lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-02-353/8

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-02-353/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Kuulutamise aeg
21.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2114
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ORAS § 12 lg 10Üürilepingu kehtivus tagastatud elamusAÕS § 263 lg 1, 2AÕS § 269 lg 2RaKS § 13 lg 6Kindlustuskaitse tõendamineAÕS § 257 lg 1Ostueesõiguse seadmine ja tähendusRS § 2TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamineTsMS § 4 lg 2Menetlusõiguste käsutamineTsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-02-353/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.06.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Tsiviilasja number

2-02-353 (endine nr 2/24-22913/05)

Otsuse kuupäev

21.03.2007.a. Tallinn

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Kohtuasi

IG hagi HJ vastu nõudes tunnustada hageja õigust asuda ostjana HJ kui omandaja asemele XXX.a. sõlmitud ostu-müügilepingusse, notari registri nr XXX, ning tunnistada hageja omandiõigust elamule asukohaga XXX.

Menetlusosalised

Hageja IG(ik XXX eluk XXX) Hageja esindaja MS Kostja HJ(ik XXX eluk XXX) Kostja esindaja van adv Meelis Pirn

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht

02.02.2007.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Kohtustungil osalenud isikud

Hageja IG Hageja esindaja MS Kostja HJ Kostja esindaja van adv Meelis Pirn

Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada.

1.Tunnustada hageja IG õigust asuda ostjana HJ asemele XXX.a. sõlmitud ostumüügilepingus, milline on registreeritud notariaalregistris numbriga XXX ja koostatud XXX.a. Tallinna notar Alar Schults`i poolt ning tunnistada hageja IG omandiõigust elamule asukohaga XXX hinnaga kolmsada tuhat (300 000) krooni.
2.Välja mõista hagejalt IGlt XXX.a. sõlmitud ostu-müügilepingu kulude katteks 1321,60 kr kostja HJ kasuks.
3.Välja mõista kostjalt HJlt kokku 20 000,00 kr hageja IG kohtukulude katteks
4.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
TsÜS § 137 lg 2Tähtaja möödumine
VÕSRS § 2Asjaolule või toimingule kohaldatav seadus
Hageja IG poolt XXX. Tallinna notar Alar Schultsi juures hoiustatud 300 000 kr ja XXX. Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXX Hansapangas kantud 500 000 kr kuulub kostjale HJle väljamaksmisele peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebe kord Kohtuotsusele on ôigus esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue, asjaolud ja põhjendused

