Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-22-07 Tartu, 21. märts 2007. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik OÜ Powertransport hagi Horeca Service OÜ vastu kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks ja kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-03-772 OÜ Powertransport kassatsioonkaebus Hageja OÜ Powertransport (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Raivo Laus. Kostja Horeca Service OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andres Past. 19. veebruar 2007. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 2006. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada OÜ-le Powertransport kassatsioonkaebuselt 11. oktoobril 2006. a tasutud kautsjon 8710 (kaheksa tuhat seitsesada kümme) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.VASFR Trade AS (endine ärinimi Paradiisiviljade AS) esitas 31. detsembril 2003. a hagi Horeca Service OÜ vastu, milles palus tunnistada kõlvatuks konkurentsiks kostja teod, mis seisnesid hageja töötajate ärakasutamises ja ärisaladuse kuritarvitamises, tuvastada kõlvatu konkurentsi osutamine 2003. aasta oktoobrist detsembrini ning tekitatud kahju hüvitamiseks kostjalt välja mõista 870 957 krooni 40 senti. VASFR Trade AS pankrot kuulutati välja 9. märtsil 2004. VASFR Trade AS (pankrotis) loovutas
22.augustil 2006 nõude kostja vastu OÜ-le Powertransport, kes astus 7. septembri 2006. a Tallinna Ringkonnakohtu määruse alusel menetlusse esialgse hageja asemele. Hagiavalduse kohaselt oli hageja põhitegevuseks puu- ja köögiviljade eksport, jae- ja hulgimüük ning olulise osa tema klientidest moodustasid toitlustusettevõtted. Sama valdkonnaga tegeles kostja. Hageja töötajad S. Virro ja H. Põldma asusid tööle kostja juurde. Lahkumisel kustutasid nad arvutitest kõik nende hallata olnud klientide kontaktandmed, mis halvas klientidega suhtlemise nädalaks. Juba hageja juures töötades andsid nad kostjale hageja ärisaladust sisaldavat informatsiooni. Kostja kasutas ära hageja töötajaid ja kuritarvitas hageja konfidentsiaalset teavet konkurentsiseaduse (KonkS) § 52 lg 1 mõttes. Kostja tegeles aktiivselt hageja klientide ülevõtmisega, mõjutades hageja töötajaid hageja kliente endaga kaasa võtma. Eelnimetatud töötajate lahkumisel kaotas hageja osa nende hallata olnud klientidest kostjale. Hageja esitas kohtule arvutuse, mille
kohaselt jäi tal võrreldes eelnevate kuudega saamata 870 957 krooni 40 senti, mis on kostja osutatud kõlvatu konkurentsi tõttu saamata jäänud tulu. Hageja palus nimetatud suuruses tekitatud kahju hüvitamist kostjalt KonkS § 78 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 ja § 128 lg-te 1 ja 2 alusel. Hageja arvates väljendus kostja osutatud kõlvatu konkurents infotehnoloogia kopeerimises, hageja tarne- ja logistikakanalite, töötajate ja kliendibaasi kasutamises. Kostja kasutas ära hageja töötajaid ja neile tööalaselt teatavaks saanud hageja ärisaladusi puudutavat informatsiooni, mille tulemusena sai ta pakkuda hagejaga võrreldes odavamaid hindu ja soodsamaid tingimusi ja võtta üle hageja kliente.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja mõjutas hageja töötajaid kostja huvides tegutsema. Ainuüksi hageja töötajate tööle asumine kostja juurde ei ole veel töötajate ärakasutamine KonkS § 52 lg 2 mõttes. Eristada tuleb ärisaladust ja töötajate aja jooksul omandatud professionaalseid teadmisi ja oskusi. Klientidega seotud informatsiooni puhul tuleb eristada, kas see on või pole avalikkusele kättesaadav (nimed, aadressid või nt erilised vajadused, eelistused, ostuharjumused). Info ostjate kohta on tüüpiliselt kaitstav ärisaladusega, kui ta vastab salastatuse ja kaubandusliku väärtuse standarditele. Selliseid asjaolusid ei ole hageja esile toonud. Hageja töötajate lahkumise põhjustasid hageja tegevuse ümberkorraldamine ja majandusseisu oluline halvenemine. Hageja makseraskused tekkisid enne nimetatud töötajate lahkumist. Töökohavahetus iseenesest ei ole kõlvatu konkurents. Pooled tegutsesid erinevatel kaubaturgudel. Infotehnoloogia (RAX arvutiprogramm) kopeerimist ei ole toimunud, kuna tegemist on Eestis üldlevinud majandus- ja raamatupidamistarkvaraga, mida selle müüja väitel kasutab umbes 650 klienti ja mille litsentsi on kostja ostnud. Logistikakanalite osas saab ühiseks pidada vaid meetodit (autotransport).
