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud kahju ette nägema.
4.4.Kohtu hinnangul realiseerus nimetatud seadeldise kasutamisega risk, mille tõenäosus on võib tööandja tegevusalal pidada tõenäoliseks. Töötajale oli juurdepääs seadeldise kasutamise juhendile, kuid tööandja ei ole taganud seadeldise kasutamisest arusaamist ja selle kasutamise õpetust. Xxxxxx teemaksu kogumisel tehtud muudatused ja uue seadeldise kasutusele võtmine võiski kostjale jääda sel ajal arusaamatuks, mistõttu ei saanud töötaja kohaselt aru enda eksimusest. Seega on tööandja saanud neid riske paremini maandada, kui oleks töötajale (kostjale) seadeldise kasutamist eelnevalt selgitanud. Samuti nähtub kostja selgitustest, et seadeldis lülitas end pidevalt välja ja selleks, et seadeldist töökorda saada oleks pidanud veoauto seisma jätma, mida alati ei olnud võimalik teha. Tööandja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses ja selgituses märkinud, et töötaja oleks olnud oma tööülesannete täitmisel hooletu või oleks temaga seoses veel sarnaseid rikkumisi. Nimetatud asjaolud osutavad tõigale, et kahju tekkimisele aitasid kaasa asjaolud, mis ei lähtunud ainult töötaja tegevusest või tegemata jätmisest, mistõttu oleks tekkinud kahju ainult
2-17-750
kostja V. K.i kanda jätmine ilmselgelt ebaõiglane. Kohus leiab, et töötajal tuleb tööandjale hüvitada kahju pooles ulatuses, s.o summas 500 eurot (TLS § 74 lg 2 ls 2). Tsiviilasja hind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 30.05.2016.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi töötajalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 1000 eurot. Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus rahuldab osaliselt hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta osaliselt kostja (50%) ja ka hageja kanda (50%).
6.1.Hageja TPP Trans OÜ on esitanud 01.02.2017.a. ja 30.05.2017.a. menetluskulude nimekirja, mille järgi on õigusabiga seotud kostja kulud järgmised: 11.01.2017 Hagiavalduse koostamine (jätkub) 1,25 12.01.2017 Hagiavalduse korrigeerimine ja e-kiri kliendile, telefonikõne kliendiga 0,30 13.01.2017 Hagiavalduse lõpetamine, lisade komplekteerimine 0,5 18.01.2017 Tutvumine kohtumäärusega e-toimiku kaudu 0,20 01.02.2017 Menetluskulude nimekiri 0,25 02.02.2017 Kohtumäärusega tutvumine ja kiri kliendile 0,27 22.02.2017 Tutvumine kostja vastusega 0,21 01.03.2017 Taotluse koostamine ja esitamine kohtule, tutvumine kohtu vastuskirjaga ja telefonikõne kliendiga 0,40 08.03.2017 Kostja vastusele kliendie seisukoha analüüs, kostja vastusele vastuse koostamine ja edastamine kohtule 1,25 11.04.2017 Suhtlus kohtuga sobiva istungi aja suhtes, tutvumine kohtumäärusega 0,10 19.04.2017 Tutvumine K.i esindaja vastusega ja kohtumäärusega hagi läbivaatamata jätmise kohta, e-kiri kliendile 0,25 25.04.2017 Kohtuistungiks ettevalmistamine 0,50 25.04.2017 Sõiduaeg Tallinn-Pärnu-Tallinn ja kliendi esindamine kohtuistungil 3,00 26.04.2017 Tutvumine kohtuistungi protokolliga, e-kiri kliendile kohtuistungi käigust, suhtlus kliendiga telefonitsi 0,40 04.05.2017 Kohtumine kliendiga täiendavate tõendite esitamise võimalikkuse küsimuses 0,25 05.05.2017 Menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule 0,50 10.05.2017 Tutvumine kostja seisukohtadega 0,21 12.05.2017 Menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule 0,60 Menetluskulude hulka on arvestatud lisakulu kohtuistungile sõidukulude eest summas 17,71 eurot. Kokku moodustab Hageja kulu õigusabiteenusele käibemaksuta 1000,51 eurot. TPP Trans OÜ kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt taotleb hageja menetluskulude kindlaksmääramist käibemaksuta.
2-17-750
02.06.2017.a. on kostja V. K. esitanud vastuväited hageja menetluskuludele, leides, et nimetatud kulud on liiga suured, sest ületavad hagihinda. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja TPP Trans OÜ loetletud toimingud osaliselt põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on hagiavalduse 2 tunni ulatuses ja ei arvesta lisade komplekteerimist, korrigeerimist ja e-kirja suhtlust kliendiga (toimingud 11.01.-18.01.2017.a.). Samuti loeb kohus põhjendatud ajakuluks 01.03.2017.a. kuni 12.05.2017.a. toimingud, mis on seotud asja ettevalmistamisega, kohtuistungil osalemisega ja menetlusdokumentide koostamisega 6h 45min summas 750 eurot, s.o kokku 8h ja 45min summas 990 eurot, mida tuleb arvestada hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna. Töötunni maksumus (120 €/h) vastab turuhinnale. Kohus ei arvesta põhjendatud menetluskuluna kohtuistungile sõitmist ja sellega seotud kulusid, sest nimetatud kulud peavad sisalduma lepingulise esindaja tunnihinnas (vt RKTKo 3-2-1-64-13).
6.2.Kostja V. K. on 30.05.2017.a. esitanud menetluskulude nimekirja, mille järgi on tema menetluskuludes lepingulise esindaja kulu summas 520 eurot. Kokku on lepinguline esindaja kulutanud kokku 4h 20min: kliendiga konsultatsiooniks, materjalidega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks, kohtuistungil osalemiseks ja vastus koostamiseks. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on olnud põhjendatud ja vajalik, kulu ei ole põhjendamatute toimingutega ülepaisutatud ja vastab üldjoontes tehtud tööle. Töötunni maksumus (120 €/h) vastab turuhinnale.
6.3.Eeltoodust lähtudes jagab kohusmenetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 50 % hageja menetluskuludest jääb kostja kanda (495 €) ja 50 % kostja menetluskuludest (260 €) jääb hageja kanda. TsMS § 445 lg 1 alusel kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.