1.Hageja esitas 21.11.2002.a. Tallinna Linnakohtule hagi HJ vastu. Pärast nõuete täpsustamisi jäi hageja nõudeks nõue tunnustada hageja õigust asuda ostjana HJ kui omandaja asemele XXX.a. sõlmitud ostu-müügilepingusse notari registri nr XXX ning tunnistada hageja omandiõigust elamule asukohaga XXX hinnaga 300 000 kr. Hageja tugines oma nõudes VÕS RS § 2, ORAS § 12.1 lg 10 , AÕS § 263 lg 2, § 273. Hageja palus hagi rahuldada ja kohtukulud jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt hageja kasutuses on alates XXX. korter XXX elamus XXX. Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr XXX .a. kohaselt tagastati elamu AS, kes sõlmis hagejaga üürilepingu XXXa. XXX.a. müüs AS maja kostjale, ostumüügilepingut hagejale ei esitatud. XXX.a. kirjaga teatas kostja tehingust, sellel teatel puudusid lisad ja see ei sisaldanud tehingu olulisi tingimusi, eriti seda, et ehitise eest võis tasuda ositi kuni XXX.a. Teate sai tähitud kirjaga XXX.a. Hageja on seisukohal, et tema nõue ei ole aegunud, hageja sai XXX.a. ostu-müügilepingu alles kohtumenetluse ajal, avalduse astumiseks omandaja asemele on hageja esitanud XXX.a.
3.Kohtuistungil hageja nõustus sellega, et kostja poolt elamule tehtud parenduste maksumus on 500 000 kr, millise summa on kostja tasunud kohtu deposiiti. Kostja vastuväited
4.Hagile esitatud vastuväidete ja selle täienduste kohaselt kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt vähem kui üks nädal pärast tehingu sõlmimist käis kostja koos T.-A. M hageja korteri ukse taga pakkumas lepingu koopiat, mida hageja vastu ei võtnud vaid hakkas kostjat ja T.-A. M valimatute sõnadega sõimama, mispeale kostja saatis hagejale tähitult teatise ühes lepingu koopiaga postiga. Kostja leiab, et hageja negatiivne hoiak võis olla tingitud omaniku esindaja ja üürniku vahel tekkinud pingetest, kuna hageja oli olnud võlgu poole aasta üüri ja sel teemal oli nendel olnud mitu sõnavahetust. Teist korda käis kostja pakkumas üürilepingu koopiat pärast teatise ära saatmist ja temaga oli kaasas VP. Ka seekord ei õnnestunud lepingukoopiat üle anda ja taas sõimas neid hageja. Kostja on teinud kõik endast oleneva hagejale lepingukoopia üleandmiseks, kuid see jäi üle andmata hageja enda süül, seega oli hageja poolt notariaalse teate esitamise ajaks so 29.09.2000.a. möödunud AÕS § 263 lg 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg.
5.Kostja on seisukohal, et hagejal puudub ostueesõigus, sest tegemist on vallasasjaga. Ostuhinna tasumise kohustuse täitis alles menetluse kestel, hagi on esitatud alles kahe aasta möödumisel pärast ostueesõiguse avalduse saatmist. Kostja leiab, et hageja on käitunud pahauskselt.
6.Kostja on teinud vajalikke ja kasulikke kulutusi kokku summas 608 000 kr, tasunud makseid kulutusi ja võtnud pangast laenu, kuna arvas peale vestlusi hagejaga, et ta ei pea ennast ostu-müügilepingusse astunuks. Kostja on seisukohal, et ka summa, millises ulatuses on kostja teinud kulutusi, tuleb hageja poolt deponeerida. Kohtuistungil pooled leppisid kokku, et kostja poolt tehtud kulutuste suuruseks 500 000 kr. Kohtu põhjendused
7.TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus lahendas asja kohtuistungil, seega on otsus rajatud tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 232 lg 1 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta, lg 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
8.Asjaolu, et AS müüs elamu, asukohaga XXXas HJle 300 000 kr eest, on tõendamist leidnud ostu-müügilepinguga, milline on registreeritud notariaalregistris numbriga XXX ja koostatud XXX.a. Tallinna notar Alar Schults`i poolt (t lk 25).
9.Hageja, IG teade kostjale oma soovist kasutada ostueesõigust vastavalt ORAS § 12.1 lg 10 ja AÕS § 263 lg 2, § 264 kostja poolt ostetud ehitisele astuda avalduse esitamisega eelnimetatud lepingus ostja asemele, on tõendamist leidnud hageja avaldusega, milline on registreeritud notariaalregistris numbriga XXX ja koostatud XXXa. Tallinna notar Alar Schults`i poolt (t lk 11).