3.Pärnu Maakohus rahuldas 16. novembri 2005. a otsusega hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et kostja osutas kõlvatut konkurentsi hagejale 2003. aasta oktoobrist detsembrini ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamiseks 300 000 krooni. Kõlvatuks konkurentsiks KonkS § 50 lg 1 p 2 järgi on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sh konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. KonkS § 50 lg 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. Praegusel juhul tuleb hinnata, kas kostja sai seadusevastaselt hageja konfidentsiaalse teabe ja kasutas seda ning mõjutas hageja endisi töötajaid, kes võtsid kaasa kliendibaasi, asuma tema juurde tööle. Samuti tuleb hinnata, kas teave, mille kostja väidetavalt sai, oli konfidentsiaalne. Konfidentsiaalse teabe mõiste ei ole konkurentsiseaduses selgelt sisustatud. Konfidentsiaalse teabe mõiste sisustamisel saab kasutada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi TRIPS-leping), millega Eesti Vabariik ühines 13. novembril 1999, artiklit 39. Pooled olid 2003. aastal konkurendid. Mõlemad ettevõtjad tegutsestid hulgimüüjatena suures osas samadele klientidele. Asjaolu, et kostja tegutses ka teistel turgudel ja osutas teisi teenuseid, ei oma praegusel juhul õiguslikku tähendust. Pooled kasutasid klientide üle arvestuse pidamisel ja nendega seonduvate andmete fikseerimisel sama tarkvara (RAX arvutiprogramm), mis oli kostja valduses enne vaidlusalust perioodi. Tunnistaja S. Sääsi ütluste kohaselt sisaldusid hageja tarkvaras klientide kohta järgmised andmed: telefon, faks,
kontaktisik, kokkulepitud allahindlusprotsent, kliendi sünnipäevad, isiklikud mobiiltelefonid jne. Igal kliendil oli 5-kohaline kliendikood. Tunnistaja kinnitusel olid pärast S. Virro ja H. Põldma lahkumist nende kliendibaasid osaliselt kustutatud. Tunnistajate S. Virro ja H. Põldma ütlustest selgus, et kliendikoode sai ise vabalt valida, kusjuures tunnistaja H. Põldma väitel kohendas ta osa klientide andmeid ja kliendikoode pärast kostja juurde tööleasumist sealses andmebaasis. S. Virro väitel ei olnud kostja andmebaasis tema endised kliendid samade koodidega ja ta muutis osa klientide puhul need samaks. Tõenditest nähtuvalt oli vähemalt kaks poolte ühist klienti mõlema poole andmebaasides samade kliendikoodidega, kuigi need on avatud alles 2002. aastal, mil kostja valduses pidi olema vastav arvutiprogramm ja kliendikoodid. Nimetatud tõendeid hinnates leidis kohus, et S. Virro ja H. Põldma pidid juba enne kostja juurde tööle asumist olema kostjale edastanud osa hageja juures nende kasutuses olnud andmebaasist. Usutavad pole tunnistajate S. Virro ja H. Põldma väited peast 5-kohaliste kliendikoodide ümbermuutmise/taastamise kohta uude töökohta asudes. Kostjale ei saanud juba oktoobris 2003 olla teada vähemalt Restoran Le Chateau kliendikoodina 10520, sest restoran avati alles detsembris 2002 ning selleks ajaks pidi arvutiprogramm koos kliendikoodidega olema ammu kostja valduses, arvestades selle litsentsi väidetavalt kostjale edastanud Megaviljade AS tegevuse lõppemist juba 2001. aasta lõpus. Seega on andmebaasi