2-06-36119/5 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on pooled 19.11.2001 sõlminud liitumislepingud, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kokku summas 2 217.05 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab kostja võlg 2 146.92 krooni, mis on tasumata. . Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ning andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 17.11.2006. Kostja viivisevõlg hageja ees moodustaks 5 493.32 krooni, kuna kostja on olnud viivituses 1706 päeva. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, samuti pidades silmas kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-66-05) ning TsMS § 133 lg 2 teises lauses sätestatut, vähendab hageja viivist ja nõuab selle tasumist põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 2 145.92 krooni. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt VÕS § 8 lg 2- le on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Hageja saatis kostjale arved tasumiseks aadressil Viru 24-1, Rakvere linn. Aadressi muutumisest kostja ei ole hagejat teavitanud. Vastavalt tüüptingimuste p 3.2.5 alt 1 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute admete esitamisega. Eelnevast tulenevalt ja tingimuste p 5.3 kohaselt tuleb lugeda arved kostja poolt saanuks. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist vastavalt § 113 lg 1-le. Pooled leppisid kokku viivises määraga 0.15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 4 292.84 krooni, millest rahaline põhikohustus moodustab 2 146.92 krooni ning viivis 2 145.92 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline liitumisleping, võlanõue, arved, üldtingimused, kinnituskiri, volikiri. II. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest alates 01.01.2006 jõustunud TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud Viru 24-1, Rakvere linn. Nimetatud aadressil korduvalt väljastatud hagimaterjalid on kohtule tagastatud “hoiutähtaja möödumisel”. Menetluse käigus tuvastati, et kostja tegelik aadress on xxxx, , Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud 26.02.2006, mille kohta ta on kättetoimetamise teatisele andnud ka oma allkirja. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja poolt vastuse andmise viimaseks tähtajaks oli 12.12.2006. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on kohtu poolt järgitud. Materjalide väljastamisel kohus selgitas ka kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Hageja on hagi esitamisel soovinud asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega hagile vastamiseks, kuid käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole, mistõttu TsMS § 407 lg 1 tulenevalt võib kohus lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja lahendada asja tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on nõuet hagiavalduses ka põhjendanud ja lisanud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad dokumendid, mistõttu kohus leiab, et kostja poolt vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega tervikuna rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi rahuldamisel kuuluvad asjas esinenud menetluskulud tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.