10.VÕSRS § 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a. kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Eelnevast järeldub, et kuivõrd osundatud toimingud on tehtud enne 01.07.2002.a., kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele enne 01.07.2002.a. kehtinud seadused.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli tagastatud elamu XXX korteri XXX üürnik elamu tagastamise ajal AS. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni XXX nr XXX alusel on nimetatud elamu Tallinna Linnavalitsuse korralduse XXX.a. nr XXX alusel tagastatud AS (t lk 5);
12.ORAS § 12 lg 10 sätestab, et üürnikel on tagastatud elamu, vastava kinnistu või nende osa võõrandamisel ühine ostueesõigus. Tsiviilkäibes oleva reaalosa võõrandamisel on ostueesõigus selle reaalosa üürnikul. Ostueesõigus ei kehti võõrandamisel abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele, õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. AÕS § 257 lg 1 sätestab, et ostueesõigus tekib seaduse või tehingu alusel. Eelnevast järeldub, et hageja IG kui üürniku ostueesõigus XXX elamu suhtes tekkis seaduse alusel.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millal on hageja saanud kõnealuse XXX.a. ostumüügilepingu.
14.Asja materjalide kohaselt on kostja poolt hagejale 26.06.2000.a. kuupäeval koostatud teade, millest nähtub, et XXX.a. sõlmiti AS ja HJ vahel ostu-müügileping notariaalregistri numbriga XXX all kahekorruselise elamu aadressiga XXX kohta hinnaga 300 000 kr (t lk 10).
15.AÕS § 263 lg 1 järgi ostueesõigust omaval isikul on õigus ostueesõigust teostada hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates õiguslikult kehtiva ostu-müügilepingu ärakirja saamise päevast, lg 2 kohaselt, kui ostueesõigust omavale isikule ei saadetud ostumüügilepingu ärakirja, võib ta teostada ostueesõigust ühe aasta jooksul, arvates kinnisomandi võõrandamise kohta kinnistusraamatusse kande tegemise päevast. Eeltoodust tuleneb, et hagejal kui ostueesõiguslasel oli õigus teostada ostueesõigust kahe kuu jooksul arvates kõnealuse XXX.a. ostu-müügilepingu ärakirja saamise päevast. Kohus, arvestades osundatud normi imperatiivsust, on seisukohal, et käesolevas vaidluses omab olulist tähtsust asjaolu, kas hageja sai kätte XXX.a. ostumüügilepingu ja kui sai, siis millal, mitte asjaolu, millal hageja sai 26.06.2000.a. teatise.
16.Asjaolu, et hageja ei olnud kõnealust XXX.a. ostu-müügilepingu ärakirja veel XXX. kätte saanud, loeb kohus tuvastatuks Tallinna Halduskohtule XXX. esitatud taotlusega välja nõuda Tallinna notarilt Alar Schultsilt kõnealune ostu-müügileping (t lk 193) ja Tallinna Halduskohtu määrusega 12.09.2000 ( t lk 54). Usaldusväärseid tõendeid, mis nimetatud hageja esitatud tõendid ümber lükkaksid, kohtule esitatud ei ole.
17.Kohus ei pea veenvaks kostja väidet, et koos 26.06.2000.a. teatega, mis ei ole kaaskirjana käsitletav ega viita lisadele, on saadetud hagejale ka XXX.a. ostumüügileping. Kohtuistungil vannutatud tunnistaja VP ütluste kohaselt soovitas ta kostjale juuni lõpus XXX.a. ostu-müügileping hagejale saata tähitult. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks 2000.a. juunikuu lõpus järginud tunnistaja soovitust saata tähitud kirjaga hagejale kõnealune leping, kohtule esitatud ei ole. Seega on kostja väited hagejale XXX.a. ostu-müügilepingu koopia saatmisest (saadetud hagejale XXX.a. tähitult) paljasõnalised ja tõendamata.
18.Kohus on seisukohal, et hageja väidet nagu oleks XXX.a. kuupäeva postitemplit kandvas ümbrikus olnud kõnealune XXX.a. teade ja ei olnud XXX.a. ostu-müügilepingut, XXX.a. hageja aadressil saadetud ümbrik ega AS Eesti Post XXX.a. kiri (t lk 180,181) ei tõenda.