osaline kopeerimine tuvastatud. Andmebaas sisaldas klientide esindajate mobiiltelefonide numbreid ja sünnipäevi, mis on hageja jaoks konfidentsiaalne teave oma klientide kohta TRIPS-lepingu art 39 p 2 mõttes. Sellisel teabel on kaubanduslik väärtus (TRIPS-lepingu art 39 p 2 ap b), selle üksikud nimetatud detailid on saanud teabe omajale teatavaks vaid oma tööalaste suhete tulemusena (TRIPS-lepingu art 39 p 2 ap a) ning see on kaitstud sellega, et sellele teabele on juurdepääs vaid oma asutuse töötajatel (TRIPS-lepingu art 39 p 2 ap c). Seega on tuvastatud KonkS § 52 lg-s 1 nimetatud kõlvatu konkurentsi osutamine. Kostja sai teabe hageja endiste töötajate vahendusel ebaseaduslikult, kuna S. Virro ja H. Põldma rikkusid teabe edastamisel TLS § 50 p 6 ja töölepingus kokkulepitut. Kostja kasutas hageja valduses olnud konfidentsiaalset infot. Kostja mõjutas eelnimetatud kahte töötajat hageja kliente või neid puudutavaid andmeid endaga kaasa võtma. H. Põldma kasutuses olnud hageja telefoninumber oli ajavahemikul 18.�20. oktoober 2003. a suunatud kostja telefonile. Seega oli kostja juba enne oktoobrit 2003. a teinud ettevalmistusi Tallinna puu- ja köögiviljade hulgimüügiturule tulekuks ja kokkuleppeliselt hageja endiste töötajatega kasutas ära nende valduses olevat teavet kliendibaasi kohta. Kostja tegevuse osas on S. Virro ning H. Põldma suhtes tuvastatud KonkS § 52 lg-s 2 nimetatud kõlvatu konkurents. Hageja endised töötajad on kostjale teatavaks teinud just hageja suuremate ja paremate klientide andmed ja seeläbi aidanud kaasa kostja käibe suurendamisele ja hageja ärimudeli kopeerimisele. Hageja on palunud konkurentsiseadusega keelatud tegevusega tekitatud kahju hüvitamist (KonkS § 78). Tegemist on lepinguvälise kahjuga, mille tekitamise õigusvastasuse, asjaolude tõendamiskoormise ja hüvitamise ulatuse osas tuleb juhinduda VÕS §-st 1043, § 1045 lg 1 p-st 6, § 1050 lg-st 1, § 127 lg-test 1, 4 ja 6 ning § 128 lg-test 1, 2 ja 4. Hageja tugines kahju suuruse
määramisel S. Virro ja H. Põldma hallata olnud klientide osas 2003. aasta esimese 9 kuu jooksul saadud kasumile, mis oli igas kuus keskmiselt 570 387 krooni 61 senti. Sellest arvas hageja maha kõlvatu konkurentsi osutamise perioodil saadud tulu. Kostja ei vaidlustanud hageja arvutusi, kuid leidis, et nimetatud töötajate lahkumine ei tekitanud hagejale kahju ja lahkumise põhjuseks oli hageja halvenev majandusseis. Ei ole tuvastatud, et üksnes kostja osutatud kõlvatu konkurents tekitas hagejale kahju. Hageja töötas ajaliselt järjest halvemate majandustulemustega, mis oli üheks hageja kasumi vähenemise põhjuseks. S. Virro ja H. Põldma hallata olnud klientide osas hageja kasum töötajate lahkumise järel vähenes ning kuna nende lahkumine oli seotud kõlvatu konkurentsi osutamisega, on kahju tekkimine saamata jäänud tulu näol tulenevalt kostja tegevusest osaliselt tõendatud. Kostja ei ole VÕS § 1050 lg 1 kohaselt vastupidist tõendanud. Hagejal kahju tekkimine ja selle põhjuslik seos kostja tegevusega leidis tuvastamist, kuid arvestades kostja tegevust kui üht põhjust kahju tekkimisel, on õiglane hüvitis kahju eest 300 000 krooni.
4.Apellatsioonkaebuse esitasid mõlemad pooled. Hageja palus apellatsioonkaebuses tühistada kohtuotsus osas, millega jäeti 570 957 krooni 40 senti välja mõistmata ja teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22. septembri 2006. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohus ei selgitanud otsuses, milline oli konkreetne konfidentsiaalne informatsioon, mida kostja kuritarvitas. Maakohus viitas mõistete sisustamisel TRIPS-lepingu artikkel 39 p-le 2, mille kohaselt peab informatsiooni lugemisel konfidentsiaalseks olema täidetud 2 tingimust: teave ei ole kättesaadav teistele sama ringkonna isikutele ning teabel on kaubanduslik väärtus. Kohus on tunnistaja S. Sääsi ütlusi hinnates tuvastanud, et andmebaasis olid telefon, kontaktisik, faks, kokkulepitud allahindlusprotsent, andmebaasis võisid olla ka kliendi sünnipäevad, isiklikud mobiiltelefonid jne. Telefon, faks ja kontaktisik on avalik info, mis on kättesaadav telefoniraamatust ja firmade koduleheküljelt või Interneti-andmebaasist. Samuti ei oma allahindlusprotsent informatiivses mõttes väljapoole mingit erilist tähendust, kuna see on seotud konkreetse müüja hinnapoliitikaga, sõltudes samuti erineval ajal erinevatest kauba pakkumise võimalustest, kogustest jne. Inimeste töötelefonid ei ole salastatud ja sellekohane info ei ole konfidentsiaalne. Andmebaasil ei olnud mingit kaubanduslikku väärtust, kuna see koosnes avalikust infost ja seega ei ole andmebaas konfidentsiaalne info. Pole tõendatud, et hageja kaks endist töötajat kustutasid hageja juures osaliselt viimase andmebaasi, sest hageja ei tõendanud, et nimetatud töötajatel oleks olnud üldse pärast lahkumisavalduste rahuldamist juurdepääs andmebaasile. Hagejal oleks võimalik esitada nõue oma endiste töötajate vastu. Kostja avaldas kahtlust, kas andmebaasi tegelikult kustutatigi. Osa kliendikoodide meeldejäämine hageja endistele töötajatele ei ole midagi erilist, kuna koodi kaks esimest numbrit tähistasid seda, kas oli tegu ostu- või müügikliendiga, s.t kõigi klientide koodi esimesed kaks numbrit
olid 10 ja ainuomased olid vaid kolm viimast numbrit. Nende meeldejätmine igapäevase töö käigus ei nõua erilist pingutust. Ei ole tõendatud, et hageja endised töötajad edastasid kostjale andmebaasi, samuti ei ole hageja loetletud teave konfidentsiaalne info, mis omaks kaubanduslikku väärtust. Kliendikoodide kokkulangevust on hageja kaks endist töötajat põhjendanud sellega, et nad olid neid koode muutnud/taastanud uude töökohta asudes. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et hageja endised töötajad pidid juba enne kostja juurde tööle asumist olema need kostjale edastanud. Pooled ei vaidle selle üle, et nad kasutasid klientide üle arvestuse pidamisel ning andmete fikseerimisel sama tarkvara. Kliendikoodide kattumisel hageja ja kostja andmebaasides ei saa lugeda, et kostja oleks osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja mõjutas hageja töötajaid kostja huvides. Ei ole tõendatud, et kostja oleks kallutanud hageja töötajaid enda juurde tööle tulema. Vaidlust ei ole selles, et S.Virrol ja H.Põldmal olid kutseoskused, mida nad said töökoha vahetamisel uue tööandja juures kasutada. Töötajate tegelemine edasi samade klientidega kostja juures ei ole vaidluse asjaolusid arvestades käsitatav kõlvatu konkurentsina. Maakohus ei arvestanud sellega, et hageja majanduslik seis halvenes, mille tulemusel kuulutati välja pankrot. S. Virro ja H. Põldma lahkusid hageja juurest töölt üle kahe kuu enne hageja pankrotistumist. Ei saa väita, et nende lahkumine oleks hagejale kahju tekitanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuse esitas hageja, kes palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus muutis hinnangut tunnistaja S. Sääsi ütlustele, märkimata põhjust, miks neid ütlusi tuleb maakohtust teisiti hinnata. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 653. Erinevalt maakohtust, kes tuvastas tunnistaja ütluste põhjal hageja klientide esindajate isiklike mobiiltelefonide numbrite sisaldumise andmebaasis, lähtus ringkonnakohus arusaamast, nagu oleks tunnistaja rääkinud avalikult kättesaadavatest töötelefonidest. Samuti hindas ringkonnakohus ümber tunnistajate ütlused kliendikoodide kokkulangevuse kohta hageja ja kostja andmebaasides. Ringkonnakohus jättis märkimata tõendid, millele kohtu järeldused on rajatud, ning jättis tähelepanuta hageja faktilised ja õiguslikud väited, rikkudes selliselt TsMS § 442 lg-t 8 ning § 654 lg-t 4. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud konfidentsiaalse informatsiooni mõistet. KonkS § 50 lg 1 p 2 ja § 52 lg 1 konfidentsiaalse informatsiooni mõistet ei defineeri. Ärisaladuse mõiste avab KonkS § 63 lg 1. Pooled ei vaidle selle üle, et konkurentsiseaduses antud konfidentsiaalse informatsiooni mõiste avamisel tuleks kasutada ka TRIPS-lepingu artikkel 39 punkti 2, mille kohaselt konfidentsiaalse teabena on käsitatav muuseas teave, mis kogumis ei ole üldteada või kergelt kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt sellise teabega tegelevad, ning sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu. Ringkonnakohus väitis ekslikult, et allahindlusprotsent ei oma informatiivses mõttes väljapoole erilist tähendust. Ettevõtja hinnastrateegia on konfidentsiaalne informatsioon (KonkS § 63 lg 1). Ringkonnakohus ei ole tähelepanu pööranud hageja väitele, et kostja veenis hageja töötajaid andma tervikuna kostja käsutusse hageja klientide andmebaasi ning sai seetõttu täieliku ülevaate hageja teenindatavatest
klientidest, nende esindajate isiklike mobiiltelefonide numbritest ja klientide suhtes rakendatavatest hindadest. KonkS § 63 lg 1 ning TRIPS-lepingu artikkel 39 punktis 2 sätestatu eiramise tõttu on ringkonnakohus valesti sisustanud KonkS § 50 lg 1 ja § 52 lg 1, mille tagajärjeks on olnud vale järeldus S. Virro ja H. Põldma poolt kostjale üle antud informatsiooni kaubandusliku väärtuse kohta.
7.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus ei ole menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse seetõttu, et niisugustel asjaoludel ei saa teha sellist otsust, nagu tegi maakohus. Samuti ei ole ringkonnakohus vääralt kohaldanud ega tõlgendanud materiaalõiguse normi. Ringkonnakohus on õigesti viidanud konfidentsiaalse informatsiooni mõiste sisustamisel TRIPS-lepingu artikkel 39 punktile 2. Andmebaasi kopeerimist kostja kasuks ei ole toimunud. Allahindluse protsent ei oma mingit tähendust, kuna see on väljendatud suhtarvuna, mis ei oma tähendust ilma konkreetsete näitajateta, millest suhtarv võetakse.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Hageja leidis, et kostja osutas talle kõlvatut konkurentsi, mis väljendus infotehnoloogia kopeerimises, hageja tarne- ja logistikakanalite, töötajate ja kliendibaasi kasutamises. Põhiküsimuseks on see, kas kostja mõjutas hageja endisi töötajaid S. Virrot ja H. Põldmat enda juurde tööle tulema selliselt, et nad võtaksid kaasa hageja kliendid, raskendaksid hageja ja klientide suhtlemist ning annaksid kostjale üle hageja ärisaladuseks oleva info. Hageja peab kostja tegevust ebaausaks äritegevuseks seetõttu, et kostja olevat saanud hageja töötajaid ja konfidentsiaalset teavet ära kasutades hageja ees konkurentsieelise. Kostja arvates ei tõendanud hageja, et kostja oleks hageja töötajaid mõjutanud enda huvides tegutsema. Maakohus rahuldas hagi ja leidis, et hageja endised töötajad on kostjale teatavaks teinud hageja klientide andmed, mille abil suurendati kostja käivet. Ringkonnakohus leidis, et hagi on põhjendamatu ja hageja ei ole tõendanud, et kostjale edastati hageja andmebaas, samuti ei ole hageja nimetatud teabe puhul tegemist konfidentsiaalse infoga, mis omaks kaubanduslikku väärtust. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on otsust tehes rikkunud protsessiõiguse norme ja valesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
9.Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes peab kohus TsMS § 438 lg 1 järgi hindama tõendeid ning otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. Nimetatu kehtib TsMS § 654 lg 1 teise lause järgi ka ringkonnakohtu otsuse kohta. Lisaks sätestab TsMS § 654 lg 4, et ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas tuleb märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud ringkonnakohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. TsMS § 654 lg 5 kohustab ringkonnakohut võtma oma otsuses põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust.
10.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud seda, miks maakohtu antud hinnangut tunnistaja S. Sääsi ütlustele tuleb muuta. TsMS §-st 653 tuleneb, et kui ringkonnakohus hindab tunnistaja ütlust teisiti, kui seda tegi maakohus, peab ta vastavat seisukohta põhjendama. Kassatsioonkaebuses selgitab hageja, et 17. juunil 2005. a toimunud kohtuistungil (toimiku II kd, tl 100) andis tunnistaja S. Sääs järgmisi ütlusi: "Telefon, kontaktisik, faks, kokkulepitud allahindlusprotsent on andmed klientide kohta. Andmete hulgas võivad olla ka andmed, mida firmas ei ole kirjas ja teab ainult konkreetne müügiesindaja: isiklikud mobiiltelefonid, kliendi sünnipäev. Andmed moodustavad kompaktse infobaasi - kliendikaardi, see on arvutis." Maakohus tuvastas otsuses, et tunnistaja S. Sääsi kinnitusel sisaldus klientide andmebaasis ka andmeid klientide esindajate mobiiltelefonide numbrite või sünnipäevade kohta, mis kindlasti on hageja jaoks konfidentsiaalne teave oma klientide kohta TRIPS-lepingu art 39 p 2 sisu arvestades. Ringkonnakohus leidis, et tunnistaja rääkis klientide esindajate töötelefonidest, ja märkis, et töötelefonid ei ole konfidentsiaalne teave.
11.Samuti on ringkonnakohus andnud teistsuguse hinnangu tunnistajate S. Virro ja H. Põldma ütlustele kliendikoodide kokkulangevuse kohta hageja ja kostja andmebaasides. Maakohus leidis, et tunnistajate ütlused selle kohta, et neil olid kliendikoodi andmed peas, ei ole usaldusväärsed ja kliendikoodide kokkulangevusele peab olema muu põhjendus (andmebaasi kopeerimine). Ringkonnakohus luges tunnistajate ütluste põhjal tuvastatuks, et kliendikoodide kokkulangevus on seletatav koodide muutmisega tunnistajate endi poolt. Ringkonnakohus leidis, et kliendikoodide meeldejätmine ei nõua erilist pingutust. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei võtnud põhjendatud seisukohta maakohtu järelduse osas, milles maakohus leidis, et kliendikoodide kokkulangevusele peab olema muu põhjendus, nt andmebaasi kopeerimine. Maakohus tuvastas, et S. Virro ja H. Põldma pidid juba enne kostja juurde tööle asumist olema kostjale edastanud osa hageja andmebaasist. Samuti tuvastas maakohus selle, et kostja valduses oli RAX avutiprogramm enne vaidlusalust perioodi. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu põhjendus selle kohta, et hageja klientide andmebaasi ei kopeeritud ei vasta TsMS § 654 lg 4 nõuetele. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väidetega, et kostja kliendikoodide kokkulangevuse kohta esitatud väited on vasturääkivad. Kassatsioonkaebuses väidab hageja, et kostja esitas esimese astme kohtu menetluse jooksul kolm alternatiivset seletust kliendikoodide kokkulangevusele. Kostja seisukohtade muutlikkusele viidates on hageja palunud kostja seisukohad kliendikoodide kokkulangevuse põhjenduste osas lugeda ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohus rikkus oluliselt TsMS § 442 lg 8 ja § 654 lg 5 nõudeid, kui valis välja kostja esitatud alternatiivsetest seletustest ühe, jättes hinnangu andmata teistele seletustele ja kostja positsiooni muutlikkusele.
12.Kuna hageja väitis, et kostja osutas talle kõlvatut konkurentsi, on kohtud õigesti asjas tuginenud konkurentsiseaduse sätetele. Konkurentsiseaduse § 50 lg 2 järgi on kõlvatu konkurents keelatud. Sama paragrahvi lõike 1 järgi on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või
esindaja ärakasutamine. Konkurentsiseadus ei sätesta, mis on konfidentsiaalne teave. Sellest seadusest tuleneb üksnes see, et konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusvastaselt (KonkS § 52 lg 1). Seega on vaja tuvastada, kas väidetavalt kostjale teatavaks saanud teave oli konfidentsiaalne ja kas see teave on saadud seadusvastaselt.
13.Kolleegium leiab, et kohtud on asjas õigesti tuginenud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-lepingu) (RT II 1999, 22, 123) sätetele. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et konkurentsiseaduse konfidentsiaalse informatsiooni mõiste avamisel tuleb kasutada TRIPS-lepingu artikkel 39 punkti 2. Artikkel 39 punkt 2 on sõnastatud järgmiselt: "Füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas." Selles sättes tähendab väljend "viis, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega" minimaalselt selliseid tegevusi nagu lepingu rikkumine, usalduse kuritarvitamine ja rikkumisele kallutamine ning hõlmab avaldamata teabe omandamist kolmanda isiku poolt, kes teadis või pidi teadma, et teabe hankimine kuulub seesuguse tegevuse alla. Maakohus on õigesti leidnud, et TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunktides a�c nimetatud tingimused peavad esinema samaaegselt. Põhjendatud on kassatsioonkaebuse väide, et konfidentsiaalseks teabeks tuleb pidada teavet ettevõtja klientide ja nendega seotud hinnastrateegia kohta eeldusel, et see ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna ettevõtjatele, mille tõttu sel teabel on kaubanduslik väärtus. Terviklik informatsioon ettevõtja klientide ja nendega seotud hinnastrateegia kohta on konfidentsiaalne teave konkurentsiseaduse ja TRIPS-lepingu art 39 mõttes.
14.Ringkonnakohus ei ole hinnanud hageja klientide kohta käivat teavet selle kogumis. Riigikohtu tsiviilkolleegium on mitmes oma varasemas lahendis leidnud, et kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb võtta seisukoht kõikide hageja ja kostja poolt esimese astme kohtu menetluses esitatud väidete kohta (vt nt Riigikohtu 22. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-06 (RT III 2006, 44, 374), p 13; 21. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-154-06, p 12). Kolleegium lisab, et sellisel juhul ei ole ringkonnakohtul õigust ja kohustust hinnata üksnes neid apellatsioonimenetluses vastustajaks oleva poole väiteid, millele tuginemisest pool on loobunud. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta hageja väited selle kohta, et hageja ja kostja klientide erakordselt suur kokkulangevus esines kostja esimestel tegevuskuudel Tallinna turul, hiljem hakkas see kokkulangevus vähenema. Just seda hageja väidet arvestades leidiski maakohus, et vaidlusalusel andmebaasil oli kaubanduslik väärtus ja kostja on seda väärtust oma huvides ära kasutanud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus uuesti hindama, kas kostjale väidetavalt
teatavaks saanud info hageja klientide kohta oma kogumis omab kaubanduslikku väärtust, ja tuvastama, kas vastav teave saadi seadust rikkudes. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.