Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Küllike Johannson
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. märts 2007, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2 – 04 – 2069 (endine nr 2/28-7130/04)
Tsiviilasi
VVL ja AS (likvideerimisel), registrikood hagi registrikood: ja TK(käendaja), ning PI(käendaja), võla tasumise nõudes
Menetlusosalised
Resolutsioon
Edasikaebamisekord
Hageja: VVL ja AS (likvideerimisel) Vandeadvokaat KH Kostja: OÜ (põhivõlgnik), Kostja: TK(käendaja), Kostja: PI(käendaja), Kostja PI esindaja: Vandeadvokaat RO
OÜ, vastu
esindaja:
Mõista välja OÜ-lt VVL ja AS (likvideerimisel) kasuks võlg summas 117 551,61 krooni, tasu õigusabi eest summas 2290,50.- krooni ning riigilõiv 11 000.- krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest
Hagiavaldus Kostja OÜ-l (põhivõlgnik) on hageja VVLja AS-i (likvideerimisel) ees võlgnevus, mis tuleneb nimetatud poolte vahel sõlmitud laenulepingust ning sõlmitud rendilepingust. Kostja OÜ ja hageja sõlmisid lepingu võla tasumise kohta (t lk 12-13). Nimetatud lepingu punkti 1 kohaselt tunnistas nimetatud kostja oma võlgnevust hageja ees summas 199 682,54 krooni. Kostja OÜ arvel tasuti hagejale nimetatud lepingu alusel 60 000.- krooni.
sõlmisid hageja võlausaldajana ja kostja OÜ põhivõlgnikuna ning kostjad TK ja PI käendajatena lepingu võla tasumise kohta. Lepingu punkti 2 kohaselt võlgnes põhivõlgnik hagejale lepingu sõlmimise aja seisuga 139 682,54 krooni (t lk 14). Lepingu punktis 4 leppisid pooled kokku võla tasumise maksegraafikus, mis koostati täpselt põhivõlgniku poolt ettepandu alusel ning mille järgimise korral nõustus hageja loobuma oma nõudest 54 682,54 krooni suuruses osas. Lepingu punktis 8 sisalduva käenduslepingu kohaselt kohustusid TK ja PI vastutama solidaarselt OÜ-ga viimase kohustuste täitmise eest kuni 65 000.- krooni suuruses summas. Põhivõlgnik maksegraafikust kinni ei pidanud. Lepingu punkti 6 kohaselt on hagejal juhul, kui põhivõlgnik maksete tasumisega viivitab, õigus nõuda kogu võla kohest tasumist täies ulatuses. Põhivõlgniku arvel on 139 682,54 krooni suurusest võlgnevusest tasutud hagejale üksnes 17 000.- krooni. Seega on põhivõlgniku võlgnevus ilma viivisteta hageja ees hagiavalduse esitamise seisuga 122 682,54 krooni. Vastavalt lepingu punktile 7 on põhivõlgnik kohustatud lepingus ettenähtud maksete tasumisega viivitamisel tasuma hagejale viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on otsustanud arvestada viivist alates maksegraafiku viimasele tähtpäevale järgnevast päevast, s.o. alates . Seisuga on põhivõlgniku viivisevõlgnevus hageja ees 59 869,07 krooni (122 682,54 x 0,1% x 488 päeva ). Kokku võlgneb kostja OÜ hagejale võlgnevuse 182 551,61 krooni. Kostjate 09. 10. 2004 vastus hagile võlgnevuse summas 182 551,61 krooni nõudes Vastuseks hagile teatavad TKja PI, et tunnistavad lepinguga võetud kohustust tasuda käendajatena solidaarselt kokku võla osa 65 000.- krooni. on käendajad tasunud hageja arveldusarvele 20 000.- krooni. Ülejäänud 45 000.- krooni kohustusid käendajad tasuma . Käendajad selgitavad, et põhivõlgniku võlgnevus tekkis äriplaanide luhtumisest. Mõlemad käendajad on ettevõtjad ja osanikud OÜ-s (põhivõlgnik), kelle sissetulek sõltus eelkõige ettevõtte käekäigust. Sissetulekute väiksuse tõttu polnud käendajatel võimalik rahuldada nõuet hageja ees. Hageja avaldus nõude vähendamiseks esitas hageja Tallinna Linnakohtusse hagiavalduse, milles palus kostjatelt välja mõista kokku 182 551,61 krooni. tasus kostja TK hagejale 20 000.- krooni. Seetõttu vähendab hageja oma nõuet 20 000.- krooni võrra ning hageja nõude suuruseks jääb 162 551,61 krooni. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §73 lg-st 2, palub hageja: 1) mõista OÜ-lt, T K ja P I solidaarselt VVLja AS-i (likvideerimisel) kasuks välja lepingu alusel tekkinud võla osa suurusega 45 000.- krooni; 2) mõista OÜ-lt, T K ja P I solidaarselt VVLja AS-i (likvideerimisel) kasuks välja lepingu alusel tekkinud võla osa suurusega 117 551,61 krooni. Hageja selgitus nõude vähendamise avalduse juurde Vastavalt hagiavalduses märgitule, oli hagiavalduse esitamise aja seisuga põhivõlgnevuse suurus 122 682,54 krooni. Hagiavaldusele lisatud leping (t lk 14-15) kujutab võlatunnistust VÕS § 30 lg 1 tähenduses ning ühtlasi on see vaadeldav ka kompromisslepinguna, millega loodi uued õigused vastavalt VÕS § 578. Nähtuvalt lepingu punktist 2, fikseerisid pooled kostja võlgnevuse suuruseks hageja ees 139 682,54 krooni. Hageja leiab, et sõlmitud lepinguga võttis kostja endale iseseisva kohustuse, millest tulenenud põhivõla suurus oligi 139 682,54 krooni. Kuivõrd hagiavalduse esitamise hetkeks oli kostja hagejale tasunud 17 000.- krooni, siis kujuneski hagiavalduses nõutava põhivõla suuruseks 122 682,54 krooni.
Kostja täiendavad (10.04.2006) seisukohad Kostja leiab, et hageja nõuab kostjalt põhjendamatult suurt viivist. sõlmitud lepingus on kokku lepitud, et kostja võlgneb hagejale 114 524,58 krooni laenulepingu alusel ja 2 989,53 krooni rendilepingu alusel. Kokku on põhivõlgnevus 117 514,11 krooni. Nendele summadele lisanduvad viivised kokku 82 168,43 krooni. Vastavalt lepingule OÜ-ga on OÜ tasunud hagejale võla katteks 60 000.- krooni. Kostja on hagejale tasunud 17 000.- krooni. TK käendajana on hagejale tasunud 65 000.- krooni. Kokku on hagejale tasutud 142 000.- krooni. Samas on põhivõlgnevus hageja ees kokku 117 514,11 krooni. Kostja leiab, et on täitnud oma kohustusi hageja ees nii hästi kui seda on võimaldanud tema majanduslikud olud. Samuti on kostja koos käendajaga tasunud hagejale arvestatava summa, mis ületab algse põhivõlgnevuse. Kostja palub kohtul vastavalt VÕS § 162 lg 1 vähendada leppetrahvi. Ka palub kostja jätta temalt välja nõudmata tasu õigusabi eest summas 11 292,60 krooni vastavalt 18.01.2005 kuupäevaga esitatud hageja arvele nr 50036. Hageja täpsustus kostja TK täiendavatele seisukohtadele Hageja täpsustab, et ta ei ole kostjalt leppetrahvi nõudnud. Küll aga hõlmab hagiavaldus ka viiviste tasumise nõuet. Vastavalt hagiavaldusele on hageja esitanud nõude viiviste tasumiseks eest summas 59 869,07 krooni, arvestades, oli lepingujärgse maksegraafiku viimane tähtpäev. Hageja on viiviste nõude esitamisel lähtunud lepingus sätestatud viivisemäärast, milleks oli 0,1% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on seisukohal, et nimetatud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur ning kostja taotlus viivisenõude vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna käesolevaks ajaks on TK vabatahtlikult tasunud solidaarvastutuse alusel käendajana kokku 65 000.- krooni, on hageja loobunud nõuetest käendajate PI ja TK suhtes. Hagejale tasutud 65 000.- krooni on arvestatud hageja esitatud viivisenõude katteks ning OÜ-l (likvideerimisel) on endiselt põhivõlgnevus hageja ees summas 117 551, 61 krooni. Kohtu seisukoht, kohaldatud seadused vastuses ja erikaebuses ning avalduses Tallinna Linnakohtule, palus hageja taastada tsiviilasja menetluse ainult kostja P I suhtes. Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et menetlus tuleb taastada kõigi kostjate suhtes. TsMS § 204 lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei täideta. TsMS § 204 lg 2 järgi jätkub taastatud menetlus samas kohtus sealt, kus menetlus pooleli jäi. tagaseljaotsusega mõistis kohus ekslikult TK, PI ja OÜ-lt solidaarselt välja 162 551,61 krooni. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-04- 2069 (t lk 169) parandas kohus Tallinna Linnakohtu tagaseljaotsuse resolutsioonis ja põhjendavas osas ilmsed ebatäpsused ja arvutusvead, mis ei mõjuta tagaseljaotsuse sisu ning asendas tagaseljaotsuse resolutsiooni õige resolutsiooniga. Määrus on saadetud teadmiseks menetlusosalistele. sõlmitud lepinguga tunnistasid kostjad hageja nõuet kostja OÜ vastu. Tegemist oli kostja võlatunnistusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 tähenduses. Ühtlasi oli tegemist kompromissilepinguga, millega loodi uued õigused vastavalt VÕS § 578 sätestatule. VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Põhivõlgnik ei ole käesoleva ajani nõuetekohaselt täitnud 19.09.2002 lepingust tulenevaid kohustusi. Sellega on põhivõlgnik rikkunud VÕS § 100 ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1. Kuna tegemist on rahalise kohustuse rikkumisega, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel.
VÕS § 113 lg 1 järgi hagejal on õigus nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni lepinguga määratud ulatuses. Lepingust tuleneva nõude suuruseks kostja vastu on 117 551,61 krooni. Lepingus sätestati kostja kohustus tasuda võlgnevus . Võlgnevuse tasumisel nimetatud tähtpäevaks oli hageja nõus vähendama oma nõuet 85 000.- kroonini. Pooled leppisid kokku, et kui hagejale ei tasuta 85 000.- krooni , on hagejal õigus nõuda 139 682,54 krooni tasumist ning õigus nõuda viivist 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest. Kuna 85 000.- kroonist rahasummat hagejale ei tasutud, esitas hageja kohtusse hagiavalduse, milles muu hulgas paluti mõista kostjalt hageja kasuks välja 117 551,61 krooni. Kostja ei ole nimetatud summat kuni käesoleva ajani tasunud. Samas on TK ja PI käesoleva asja menetlemise ajal vabatahtlikult tasunud summa 65 000.krooni, mis on suurem kui hageja poolt nõutud viivis. Tulenevalt VÕS § 88 lg 8 tuleb lugeda kostjate poolt tasutud 65 000.- krooni esmajoones tasutuks hageja nõutud 59 869,07 kroonise viivise katteks. Hageja on nõudnud viivist ajavahemiku 11.04.2003 kuni 10.08.2004 eest ning leiab, et viivise vähendamine põhjendatud ei ole. Kostja palub VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi, mis moodustab summa 54 682,54 krooni. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Antud juhul hageja leppetrahvi maksmist ei nõua. Leppetrahvi eesmärgiks on võimaldada võlausaldajale võimaliku kahju hüvitamine ilma, et võlausaldaja peaks tõendama kahju tekkimist või selle suurust. Kostja poolt tunnistatud nõude suuruseks oli 139 682,54 krooni. Kuna hageja oli juba võla tasumise lepingu sõlmimise ajal septembris 2002 likvideerimisel, oli hageja huviks saada vähemalt teatud osa võlgnetavast rahasummast kostjalt kätte nii kiiresti kui võimalik. Motiveerimaks kostjat tasuma oma võlgnevust kasvõi osaliselt, fikseeriti lepingus võla tasumise kohta (t lk 14-15) punkti 3 koosmõjus punktiga 4, et juhul kui kostja tasub 85 000.- krooni , ei nõua hageja kostjalt 54 682,54 krooni tasumist. Summa 54 682,54 krooni näol ei ole tegemist leppetrahviga, kuna 54 682,54 krooni oli osa kostja poolt võlgnetavast rahasummast. Leppetrahvi näol saab tegemist olla vaid sellise rahasummaga, mis kohustuse rikkumise korral lisandub võlgnetavale kohustusele. Viivise sätestamine lepingu punktis 7 tõendab aga seda, et pooled ei soovinud fikseerida lepingus leppetrahviga seonduvat. Seega ei ole täidetav kostja soov leppetrahvi vähendamiseks. hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 117 551,61 krooni. Kostja ei ole summat 117 551,61 kuni käesoleva ajani tasunud, leides, et kõnesolevat nõuet tuleks vähendada ning viivis on ebamõistlikult suur. VÕS § 313 ja ka muud viivist reguleerivad §-id ei näe ette viivise vähendamise võimalikkust. VÕS § 88 lg 8 alusel loetakse eelkõige täidetuks intressinõue ja seejärel põhivõlgnevus. Tulenevalt VÕS § 88 lg 8 tuleb T K ja P I poolt tasutud summast 65 000.- krooni lugeda 59 869,07 krooni tasutuks viivise katteks. Kuna hageja on nõudnud viivist vaid ajavahemiku 11.04.2003 kuni 10.08.2004 eest ning ei ole viivise nõuet suurendanud, siis asub kohus seisukohale, et hageja nõutud viivis ebamõistlikult suur ei ole. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel ning vastavalt VVL ja (likvideerimisel) esitatud arvetele , mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja õigusabi eest (käibemaksuta) 5% summast 45 810.- krooni s.o 2290,50 krooni ja tasutud riigilõivu hüvitamiseks 11 000.- krooni. Kohus asub seisukohale, et
kulud õigusabile on olnud vajalikud ja kulud on põhjendatud.
Küllike Johannson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.