Seega ei kinnita nimetatud tõendid hageja hilisemat väidet, et 26.06.2000.a. teade saabus nimelt XXXX.a. ja mitte XXX.a. nagu hageja varasemalt on väitnud.

19.AÕS § 263 lg 1 kohaselt ostueesõigust omaval isikul on õigus ostueesõigust teostada hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates õiguslikult kehtiva ostu-müügilepingu ärakirja saamise päevast lg 2 järgi, kui ostueesõigust omavale isikule ei saadetud ostumüügilepingu ärakirja, võib ta teostada ostueesõigust ühe aasta jooksul, arvates kinnisomandi võõrandamise kohta kinnistusraamatusse kande tegemise päevast.
20.Kuivõrd asja kohtuliku menetluse käigus ei ole piisavat tõendamist leidnud asjaolu, et hageja on saanud XXX.a. ostu-müügilepingu ärakirja enne kohtumenetluse algust, asub kohus seisukohale, et hagejal oli õigus teostada ostueesõigust ühe aasta jooksul alates ostu-müügitehingu tegemisest. Kuivõrd hageja on esitanud avalduse sooviga kasutada ostueesõigust XXXa., leiab kohus, et hageja on ostueesõigust teostanud tähtaegselt.
21.AÕS § 269 lg järgi ostueesõigust teostav isik on kohustatud hüvitama ostjale ostuhinna, mille ta ostu-müügilepingu järgi on müüjale maksnud, samuti lepingu sõlmimise ja kinnistusraamatusse kandmisega seotud vajalikud kulutused. Seega tuleb hagejal kui ostueesõigust teostaval isikul hüvitada kostjale (ostjale) ostuhind, mille ta ostumüügilepingu järgi on müüjale maksnud, samuti lepingu sõlmimisega seotud vajalikud kulutused so ostuhind 300 000 kr ja kulud (notari tasu) summas 1321,60 kr (t lk 27). Asjaolu, et hageja on hoiustanud XXX.a. Tallinna notari Alar Schultsi juures 300 000 kr on tõendamist leidnud hoiustamise kviitungiga (t lk 116).
22.AÕS § 269 lg 2 kohaselt kui kinnisasi on juba läinud ostja omandisse või valdusse, on ostueesõigust teostav isik kohustatud hüvitama ka ostja poolt tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused ning tasutud maksud. Vaidlust selle üle, et vaidlusalune elamu on juba üle läinud ostja so HJ omandusse, ei ole. Asjaolu üle, et kostja HJ on teinud elamus vajalikke ja kasulikke kulutusi summas 500 000 kr, pooled ei vaidle. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et hagejal kui ostueesõigust teostaval isikul tuleb kostjale hüvitada elamus tehtud vajalike ja kasulike kulutuste katteks 500 000 kr. Hageja on nimetatud summa 500 000 kr XXX. kandnud Rahandusministeeriumi vastavale arvele Hansapangas (t lk 204).
23.Kostja väitega, et hagejal ei ole õigus peale XXX. teostada ostueesõigust, sest vaidlusaluse elamu näol on tegemist vallasasjaga, ei saa kohus nõustuda. AÕS RaKS § 13 lg 6 viienda lause järgi ehitist või selle osa võib vallasasjana võõrandada kuni XXX. ja kaheksanda lause kohaselt ehitist või selle osa võib pärast XXX. vallasasjana võõrandada pankroti-, täite- ja sundvõõrandamisemenetluse korras. Eelnevast järeldub üheselt, et ka pärast XXX.a. on teatud tingimustel võimalik käsutada vallasasjana käibes olevat ehitist. Osundatud säte annab võimaluse käsutada vallasasja täitemenetluses, mis hõlmab ka kohtuotsuse vabatahtliku täitmise. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-143-06.
24.TsÜS § 137 lg 2 sätestab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja on seisukohal, et hageja on käitunud pahauskselt. Hageja ei ole vastu võtnud (on keeldunud) kostjalt ostu-müügilepingu koopiat, milline asjaolu on tõendamist leidnud tunnistaja VP ütlustega. Kohus leiab asja materjalidele tuginedes, et hageja käitumine osundatud sätte tähenduses piisavat tõendamist asja kohtuliku menetluse käigus tõendamist leidnud ei ole ja seega ei saa väidetav hageja pahauskne käitumine olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Seadus ei näe ette, et ostueesõiguse teostamisel peab ostuhind olema tasutud või hoiustatud kohtu deposiitkontol enne kohtumenetluse algust, seega võis hageja deponeerida ostuhinna ka kohtumenetluse kestel. Nõude esitamisel kohtusse kehtisid hagejale üldised aegumise tähtajad kui seaduses pole ette nähtud teisiti. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 46 p 1, 60 lg 1, 61 lg 1 p 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 15 450 kr hageja kohtukulu so tasutud riigilõivu katteks ja hageja õigusabi kulude katteks 4550 kr arvestades asja mahtu ja keerukust.

Ene Tsefels kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja