Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad

2-18-8741 kuni 2016. aasta oktoober. Arvestades OÜ Väinamere Liinid ja Eesti Vabariigi senist efektiivset ja edukat koostööd, eeldas AS Saaremaa Laevakompanii põhjendatult, et lepingut on võimalik peale nimetatud aega pikendada või sõlmida uus leping. Meedia vahendusel on hagejale teatavaks saanud asjaolu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saanud eeltoodud lepingutega seonduvalt konfidentsiaalset informatsiooni, mis on käsitletav ärisaladusena. Lepingutega seonduv informatsioon oli üksnes lepinguosalistel. Eelkõige seisneb konfidentsiaalne informatsioon lepingute alusel tasumisele kuuluvate prahitasude jms finantsinfos, mille põhjal oli võimalik tuletada erinevate laevadega seonduvate äriühingute finantsandmeid – ehk informatsiooni, mis on ärisaladus. 08.11.2013 võttis majandus- ja kommunikatsiooniminister vastu otsuse nr 13-0050, mille p-s 1 andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täielikult riigile kuuluva AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjale OÜ-le TS Shipping korralduse nelja parvlaeva ostmiseks Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel opereerimiseks. Otsuse nr 13-0050 punkti 2 kohaselt tuli OÜ-l TS Shipping läbi viia riigihange nelja parvlaeva soetamiseks ja nimetatud konkreetsed OÜ TS Shipping poolt tulevikus soetatavad parvlaevad pidi antama rendile ettevõtjale, kellega pidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt sõlmitama veoteenuse leping KuivastuVirtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel opereerimiseks alates 01.10.2016. Lisaks moodustas majandus- ja kommunikatsiooniminister 01.11.2013 käskkirjaga nr 13-0354 komisjoni, mille tegevuse eesmärgiks on toetada OÜ-d TS Shipping kui üht ühispakkujat riigihankel osalemiseks vajalike parvlaevade hanke dokumentatsiooni koostamisel ja hanke läbiviimisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tühistas 20.12.2013 otsusega nr 13-0056 otsuse nr 13-0050. 2014. aasta juunis alustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigihanget KuivastuVirtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel opereerimiseks veoteenuse lepingu sõlmimiseks. OÜ Väinamere Liinid oli eelnimetatud avatud menetlusega hankes ainus pakkuja, esitades oma pakkumuse 15.09.2014. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegi 23.09.2014 otsuse AS-i Saaremaa Laevakompanii kvalifitseerimata jätmise kohta. 23.09.2014 teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium uuest hankest sama eseme suhtes. Uus riigihange korraldati väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena ning osalema kutsuti nii OÜ Väinamere Liinid kui riigile kuuluva äriühingu AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtjad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tunnistas 13.10.2014 mõlemad pakkumused vastavaks ning ühispakkujate OÜ TS Laevad ja OÜ TS Shipping pakkumuse edukaks, mille tulemusena kaotas AS Saaremaa Laevakompanii võimaluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitava lepingu alusel järgneva 10 aastase perioodi vältel tulu teenida. OÜ-u Väinamere Liinid pakkumuse edukaks osutumise korral oleks tulu teeninud ka AS Saaremaa Laevakompanii, kes osales hankes tehnilise- ja kutsealase pädevusega. Hageja põhjendab eeltoodud asjaoludele tuginedes oma nõuet järgnevaga Hageja leiab, et tulenevalt asjaolust, et tal oli OÜ-ga Reyna Trade (pankrotis), OÜ-ga Paxton Assets ja OÜ-ga Dagenhart (pankrotis) sõlmitud kehtiv leping, siis on tal tulenevalt VÕS § 6 lg 1, VÕS § 100 ja VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt õigus nõuda kahju hüvitamist. Lepingu täitmisega teatavaks saanud lepingupartneri ärisaladuse avaldamist tuleb pidada lepingu rikkumiseks, kuivõrd selline tegevus on vastuolus hea usu (VÕS § 6) ja mõistlikkuse põhimõttega (VÕS § 7) ning VÕS § 23 lg 1 p 4 kohaselt tulenevad lepingupoolte kohustused ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.

2-18-8741 AS Saaremaa Laevakompanii finantsinfo (ärisaladuse) avaldamise tulemusena on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saanud sellist informatsiooni, mis tõi mh kaasa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi huvi alustada ise sõitjateveo opereerimisteenuse osutamist läbi riigi äriühingu tütarettevõtjate. Samuti oli üksnes selle info põhjal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil võimalik välja arvutada laevade soetusmaksumus ning kulu- ja tulubaas. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei oleks saanud AS Saaremaa Laevakompanii ärisaladusega tutvuda, ei oleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saanud sellist informatsiooni, mille põhjal analüüsi teostada ja otsuseid langetada. Hagejale teadaoleva informatsiooni kohaselt avaldas OÜ Reyna Trade, OÜ Paxton Assets ja OÜ Dagenhart esindaja O. M Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile AS Saaremaa Laevakompanii ärisaladuse. Meedias avaldatud artiklist „Minister P kasutab eraärist saadud siseinfot“ nähtub, et majandus- ja kommunikatsiooniminister J P valdas konfidentsiaalset informatsiooni, mis oli seotud praamiliikluse kuludega. Samast artiklist nähtub, et J. P on andnud selle kohta allkirja, et ta infot ei avalda. Juba nimetatud artiklis oli tõstatatud küsimus selle kohta, kust J. P asjaomase info on saanud: „[...] kuidas ja miks küll valdab lugupeetud minister salajast teavet erakätes oleva praamiäri kohta“. Samas artiklis on viidatud, et laevade omanik tõi info ministrile ja minister sai kausta, mille esikaanele oli kirjutatud „Konfidentsiaalne“. Seega nähtub, et ministril oli üksikasjalik info selle kohta, milline on parvlaevade opereerimise ja prahtimisega seonduv kulu ja tulu, milline info on vaieldamatult konfidentsiaalne. J P ei oleks osanud pakkuda praamide ostmisega kaasnevat kokkuhoiu summat, kui ta ei teaks detailselt olemasolevate parvlaevade prahtimisega seotud kulusid. Samuti asjaolu, millise tasu pidid OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Dagenhart (pankrotis) tšarterlepingute alusel SAAREMAA FERRY Zweite Schifffahrts GmbH & Co KG-le, SAAREMAA FERRY Erste Schifffahrts GmbH & Co KG-le ja SAREMAA INVESTMENTS I LIMITED-ile tasuma, ning millise tasu omakorda said OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Dagenhart (pankrotis) AS-lt Saaremaa Laevakompanii oli teada üksnes asjaomaste Eesti äriühingutega seotud isikutele (V. L, O. M ja R. T). Artiklis on osundatud nimeliselt O. Mile. 2016. aastal avaldati avalikkusele dokumendid AS-is Tallinna Sadam võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks moodustatud Riigikogu uurimiskomisjoni aruteludest. 22.03.2016 istungi päevakorrapunkti 4 juures toimunud arutelu üleskirjutusest nähtub, et uurimiskomisjonile käis ütlusi andmas endine majandus- ja taristuminister U P. U P on kinnitanud nimetatud protokollis, et ta pidas kirjavahetust O Miga, kes on OÜ Paxton Assets OÜ Dagenhart (pankrotis) ja OÜ Reyna Trade (pankrotis) juhatuse liige: „Selle protsessi käigus, kus põhimõtteline otsus hange välja kuulutada oli tehtud, tuli mulle e-mail O Milt. Ta kirjutas, et on huvitatud laevade müügist.“ 15.03.2016 istungi päevakorrapunkti nr 3 juures andis ütlusi endine majandus- ja kommunikatsiooniminister J P, kes on kinnitanud läbirääkimisi O Miga. Samuti nähtub viidatud protokollist, et J. Pilt on küsitud: „Miks O Miga läbirääkimised, mis kestsid kaheksa või enam kuud, luhtusid? Mis seal juhtus?“ Ning J P vastas: „O M nõudis rohkem raha kui laeva eksperthinnangud olid andnud.“ J. P täpsustas: „Laeva kohta miljon rohkem. Ei vasta tõele, et J Pi ja ministeeriumi tõttu need läbirääkimised luhtusid. Seal on nii keeruline omanike struktuur, kellele laevad üldse kuulusid, kes sellest kasu sai. Omanikel tekkisid omavahelised probleemid, mille tõttu nad otsisid väljapääsu, et ministeeriumiga saaks läbirääkimised ära lõpetada. Tegelik motivatsioon läbirääkimiste lõpetamiseks oli see. Valitsus oli valmis selle hinna eest (meil oli kavatsuste kokkulepe tegeliku laevade omaniku Saksa GmbH-ga), et viiakse läbi kokkulepitud hindajatega läbi kolme laeva hindamine ja selle hinna alusel riik omandab laevad. Valitsus oli valmis seda tegema. Läbirääkimised venisid, kuna kogu aeg olid erinevad küsimused laual

2-18-8741 lepingu detailide osas. [...] Need laevad ei kuulu V Lle. Omanikke esindas O M. Need kolm laeva ei kuulu ühelgi moel Lle.“ Hageja hinnangul nähtub eeltoodust, et J. Pile konfidentsiaalset informatsiooni avaldanud isikuks oli OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Dagenhart (pankrotis) juhatuse liige O. M. Samuti on Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Merike Saks kinnitanud, et läbirääkimisi laevade ostmiseks peeti laevade omanikega. See nähtub Riigikogu uurimiskomisjoni 16.02.2016 istungi päevakorrapunkti 3 juures toimunud arutelu üleskirjutusest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium omas üksikasjalikku informatsiooni selle kohta, kes on laevade omanik, kuidas on laevade ostu finantseeritud jne. AS-i Tallinna Sadam nõukogu koosoleku protokollidest nähtub, et ühel toimunud koosolekul palus K L selgitada, kes on laevade omanikud, mis põhjusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt peetud läbirääkimised katkesid ja millel tugineb arvamus, et võimalik kokkuhoid võiks moodustada ca 30%. M P selgitas 21.01.2014 koosolekul: „Laevade omanik on O M, rahastajateks Saksa pangad, raha jõuab operaatorilt laevaomanikeni läbi arvukate kasumlike vahefirmade, mille omanikeks on O M, V L ja R T. Omavahelised suhted/kohustused on väga segased. Läbirääkimiste katkemist põhjendada on keeruline, jäi mulje, et üritatakse aega venitada, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt pakutud lahendusvariandiga ei nõustutud. Mis puudutab kokkuhoidu, siis juba prahitasuna on Majandusja Kommunikatsiooniministeerium esimese kuue aastaga maksnud kinni kuni kolmandiku laevade soetushinnast, ehk võetakse välja maksimaalne osa laevade soetusväärtusest. Kui laeva kasulikuks elueaks võtta 30 aastat, siis muutuksid edaspidised prahitasud oluliselt väiksemaks.“ Avaliku teenindamise lepingu raames kasutatavate parvlaevade omanik oli Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG. Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co.KG osanik on M&V Laevad OÜ. M&V Laevad OÜ ainuosanik on OÜ Taali Grupp ja juhatuse liige on O M. OÜ Taali Grupp juhatuse liige ja ainuosanik on O. M. Eelnevaga on tõendatud O. Mi seotus laevade omanikuga Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG-ga. Kokkuvõttes nähtub eeltoodust, et kõnealuse 3 parvlaeva omanikuks oli Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG, mille lõplikuks kasusaajaks ja omanikuks on O. M. J. Pi, U. P ja M. Saksi poolt Riigikogu uurimiskomisjonile antud selgitused oma kogumis tõendavad üheselt, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oli teadlik sellest, et a) laevad kuuluvad O. Mi äriühingule, b) O. M oli avaldanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ärisaladuse laevade omandistruktuuri, äriühingute vaheliste prahilepingute ja terve ärimudeli osas, millest lähtuvalt sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teha detailseid arvestusi ja finantsprognoose ja c) O. M oli huvitatud laevade müümisest Eesti Vabariigile ning tehing jäi toimumata üksnes seetõttu, et O. M soovis laevade eest liiga kõrget hinda. Lisaks kõigele eeltoodule on ka eluliselt usutav, et AS Saaremaa Laevakompanii ärisaladuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teatavaks O. M, sest tema oli huvitatud parvlaevade müügist Eesti Vabariigile. O. M oleks parvlaevade müügitehingu õnnestumise korral müügist isiklikult kasu saanud. R. T ja V. L ning nende äriühingud polnud parvlaevade omanikuks ja ei saanud neid riigile müügiks pakkuda. Samuti ei saanud eelnimetatud isikud olla mõistlikult huvitatud laevade müügist, sest sellega oleks kaasnenud nende äriühingute (sh AS Saaremaa Laevakompanii) jaoks seniselt kasumlikult toiminud äritegevuse lõppemine (s.o laevade välja prahtimise ja liiniveo teostamise kaudu tulu teenimine). Samuti ei saanud R. Tel ja V. Ll olla kogu vajalikku informatsiooni laevade müügiks pakkumiseks, sest laeva omanikuks oli O. Mile kuuluv äriühing Saaremaa Ferry Erste Beteiligungs GmbH & Co. KG. AS-i

2-18-8741 Saaremaa Laevakompanii parvlaevade müümise soovist ei teavitatud ja läbirääkimistel AS Saaremaa Laevakompanii ärihuvidega ei arvestatud. Asjas 3-2-1-22-07 (p 13) on Riigikohus selgitanud, et ärisaladuse mõiste sisustamisel tuleb kasutada TRIPS-lepingu artikkel 39 punkti 2. Artikkel 39 punkt 2 on sõnastatud järgmiselt: „Füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas." TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunktides a-c nimetatud tingimused peavad esinema samaaegselt. Riigikohus täpsustas viidatud lahendis, et konfidentsiaalseks teabeks tuleb pidada teavet ettevõtja klientide ja nendega seotud hinnastrateegia kohta eeldusel, et see ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna ettevõtjatele, mille tõttu sel teabel on kaubanduslik väärtus. Terviklik informatsioon ettevõtja klientide ja nendega seotud hinnastrateegia kohta on konfidentsiaalne teave konkurentsiseaduse ja TRIPS-lepingu art 39 mõttes. Hageja on seisukohal, et eelpool käsitletud faktilised asjaolud oma kogumis tõendavad, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oli teadlik AS-i Saaremaa Laevakompanii ärisaladusest, mis seisneb alljärgnevas: detailne teave selle kohta, kuidas ja millistel tingimustel olid parvlaevad erinevate äriühingute vahel prahitud; kes on laevade omanik; kuidas oli finantseeritud parvlaevaliiklusega seotud kulud; laevade soetamise finantseerimisest Saksamaal asuva panga vahendite arvelt; laevade soetusmaksumus. Avaldatud ärisaladuseks tuleb pidada: parvlaevade opereerimise ja prahtimisega seonduvat kulu ja tulu, mille põhjal sai välja arvutada ka iga asjaosalise (sh AS Saaremaa Laevakompanii) kasumi; OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Dagenhart (pankrotis) poolt tšarterlepingute alusel SAAREMAA FERRY Zweite Schifffahrts GmbH & Co KG-le ja SAREMAA INVESTMENTS I LIMITED-ile makstava tasu suurust; AS Saaremaa Laevakompanii poolt OÜ-le Reyna Trade (pankrotis), OÜ-le Paxton Assets ja OÜ-le Dagenhart (pankrotis) makstava tasu suurust; asjaolu, et laevade ostu rahastajateks on Saksa pangad, raha jõuab operaatorilt laevaomanikeni läbi arvukate kasumlike vahefirmade (OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Dagenhart (pankrotis)), mille omanikeks on O. M, V. L ja R. T. Tänaseks on teada, et viidatud Eesti väidetavad kasumlikud vahefirmad (OÜ Dagenhart (pankrotis) ja OÜ Reyna Trade (pankrotis)) on pankrotis. Hageja hinnangul ei saa olla vaidlust selles, et eelpool kirjeldatud informatsioon omab väga olulist kaubanduslikku väärtust ega olnud mistahes viisil avalikult kättesaadav ning AS-l Saaremaa Laevakompanii oli selgelt äratuntav huvi selle informatsiooni saladuses hoidmiseks. Sisuliselt sai O. Mi poolt AS Saaremaa Laevakompanii ärisaladuse ja konfidentsiaalse informatsiooni avaldamise tulemusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium detailse ülevaate AS Saaremaa Laevakompanii, OÜ Väinamere Liinid, OÜ Dagenhart (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Reyna Trade (pankrotis) ärimudelitest, mis viis kõigile nimetatud äriühingutele ulatusliku kahju tekkimiseni. OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Dagenhart (pankrotis) esindaja O. M on avaldanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teavet, mis ei ole kogumis või üksikosadena üldteada ega kättesaadav, kuivõrd avalikkusel puudus informatsioon selle kohta, kuidas ja millise kasumlikkusega olid laevad tšarterisse antud ning kes seda finantseeris.

2-18-8741 Informatsioonil oli ka kaubanduslik väärtus, sest seeläbi sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja arvutada, kas riigil oleks mõistlik ise laevad soetada, kas ja kuidas teenust osutada jne, mille tulemusena otsustati AS Saaremaa Laevakompanii teenusest loobuda. On iseenesest mõistetav, et äripartnerid ei avalda kolmandatele isikutele sellist informatsiooni, mis võib tuua kaasa märkimisväärse majanduslikku kahju või äritegevuse lõppemise. O. M on väga pikka aega erinevates ärivaldkondades tegutsenud ja pidi seetõttu OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Dagenhart (pankrotis) juhatuse liikmena igal juhul aru saama, et tegemist on ärisaladusega, mille avaldamine kolmandatele isikutele pole lubatav ja millega kaasneb ulatusliku kahju tekkimine. Paraku ei arvestanud O. M nende kaalutlustega ja lähtus kitsalt enda isiklikust soovis parvlaevad riigile võõrandada ja seeläbi kiiresti rikastuda. Hageja on seisukohal, et O. Mi tegevuse tagajärjel on AS-le Saaremaa Laevakompanii tekkinud kahju summas 15 775 610 eurot. Hageja leiab, et kuna OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Dagenhart (pankrotis) juhatus avaldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile AS Saaremaa Laevakompanii ärisaladuse, mille tulemusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsustas läbi viia hankemenetluse, mille raames anti informatsiooni riigiäriühingu tütarühingutele, kes selle tulemusena hanke võitsid. Kui Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumil ei oleks olnud põhjalikku informatsiooni kasumi, kahjumi jm oluliste asjaolude kohta, mida juhatus avaldas, siis ei oleks olnud võimalik teha arvutusi ja järeldusi selle kohta, kuidas ja mis tingimustel tuleks tulevikus avalikku liiniveoteenust osutada. Eesti riik ei oleks läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühispakkujaid toetanud ja ainus võimalik pakkuja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud hankel oleks olnud AS Saaremaa Laevakompanii. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb saamata jäänud tulu nõude põhjendatuse hindamisel analüüsida eelkõige seda, kas hageja ettevalmistusi/oskusteavet ja võimalusi arvestades oli tulu teenimine tõenäoline või mitte. Hageja ei pea 100 % kindlusega tõendama, et ta oleks tulu teeninud, vaid üksnes seda, et tulu teenimine oli tõenäoline ja võimalik. AS Saaremaa Laevakompanii lähtub kahju suuruse arvutamisel AS Saaremaa Laevakompanii kulu-tulu arvestusest, mis oli muu hulgas aluseks pakkumuse esitamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile OÜ-u Väinamere Liinid poolt. OÜ Väinamere Liinid pidi teenuse osutamiseks maksma parvlaevade Muhumaa, Saaremaa ja Hiiumaa eest tasu AS-le Saaremaa Laevakompanii. AS Saaremaa Laevakompanii kulud OÜ-u Väinamere Liinid ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel hankelepingu sõlmimisel olid planeeritud järgmiselt: periooditasu fikseeritud osaparvlaeva Muhumaa osas 3 326 250 eurot; periooditasu fikseeritud osa parvlaeva Saaremaa osas 3 326 250 eurot; periooditasu fikseeritud osa parvlaeva Hiiumaa osas 3 326 250 eurot; periooditasu fikseeritud osa uue parvlaeva osas 3 326 250 eurot; periooditasu (muutuv) parvlaeva Muhumaa osas 1 637 378 eurot; periooditasu (muutuv) parvlaeva Saaremaa osas 1 637 378 eurot; periooditasu (muutuv) parvlaeva Hiiumaa osas 1 637 378 eurot; periooditasu (muutuv) uue parvlaeva osas 1 637 378 eurot. Periooditasud olid kokku planeeritud summas 19 719 512 eurot, millest 8%-ne kasum moodustab 1 577 561 eurot aastas, 10 aasta peale 15 775 610 eurot. Kasumi arvutamisel on lähtutud

2-18-8741 Altmarki kriteeriumist. Ka hankelepingus on märgitud, et veoteenuse osutamisega ei või vedaja ülemäärast kasu teenida. Veoteenuse kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse hüvitatavad kulud ja mõistlik tulukus peavad vastama Altmarki kriteeriumidele ja Euroopa komisjoni teatisele 2012/C 8/022. Hankelepingus on märgitud, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on õigus nõuda ja vedajal on kohustus Altmarki kriteeriumidele ja riigiabi reeglitele mittevastav ning ebaseaduslikuks riigiabiks kvalifitseeruv ühistransporditoetuse summa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tagasi maksta koos intressidega. Seega on OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Dagenhart (pankrotis) juhatuse liikme O. Mi õigusvastase tegevuse tulemusena AS Saaremaa Laevakompanii saamata jäänud kasum kokku summas 15 775 610 eurot. OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Dagenhart (pankrotis) juhatuse liige O. M on põhjustanud AS-le Saaremaa Laevakompanii kahju tahtlikult (VÕS § 127 lg 3), sest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile infot edastades oli ilmselge, et kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile AS Saaremaa Laevakompanii tulu- ja kulubaasi jm ärisaladuse avaldada, siis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil võimalik välja arvutada, kuidas tulevikus ise ja mis tingimustel parvlaevaliiklust ja sõitjate vedu korraldada. Kuivõrd OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Dagenhart (pankrotis) on kahju hüvitamise eest vastutavad solidaarselt (VÕS § 65 lg 1), siis tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 on AS-l Saaremaa Laevakompanii õigus esitada nõue ühe solidaarvõlgniku (OÜ Reyna Trade (pankrotis)) vastu. Kuna Reyna Trade OÜ pole oma kohustusi hageja eest tähtaegselt täitnud ega asunud kahju hüvitama, siis on hagejal õigus nõuda tekitatud kahjult ka viivist kuni tekitatud kahju täieliku hüvitamiseni. Hageja arvestab viivist VÕS §§ 94 ja 113 tulenevalt alates nõudeavalduse esitamisele (s.o 22.12.2017) järgnenud päevast (s.o alates 23.12.2017). Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viiviste summa 573 972.88 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kooskõlas TsMS § 367 lausega 2 rahuldada viivise nõude selliselt, et kostjalt mõistetakse välja sissenõutavaks muutunud viivised põhivõlgnevuselt kohtuotsuse tegemise seisuga. Kohtuotsuse tegemise järgselt sissenõutavaks muutuva viivise palub hageja mõista kostjalt välja VO S §§ 94 ja 113 tulenevas määras tasumata põhinõude summalt kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Seega on hageja viivisenõude suuruseks hagiavalduse esitamise aja seisuga 573 972.88 eurot. Hageja palub hagi rahuldada ja tunnustada AS-i Saaremaa Laevakompanii nõuet OÜ Reyna Trade (pankrotis) vastu põhivõlasummas 15 775 610 eurot ja viivisenõudes summas 573 972.88 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus ning mõista Reyna Trade OÜ-lt välja viivised kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja alates kohtuotsuse tegemisest TsMS § 367 alusel kuni põhinõude (s.o 15 775 610 eurot) rahuldamiseni lugedes viivise määraks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub jaotada kohtulahendis menetluskulud selliselt, et kõik AS-i Saaremaa Laevakompanii poolt kantud menetluskulud jäävad OÜ Taali Grupp, Osaühingu Toletum, OÜ Dagenhart (pankrotis) ja OÜ Reyna Trade (pankrotis) kanda.

2-18-8741 Hageja on seisukohal, et kohtuasjas esile toodud asjaolusid, seisukohti ja kogutud tõendeid kogumis arvestades tuleb hagi tervikuna rahuldada. II Kostja I osaühing Taali Grupp vastuväited

2-18-8741 Hageja nõude tunnustamiseks peaks hageja tõendama kahju hüvitamise eelduste esinemist. Riigikohtu praktikas kinnitatu järgi (RKTKo nr 3-2-1-130-15, p 11; RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 15) võib võlausaldaja VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Eelnimetatud eeldused ei ole täidetud ja hageja ei ole nimetatud eeldusi ka tõendanud. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas on kahju tekitanud võlgnik, kelle vastu nõudeavaldus on esitatud. Hageja väidab, et kahju tekitanud tegevuse pani toime füüsiline isik, kes esindas parvlaeva omanikku, mitte võlgnikku (võlgnik ei ole parvlaeva omanik). Järelikult ei ole hagiavalduses toodud asjaoludel hagejal tegelikult võimalik kahju hüvitamise eeldusi tõendada. Hagiavalduse positsioon on vastuoluline. Võlgnik ei saanud hagejale kahju tekitada isegi teoreetiliselt. Eelnevast tulenevalt ei saa võlgnik olla hageja väidetava kahju põhjustajaks isegi hageja enda väidete kohaselt. Seetõttu tuleb hageja nõue jätta tunnustamata ja teiste eelduste olemasolu ei ole vaja hinnata. Kostja 1 esitab siiski ka lühidalt vastuväited hageja poolt väidetud lepingu rikkumisele, kahju tekkimisele ja põhjuslikkusele seosele. Nimetatud hageja väiteid on alusetud. Isegi kui hageja väidetud sündmus (hageja ärisaladuse avaldamine kolmandale isikule) aset leidis, ei ole see põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Hageja ei ole ka tõendanud kahju tekkimist ega kahju tekkimise tõenäosust. Kostja I on seisukohal, et võlgnik ei saa olla väidetava kahju tekitaja. Hageja väidab hagiavalduse p-s 3, et hagejale olevat tekkinud kahju füüsilise isiku O Mi tegevuse tagajärjel, kes pidas prahitud laevade omaniku esindajana Eesti Vabariigiga laevade müügiks läbirääkimisi. Samal ajal väidab hageja, et väidetava kahju tekitas hagejale võlgniku juhatuse tegevus. Esiteks on hageja väited vastuolulised. Teiseks ei saanud hagiavalduses toodud asjaoludel väidetavate läbirääkimiste pidajaks olla võlgnik järgnevatel põhjustel. Võlgnikul on kolm juhatuse liiget, kellel on ühine esindusõigus. Hageja on jätnud juhatuse liikmete ühise esindusõiguse asjaolu mainimata. Seejuures on üks kolmest juhatuse liikmest – V L hageja 100% osanik, nõukogu esimees ja sisuline juht. Kuna võlgniku juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus, siis ei saanud O. M üksinda võlgnikku kuidagi esindada ega võlgniku eest mingitesse läbirääkimistesse asuda. Järelikult ei saa ühe juhatuse liikme tegevust omistada võlgnikule. Isegi kui O. Mi tegevusega oleks hagejale kahju tekkinud (mis on iseenesest vale väide), ei oleks sellise kahju tekitaja isegi teoreetiliselt arutledes võlgnik. Kuna hageja tugineb vaid O. Mi väidetavale info avaldamisele, siis on väär hageja väide, et võlgniku juhatus on avaldanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile hageja väidetavat ärisaladust. Hageja ei ole väitnud, et võlgniku teised kaks juhatuse liiget R T ja V. L oleks võlgniku nimel läbirääkimistes osalenud või avaldanud väidetavalt kahju tekitanud informatsiooni. Vastupidi, hagiavalduse kohaselt ei saanud teistel juhatuse liikmetel seda informatsiooni olla. Järelikult on ebaõiged hageja väited, et võlgniku juhatus on avaldanud väidetavat kahju tekitavat informatsiooni Eesti Vabariigi esindajatega peetud läbirääkimiste käigus. Hageja kinnitab hagiavalduses ise, et infot ei ole avaldanud mitte võlgnik vaid väidetavalt parvlaevade omanik. Hageja väidab läbivalt, et väidetava kahju põhjustanud info avaldas laevade 4/8 omanik. Võlgnik ei ole ega ole olnud parvlaevade omanik. Mitte ühestki hageja esitatud dokumendist (sh hagiavalduse lisad 12–15) ei tulene, et mis tahes informatsiooni on avaldanud O. M võlgniku juhatuse liikmena. Hageja kinnitab, et O. M pidas riigiga läbirääkimisi parvlaevade müügiks

2-18-8741 parvlaevade omaniku esindajana. Laevade omaniku esindaja väidetav tegevus ei ole omistatav võlgnikule. Eelnevast tulenevalt ei saa võlgnik olla hageja väidetava kahju põhjustajaks ei teoreetiliselt ega praktiliselt. See ei tulene ka hageja esitatud tõenditest. Seetõttu tuleb hageja nõue jätta tunnustamata ja teiste eelduste olemasolu ei ole vaja hinnata. Kostja I esitab siiski lühidalt vastuväited hageja poolt väidetud lepingu rikkumisele, kahju tekkimisele ja põhjuslikkusele seosele. Nimetatud hageja väiteid on alusetud. Kostja I on seisukohal, et rikkumise sündmus puudub. Hageja väidab, et avaldatud on tema ärisaladust ja seeläbi on rikutud temaga sõlmitud lepingut. Hageja väited on ebaõiged. Esiteks on hagiavalduse asjaolud nende väidete osas puudulikud – ei ole selge, mida hageja täpselt oma ärisaladusena käsitleb ja kuidas seda väidetavalt avaldatud on. Hageja on lepingu rikkumisena käsitlenud mitme äriühinguga seotud informatsiooni, kuigi hageja saaks tugineda vaid enda ärisaladuse avaldamisele. Teiseks ei ole info, mida hageja on välja toonud, konfidentsiaalne info. Samuti ei tulene hagiavaldusest, et võlgnik on avaldanud hageja ärisaladust. Järelikult puudub kahju tekitav sündmus, st võlgnik ei ole lepingut rikkunud. Esiteks on hageja tuginenud kolmandaid isikuid puudutavale infole, mis ei saagi olla hageja ärisaladus. Kolmandate isikute vahelised lepingud ja nende tingimused, laevade omanik, laevade soetusmaksumus, laevade finantseerimise asjaolud ja kolmandate isikute finantsandmed ei ole mingil viisil käsitletavad hageja ärisaladusena. Teiseks ei ole hageja viidatud informatsioon saladus (ega saagi olla). Hageja viitab ainsa infona, mis teoreetiliselt saaks olla hageja ärisaladus võlgnikule (ja äriühingutele OÜ Dagenhart (pankrotis) ja OÜ Paxton Assets) tšarterlepingute alusel makstava tasu suurusele. Hageja väide, et võlgniku poolt saadavad ja makstavad tasud olid teada üksnes võlgnikule, ei vasta tõele. Võlgnikul puudus muu majandustegevus kui laevade prahtimine, mis tähendab, et võlgniku majandusaasta aruanded kajastasid laevade prahtimisega seotud tulusid ja kulusid. Võlgniku laevade prahtimisega seotud tulud ja kulud on seega avalik informatsioon. Majandusaasta aruannetes on toodud nii laeva soetusmaksumus kui ka iga-aastaselt rendi eest saadav summa (müügitulu). Samuti on finantsandmed informatsioon, mille avalikustamine majandusaasta aruandes on seadusest tulenevalt kohustuslik. Järelikult ei ole hageja viidatud tasud ja finantsandmed ärisaladus. Lisaks oli hageja äriühingu grupil ulatuslik aruandekohustus Eesti Vabariigi ees seoses riigi makstud dotatsiooniga mandri ja saarte vahelise parvlaevaliikluse toetuseks. Samuti on V. L eelnevalt kinnitanud, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sai OÜ Väinamere Liinid esitatud pakkumuselt andmeid hageja kontserni kulude-tulude kohta parvlaevade opereerimisel. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et võlgnik on hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud ega ka seda, et hageja ärisaladust üldse avaldatud on. Hagiavalduses viidatud info ei ole käsitletav hageja ärisaladusena. Kostja I hinnangul ei ole hagejale kahju tekkinud. Väidetava lepingu rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Hageja nõudis nõudeavalduses võlgnikult 8% kasumi hüvitamist, mida hageja väidab, et oleks teeninud OÜ Väinamere Liinid ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vahel sõlmitud lepingust tulenevalt perioodil 2016.a – 2026. a. Hageja väidab, et kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei oleks saanud O. Milt infot, siis oleks hageja vastavat tulu teeninud. Hageja väide on väär. Esiteks ei ole hageja tõendanud, et teenis viidatud tehingutega tulu või hagejale oleks edaspidi tekkinud tulu, mida oleks võimalik käsitleda saamata jäänud tuluna VÕS § 128 lg 4 mõistes. Hageja väited on paljasõnalised. Solidaarvõlgniku pankrotihaldur on oma seisukohas kohtule välja toonud, et ajal mil hageja kontsern teostas riigihanke alusel parvlaevade vedu Väinamerel on hageja teeninud suuri kahjumeid ning ei ole usutav, et hageja oleks OÜ Väinamere Liinid poolt riigihanke võitmisel perioodiks 2016.a–2026. a samasugusest tegevusest kasumit teeninud. Hageja poolt kahjumi teenimine nähtub avaldatud majandusaasta aruannetest. Järelikult ei ole hagejale tekkinud kahju saamata jäänud tuluna, mille hüvitamist hageja võlgnikult nõuab.

2-18-8741 Teiseks ei ole hageja põhistanud põhjuslikku seost etteheidetava rikkumise ja sellega väidetavalt tekitatud kahju vahel. Hageja nõue põhineb eeldusel, et OÜ Väinamere Liinid ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vahelist lepingut „on võimalik peale nimetatud aega ka pikendada või sõlmida uus leping“. Sellist eeldust ei saa püstitada. On fakt, et OÜ Väinamere Liinid ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vahel ei olnud sõlmitud lepingut aastateks 2016–2026. OÜ Väinamere Liinid oli sõlminud tähtajalise avaliku teenindamise lepingu Eesti Vabariigiga, mis lõppes 2016. aasta oktoobris. Põhjusliku seose põhistamiseks peaks hageja tõendama, et ilma väidetava ärisaladuse avalikustamiseta oleks OÜ Väinamere Liinid ja Eesti Vabariik sõlminud avaliku teenindamise lepingu aastani 2026 ja AS Saaremaa Laevakompanii oleks saanud seeläbi tulu teenida. Hageja ei ole seda teinud. OÜ Väinamere Liinid ei sõlminud Eesti Vabariigiga lepingut (ei võitnud korraldatud riigihankeid) enda tegevuse tõttu. Hageja poolt viidatud esimest riigihanget (2014. aasta juuni riigihange) ei võitnud OÜ Väinamere Liinid endast tulenevatel põhjustel, mitte võlgniku väidetava tegevuse tõttu. Hageja viidatud Riigikogu uurimiskomisjoni istungi protokollis on välja toodud, et esimene hange tühistati põhjusel, et „Väinamere Liinide pakkumine ei vastanud hanke tingimustele. Puudus nõutud garantiikiri pangalt ja nad ei olnud esitanud paberit, et nad on valmis laevad peale lepingu lõppemist riigile müüma. /---/ Majandusministeerium kuulutas hanke ebaõnnestunuks, kuna Väinamere Liinide pakkumine ei kvalifitseerunud ja otsustas jätkata läbirääkimistega hankega. Hanke tingimusi sisuliselt ei muudetud.“. Lisaks on kinnitatud, et „Tallinna Sadam kui ka Väinamere Liinid osalesid läbirääkimistega hankes. Tallinna Sadama pakkumine opereerimishinnas 10 aasta peale oli ca 60 miljonit eurot odavam. Parvlaevade väljaostu korral oli hinnavahe väiksem, ca 38 miljonit eurot. Hanke võitis Tallinna Sadam.“ Eelnevast nähtub, et OÜ Väinamere Liinid oli võimalik võita riigihange, kuid seda ei juhtunud võlgnikust sõltumatutel põhjustel. Valed on ka hageja väited, et Eesti Vabariik ei oleks ilma laevade omanikuga peetud läbirääkimistelt saadud infota korraldanud hanget 2016. aastal lõppeva veolepingu partneri leidmiseks. Eesti Vabariik oleks seda igal juhul teinud. Arusaadavalt on riigi kohustus hinnata oma võimalusi ning leida soodsaim kvaliteetne pakkuja (sealjuures hinnata, kas oleks soodsam soetada teenuse osutamiskeks vajalikud parvlaevad). Hageja ei saanud olla kindel, et OÜ Väinamere Liinid saab pikendada lepingut, mis lõppes 2016. aasta. Väide, et Eesti riik ei oleks ühispakkujaid toetanud ja ainus võimalik pakkuja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud hankel oleks olnud hageja on selgelt vale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oli otsustanud (ning tal oli igal hetkel võimalik otsustada), et kordushankes kutsutakse osalema ka teine pakkuja. Valitsuse esindaja on hagiavalduses viidatud istungil kinnitanud muuhulgas järgmist: „Tähtis oli, et oleks mitu pakkujat hankes, et teada saada, mis on konkurentsis tekkiv õige hind.“ Järelikult ei olnud OÜ Väinamere Liinid poolt hanke mittevõitmine (ja seega hageja väidetav saamata jäänud tulu) kuidagi sõltuv võlgniku võimalikust tegevusest nagu hageja on püüdnud väita. OÜ Väinamere Liinid esitas esimeses riigihankes nõuetele mittevastava pakkumuse, mistõttu hange nurjus ning teises hankes esitas liiga kalli pakkumuse, mistõttu hanke võitis teine pakkuja. Kostja I jääb pankrotimenetluses esitatud seisukoha juurde, et hageja nõuet ei eksisteeri ja nõue on kunstlikult konstrueeritud eesmärgiga saada võlgniku pankrotimenetluses nõudele vastavas osas hääli, et seeläbi kontrollida pankrotimenetlust. Hageja esitas vastuväite kõigile suuremate nõuetega võlausaldajatele. Hageja väidetava nõude põhjendamatust tõendavad lisaks eeltoodud sisulistele vastuväidetele järgmised asjaolud. Hageja esitas võlgniku juhatuse liikmetele nõudeavalduse esmakordselt alles 22.12.2017, s.o pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, ja solidaarvõlgniku pankroti väljakuulutamisega samal päeval. Täpsemalt kuulutas kohus võlgniku pankroti välja 19.12..2017 kell 15:00 ja hageja esindaja esitas võlgnikule nõudeavalduse

2-18-8741 22.12.2017 kell 14:30. Enne nõudeavalduse esitamist ei väitnud hageja kordagi võlgnikule ega ajutisele pankrotihaldurile, et hagejal olevat võlgniku vastu nõue 15 775 610 euro suuruses summas, kuigi väidetavalt on hagejale kahju tekitatud 2014. aastal või enne seda. Tegemist on ülisuure rahalise nõudega, mis ei saanud kuidagi meelest ära minna või vähetähtsana tunduda. Eelnev näitab, et hageja esitas nõudeavalduse võlgniku vastu pärast seda, kui V. L oli minetanud võimaluse vältida võlgniku pankroti väljakuulutamist. Hageja on võlgniku ühe juhatuse liikme ja suurima osaniku V. Lga seotud äriühing. V. L on hageja 100% aktsionär ja nõukogu esimees. V. L vaidles eelnevalt võlgniku pankroti väljakuulutamisele vastu ning leidis, et pankrotiavalduse esitamiseks puudus alus. Hageja omaniku ja nõukogu liikme motivatsioon pankroti väljakuulutamisele vastu vaidlemiseks tulenes sellest, et hageja on OÜ Reyna Trade suurim võlgnik. Hageja püüdis takistada tema vastu olevate nõuete sissenõudmist, mis nurjus. Ka hilisemas määruskaebuses võlgniku pankroti väljakuulutamise määrusele ei maininud V. L kordagi, et hagejal olevat võlgniku vastu nõue, mille tunnustamist hageja nüüd taotleb. Määruskaebuses oli V. Ll vajalik jätta mulje, et võlgniku vastu puuduvad võlgniku vara ületavad nõuded. Pärast pankroti väljakuulutamist tekkis hagejal soov tekitada võlgniku vastu nõue, mis oleks teiste võlausaldajate nõuetest suurem ja mille abil pääseda võlausaldajate ringi ning kontrollida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgniku pankrotimenetluse dokumendid kinnitavad, et hageja ei olnud väidetavat kahjunõuet enne pankroti väljakuulutamist väidetavatele võlgnikele esitanud ja ükski võlgniku juhatuse liikmetest ei olnud väidetavast nõudest enne pankroti väljakuulutamist teadlik. Võlgniku pankrotimenetluses pidid võlgniku juhatuse liikmed andma võlausaldajate esimesel üldkoosolekul kohtule vande võlgniku varade ja kohustuste kohta seisuga 19.12.2017 (PankrS § 85). Antud vannetest nähtub, et hageja ei ole enne pankroti väljakuulutamist väitnud, et tal on pankrotivõlgniku vastu mingeid nõudeid. Võlgniku juhatuse liige V. L ei viidanud kordagi, et hagejal oleks võlgniku vastu 22.12.2017 nõudeavalduses toodud nõue. V. L kui hageja ainuaktsionär ja nõukogu liige oleks pidanud 19.12.2017 teadma hageja väidetavast nõudest, mis on hageja väitel tekkinud juba 2014. a toimunud lepingu rikkumise tagajärjel. Ka see väljendab kogumis teiste asjaoludega, et hagejal ei ole võlgniku (ja väidetavate solidaarvõlgnike) vastu mingit kahju hüvitamise nõuet. „Nõue“ mõeldi välja pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur (kostja IV) on olnud algusest peale seisukohal, et hageja esitatud nõudeavaldus on alusetu ning on vaielnud vastu nii hagejale häälte määramisele kui ka hageja nõude tunnustamisele. Ka solidaarvõlgniku OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur ehk kostja III on olnud solidaarvõlgniku pankrotimenetluses seisukohal, et hagejal ei ole nõudeavalduses toodud nõuet. Kostja III on kinnitanud, et on esitatud nõudeavalduse põhjal seisukohal, et esitatud nõuet ei ole olemas ning see on fabritseeritud pankrotimenetluse takistamiseks. Kostja III selgituste kohaselt ei olnud hageja enne 16.01.2018 nõudeavaldust mitte kordagi avaldanud, et hagejal olevat võlgniku vastu mingi nõue. 22.12.2017 otse võlgnikule esitatud nõudeavaldust pankrotihaldurile ei esitatud, kuigi hageja oleks pidanud seda tegema. Kostja I on seisukohal, et hageja põhinõudelt arvestatud viivisenõuet ei saa tunnustada. Hageja on hagiavalduses taotlenud viivisenõude tunnustamist summas 573 972.88 eurot, mis on arvestatud nõudeavalduse esitamisele järgnenud päevast ehk 23.12.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.06.2018. Hageja viivisenõuet ei saa tunnustada. Esiteks ei saa esitatud kõrvalnõuet tunnustada seetõttu, et hagejal pole põhinõuet. Teiseks ei ole hageja viivisenõuet võlgniku pankrotimenetluses esitanud. PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sellest tulenevalt

2-18-8741 ei saa hageja nõuda kohtult viivisenõude tunnustamist. Hageja saab formaalselt nõuda vaid põhinõude summas 15 775 610 eurot tunnustamist, sest sellises summas nõude on hageja pankrotimenetluses esitanud. Kolmandaks ei saa hageja nõuda viivist võlgniku pankroti väljakuulutamisele järgneva aja eest. Võlgniku pankrot kuulutati välja 19.12.2017. Hageja on viivist nõudnud alates 23.12.2017, s.o pankroti väljakuulutamisele järgneva aja eest. PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisel intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Järelikult ei saa hageja (esitatud viisil) viivist ega selle tunnustamist nõuda. Hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel tuleb jätta rahuldamata Hageja on taotlenud ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmist alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude rahuldamiseni TsMS § 367 alusel. Selles osas ei taotle hageja mitte nõude tunnustamist, vaid viivisenõue on vastavas ulatuses esitatud võlanõudena. Hageja taolise nõude välistab eelnevalt viidatud PankrS § 35 lg 1 p 6 – „pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt“. Seega ei saa hageja võlgnikult nõuda mingisugust tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist. Täiendavalt välistab sellise viivisenõude TsMS § 367, mille esimene lause võimaldab viivisenõude hagis koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud PankrS § 106 lg 1 järgse hagi nõude tunnustamiseks, mitte nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks, mida TsMS § 367 reguleerib. Kostja I on seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaoludel on välistatud võlgniku poolt kahju tekitamine hagejale. Seetõttu tuleb hageja nõue Reyna Trade pankrotimenetluses jätta tunnustamata ja hagi rahuldamata. Kostja I on seisukohal, et hageja nõude põhjendamatus on ilmne. Samuti on seetõttu selge, et hageja esitas pankrotimenetluses nõude võlgniku vastu vaid eesmärgiga asuda suurima võlausaldajana kontrollima pankrotimenetlust. Hageja esitatud vastuväited teiste võlausaldajate nõuetele takistavad pankrotimenetluse kiiret läbiviimist. III Kostja II osaühing Toletum osalemine menetluses

2-18-8741 AS Saaremaa Laevakompanii nõudeavalduses toodud väited kahju tekitamise kohta on paljasõnalised. AS Saaremaa Laevakompanii kinnitab ka ise, et talle ei ole teada, kes konkreetselt ja mis infot avaldas. Nõudeavalduses on viidatud, et infot olevat avaldanud laevade omanik. OÜ Reyna Trade ei ole kunagi olnud parvlaev Hiiumaa omanik, vaid üksnes rentnik. AS Saaremaa Laevakompanii väide, et OÜ Reyna Trade poolt saadavad ja makstavad tasud olid teada üksnes OÜ-le Reyna Trade ei vasta tõele. OÜ Reyna Trade poolt saadavad ja makstavad tasud olid (ja on) avalik informatsioon. Need on avaldatud tulenevalt äriseadustikust OÜ Reyna Trade majandusaasta aruannetes. Majandusaasta aruandes toodud andmete põhjal on võimalik täpselt välja arvutada tulu parvlaev Hiiumaa edasirentimisest. Majandusaasta aruannetes on toodud nii laeva soetusmaksumus (kapitalirendi andjale tasumisele kuuluv summa ja intressid) kui ka iga-aastaselt rendi eest saadav summa (müügitulu). OÜ Reyna Trade avalikud majandusaasta aruanded on teiste hulgas allkirjastanud AS Saaremaa Laevakompanii nõukogu liige V L. AS Saaremaa Laevakompanii väide, et tal jäi seoses riigihanke mittevõitmisega saamata oluline kasum, on ebausutav. Vastupidi, ajal mil AS Saaremaa Laevakompanii kontsern teostas riigihanke alusel parvlaeva vedu Väinamerel on AS Saaremaa Laevakompanii teeninud suuri kahjumeid. Näiteks AS Saaremaa Laevakompanii konsolideeritud 2013. aasta majandusaasta aruandest (avalik Äriregistris, lk 6) tulenevalt on AS Saaremaa Laevakompanii teeninud 2011. aastal kahjumit 4,8 miljonit eurot, 2012. aastal kahjumit 1,8 miljonit eurot ja 2013. aastal kahjumit 2,2 miljonit eurot. OÜ Väinamere Liinide, kes AS Saaremaa Laevakompanii kontserni ettevõtjana konkreetselt veoteenust osutas, 2013. majandusaasta aruandes (lk 6) on märgitud 2011. aasta kahjumiks 3,4 miljonit eurot, 2012. aasta kahjumiks 3,8 miljonit eurot ja 2013. aasta kahjumiks 3 miljonit eurot. Ei ole usutav, et AS Saaremaa Laevakompanii kontsern oleks isegi riigihanke võitmisel ootamatult suutnud hakata samasugusest tegevusest suuri kasumeid teenima. Kostja III ühines kostja I esitatud seisukohtade ja taotlustega. V Kostja IV osaühing Reyna Trade (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Teder vastuväited

2-18-8741 mida hageja ei ole osaühing Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses esitanud, mistõttu hageja nõue hagiavalduses ületab 573 972.88 euro võrra pankrotimenetluses esitatud nõuet. Lisaks on hageja võlanõudena esitanud jooksva viivise nõude. Osaühing Reyna Trade ei ole hagejale mingit kahju tekitanud ning hagejal ei saa olla Osaühing Reyna Trade (pankrotis) vastu kahju hüvitamise nõuet. Hageja väidab, et kahju tekitanud tegevuse pani toime füüsiline isik, kes esindas parvlaeva omanikku, mitte osaühingut Reyna Trade, kes ei olnud parvlaeva omanik. Hageja ei ole oma hagiavalduses tõendanud ei väidetava kahju tekkimist ega ka selle hüvitamise eeldusi. Esiteks on tõendamata rikkumise sündmuse (ärisaladuse avaldamise) toimumine. Ja isegi kui hageja väidetud sündmus (hageja ärisaladuse avaldamine kolmandale isikule) üldse aset leidis, ei ole see põhjuslikus seoses väidetava kahju tekkimisega hagejale ega selle tekitamisega osaühingu Reyna Trade poolt. Kostja IV ühines kostja I esitatud seisukohtade ja taotlustega. VI Kohtu põhjendused

2-18-8741 Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

2-18-8741 teiseks hindab kohus tunnustamisele esitatava nõudega seotud asjaolusid, s.o asjaolu, kas hageja ärisaladust on rikutud ja kas selle tagajärjel on hagejale kahju tekkinud, s.h hindab kohus, kas: - OÜ Reyna Trade on rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut ärisaladuse lubamatu avaldamise teel, mille väljaselgitamiseks hindab kohus esmalt, kas hagis toodud informatsioon on käsitletav hageja ärisaladusena ja kas sellise info avaldamine aset leidis (II osa alapeatükk 2 ja 3); - OÜ Reyna Trade (pankrotis) vastutab hagejaga sõlmitud lepingu rikkumise eest (II osa, alapeatükk 4); - hagejale on tekkinud kahju (II osa, alapeatükk 5); - esineb vajadus hinnata asjaolu, kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (II osa alapeatükk 6). lõpuks toob kohus välja lõppjäreldused (III osa).

I Hageja nõue ja selle rahuldamisjärk

2-18-8741 tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankroti- või maksejõuetusavalduse. Kuna PankrS § 33 lg 1 sätestatud pankrotiteade ilmus 19.12.2017, siis olid hageja OÜ Reyna Trade (pankrotis) võlausaldajana kohustatud esitama oma nõudeavalduse PankrS § 93 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ehk hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates. Kuna hageja esitas oma nõudeavalduse 22.12.2017, siis on see esitatud tähtaegselt ehk PankrS § 93 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul, siis kuulub tema nõudeavalduses esitatud nõue summas 15 775 610 eurot hagi rahuldamise korral tunnustamisele PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus ehk tähtaegselt esitatud pandiga tagamata nõude rahuldamisjärgus ehk teises järgus.

2-18-8741 läbinud PankrS § 100 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) sätestatud nõuete kaitsmise kohtuvälist menetlust ehk seda viivisenõuet ei ole Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses kaitsmisele esitatud. Ka ei ole hageja Reyna Trade (pankrotis) võlausaldajana esitanud viivisenõuet summas 573 972.88 eurot Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud järgus tunnustamiseks ehk palunud seda tunnustada kolmanda järgu nõudena ehk tähtaegselt esitamata nõudena. Ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et hageja oleks viivisenõude summas 573 972.88 eurot osas esitanud nõudeavalduse ja taotlenud nõude esitamise tähtaja ennistamist PankrS § 102 sätestatud korras. PankrS § 107 sätestab, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole oma viivisenõuet summas 573 972.88 eurot Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses esitanud ja seetõttu puudus hagejal PankrS § 107 tulenevalt alus eelnimetatud viivise tunnustamise nõude esitamiseks kohtusse.

2-18-8741 Kostjad on hageja täiendava viivise nõudele vastu vaielnud, leides, et hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel tuleb jätta rahuldamata Hageja on taotlenud ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmist alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude rahuldamiseni TsMS § 367 alusel. Selles osas ei taotle hageja mitte nõude tunnustamist, vaid viivisenõue on vastavas ulatuses esitatud võlanõudena. Hageja taolise nõude välistab eelnevalt viidatud PankrS § 35 lg 1 p 6 – „pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt“. Seega ei saa hageja võlgnikult nõuda mingisugust tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist. Täiendavalt välistab sellise viivisenõude TsMS § 367, mille esimene lause võimaldab viivisenõude hagis koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud PankrS § 106 lg 1 järgse hagi nõude tunnustamiseks, mitte nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks, mida TsMS § 367 reguleerib. Kohus leiab, et hageja vastuväited on põhjendatud. Hageja on esitanud põhinõude tunnustamisnõude PankrS § 106 lg 1 sätestatud korras, mille lahutamatuks eelduseks on pankrotiseaduses sätestatud reeglite järgimine. Kohus kordab hageja täiendava viivise nõude lahendamisel eelnevalt kohtuotsuses toodud PankrS § 35 lg 1 p 6 tulenevat võlgniku pankroti väljakuulutamise tagajärge ehk reeglit, mille kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Kohus leiab, et hageja TsMS § 367 tulenev viivise nõue on PankrS § 35 lg 1 p 6 vastuolus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) nõue – mõista osaühingult Reyna Trade (pankrotis) välja viivised alates kohtuotsuse tegemisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 alusel kuni põhinõude (15 775 610 eurot) rahuldamiseni lugedes viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määra – tuleb jätta rahuldamata.

II

2-18-8741 ulatuses. OÜ Toletum (kostja II) suhtes on Harju Maakohus 15.12.2020 kohtumäärusega jätnud hagi läbi vaatamata.

2-18-8741 • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

2-18-8741 on käsitletav hageja ärisaladusena (kohtuotsuse põhjendava osa II osa alapunkt 2.1.) ja seejärel hindab kohus, kas hageja väidetav ärisaladuse lubamatu avaldamine on tõendatud (kohtuotsuse põhjendava osa II osa alapunkt 2.2.). 2.1.Hageja ärisaladus

2-18-8741 operaatorilt laevaomanikeni läbi arvukate kasumlike vahefirmade (OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Dagenhart (pankrotis)), mille omanikeks on O. M, V. L ja R. T. Tänaseks on teada, et viidatud Eesti väidetavad kasumlikud vahefirmad (OÜ Dagenhart (pankrotis) ja OÜ Reyna Trade (pankrotis)) on pankrotis. Hageja hinnangul ei saa olla vaidlust selles, et eelpool kirjeldatud informatsioon omab väga olulist kaubanduslikku väärtust ega olnud mistahes viisil avalikult kättesaadav ning AS-l Saaremaa Laevakompanii oli selgelt äratuntav huvi selle informatsiooni saladuses hoidmiseks. Sisuliselt sai O. Mi poolt AS Saaremaa Laevakompanii ärisaladuse ja konfidentsiaalse informatsiooni avaldamise tulemusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium detailse ülevaate AS Saaremaa Laevakompanii, OÜ Väinamere Liinid, OÜ Dagenhart (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Reyna Trade (pankrotis) ärimudelitest, mis viis kõigile nimetatud äriühingutele ulatusliku kahju tekkimiseni.

2-18-8741

2-18-8741 b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

2-18-8741

2-18-8741 korduvalt eelnevalt viidatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud 2006-2013 transpordi arengukavast.

2-18-8741 Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, on käsitletav hageja ärisaladusena Eesti Vabariigi, kui sõitjateveo teenust tellinud osapoole ees.

O. Mi poolne lubamatu hageja ärisaladuse avaldamine

2-18-8741 05.04.2019 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja edastanud kohtule kaaskirjaga O Mi 29.10.2014 ettepaneku läbirääkimisteks parvlaevade M/S Saaremaa, M/S Hiiumaa ja M/S Muhumaa müügiks ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 29.10.2014 vastuse, milles teavitatakse O. Mi asjaolust, et temaga ei ole võimalik läbirääkimisi alustada, kuna hanke kaudu on leitud vedaja Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvliinidele koos teenuse osutamiseks vajalike vahenditega. (II kd, tl 151-153) 13.10.2021 määrusega on kohus rahuldanud hageja korduvad tõendite väljanõudmise taotluse ja kohustanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit esitama kohtule kõik seoses parvlaevade MS Hiiumaa, MS Muhumaa, MS Saaremaa ostumüügiläbirääkimistega Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile ajavahemikus 03.11.2011 – 21.01.2014 üle antud või mistahes vormis kättesaadavaks tehtud materjalid kogu komplektsuses, sh konfidentsiaalsed materjalid, millele on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler M P osundanud AS Tallinna Sadama 21.01.2014 nõukogu protokollis. Samuti kohustas kohus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit esitama kohtule kõik ajavahemikus 03.11.2011-21.01.2014 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis või sellele alluvates asutustes toimunud koosolekute protokollid ja helisalvestised, kus on arutatud parvlaevade MS Muhumaa, MS Saaremaa ja MS Hiiumaa ostu-müügiga seotud asjaolusid. Vastuseks kohtumäärusele on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja teatanud e-kirjaga (VI kd, tl 191), et ministeeriumi on 05.04.2019 kohtule edastatud olemasolevad dokumendid ja muid nõutud materjale nende valduses ei ole.

2-18-8741 R T ja V. L oleks võlgniku nimel läbirääkimistes osalenud või avaldanud väidetavalt kahju tekitanud informatsiooni. Vastupidi, hagiavalduse kohaselt ei saanud teistel juhatuse liikmetel seda informatsiooni olla. Järelikult on ebaõiged hageja väited, et võlgniku juhatus on avaldanud väidetavat kahju tekitavat informatsiooni Eesti Vabariigi esindajatega peetud läbirääkimiste käigus. Kostjad toovad välja asjaolu, et hageja kinnitab hagiavalduses ise, et infot ei ole avaldanud mitte võlgnik vaid väidetavalt parvlaevade omanik. Hageja väidab läbivalt, et väidetava kahju põhjustanud info avaldas laevade 4/8 omanik. Võlgnik ei ole ega ole olnud parvlaevade omanik. Mitte ühestki hageja esitatud dokumendist ei tulene, et mis tahes informatsiooni on avaldanud O. M võlgniku juhatuse liikmena. Hageja kinnitab, et O. M pidas riigiga läbirääkimisi parvlaevade müügiks parvlaevade omaniku esindajana. Laevade omaniku esindaja väidetav tegevus ei ole omistatav võlgnikule.

4 Hagejale tekkinud kahju

2-18-8741 kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

2-18-8741 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile infot edastades oli ilmselge, et kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile AS Saaremaa Laevakompanii tulu- ja kulubaasi jm ärisaladuse avaldada, siis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil võimalik välja arvutada, kuidas tulevikus ise ja mis tingimustel parvlaevaliiklust ja sõitjate vedu korraldada. Kuivõrd OÜ Reyna Trade (pankrotis), OÜ Paxton Assets ja OÜ Dagenhart (pankrotis) on kahju hüvitamise eest vastutavad solidaarselt (VÕS § 65 lg 1), siis tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 on AS-l Saaremaa Laevakompanii õigus esitada nõue ühe solidaarvõlgniku (OÜ Reyna Trade (pankrotis)) vastu.

2-18-8741

5 Muud kahju eeldused

2-18-8741 tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (II osa alapeatükk 5).

III Lõppjäreldused

2-18-8741 v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (II osa alapeatükk 5).

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramisest

2-18-8741 TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.