Tööõigus › Muud tööõigusasjad

I Hageja/vastukostja nõue ja põhjendused ning seisukoht vastuhagiavalduse osas

Hagiavalduse kohaselt võeti MK (edaspidi kostja/vastuhageja) 03.04.2006 tööle VOÜ (edaspidi hageja/vastukostja) tööriistade müügijuhi ametikohale määramata ajaks. Tema tööülesanded olid sätestatud ametijuhendis. Ametijuhendi kohaselt kuulus tööriistade müügijuhi pädevusse muuhulgas kliendiregistri ülevalpidamine ja eripakkumiste tegemine lepingupartneritele. Töölepingu p-des 10.1-10.3 leppisid pooled kokku, et töötamise ajal ja kuus kuud pärast töölepingu lõpetamist on kostja/vastuhageja kohustatud hoidma hageja/vastukostja ärisaladust, milleks loeti andmeid hageja/vastukostja klientide, tarnijate ja koostööpartnerite kohta, struktuuri, osutatavate teenuste kulude ning rentaabluse, hinnakujunduse, finantsstrateegia ja – taktika, sõlmitud lepingute ja kokkulepete sisu ning ettevalmistatud lepinguvormide kohta, samuti läbirääkimistel ettevalmistatud materjalide, töökorralduse ja töökollektiivis valitsevate suhete ning koosolekute ja nõupidamiste materjalide kohta. Samuti lepiti kokku, et kostjal/vastuhagejal on keelatud osutada hagejale/vastukostjale konkurentsi töö-, tööettevõtu-, agendi- või muu tsiviilõigusliku lepingu või muul alusel. Kostjal/vastuhagejal keelati omandada konkureerivate ettevõtete aktsiaid või osi, osaleda selliste ettevõtete nõukogus ja juhatuses ning asutada konkureerivaid ettevõtteid. Töölepingu kohaselt loeti tööandja konkurentideks äriühingud, mis tegutsevad hageja/vastukostjaga samal alal. Samuti leppisid pooled kokku, et juhul, kui töötaja ei täida ärisaladuse hoidmise kohustust ja konkurentsikeeldu, peab töötaja kohustuste täitmise eest makstud eritasu (lisatasu) tagastama. Hageja/vastukostja lõpetas kostja/vastuhagejaga töölepingu 20.11.2006 töölepinguseaduse (TLS) § 86 p-de 6 ja 7 alusel, kuna kostja/vastuhageja oli töölepingu kehtivuse ajal, see oli 24.10.2006, asutanud ainuomanikuna hageja/vastukostjaga konkureeriva äriühingu KOÜ ja levitanud konfidentsiaalset infot. Kuna kostja/vastuhageja on rikkunud nii konkurentsikeeldu kui ka ärisaladuse hoidmise kohustust (konfidentsiaalsuskohustust), siis on ta kohustatud maksma hagejale/vastukostjale rahasumma, mis vastab saadud eritasu (lisatasu) suurusele summas 73 499. 65 krooni. Töölepingu kohaselt maksti kostjale/vastuhagejale lisaks 22 925.00 krooni (bruto) suurusele põhipalgale iga kuu lisatasu 9800.00 krooni (bruto) suuruses summas. Tulenevalt palgaseaduse (PalS) § 2 lg-st 4 on lisatasu summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Töölepingu p-s 6.2 nähti ette, et lisatasu kostjale/vastuhagejale makstakse konkurentsist hoidumise (p 10.3) ja ärisaladuse hoidmise kohustuse (p 10.1) eest. Eritasu on olemuselt lisatasu. Kohtule esitatud tõendid – kostja/vastuhageja meilikirjavahetus, KOÜ käibemaksukohuslaseks registreerimine ja majandustegevuse registrisse jae- ja hulgikaubanduse registreeringu tegemine, OÜ-ga M sõlmitud müügilepingu saatmine kostja/vastuhageja meilile ning väljatoodud asjaolud tõendavad, et kostja/vastuhageja asus aktiivselt tegutsema konkureeriva tegevuse ettevalmistamiseks. Hageja/vastukostja on seisukohal, et konkurentsikeeld on oma olemuselt töötaja lojaalsuskohustus, see tähendab töösuhte kui usaldussuhte olemusest (TLS § 86 p 7 ja 104 lg 2) tuletatud töötaja kohustus arvestada tööandja õigustatud huvidega ning hoiduda oma tegevusega tööandjat kahjustamast. Kostja/vastuhageja ütlustest kohtuistungil selgus, et ta lõi KOÜ põhjusel, et hageja/vastukostja ei suutnud pakkuda talle piisavalt väljakutset. Kostja/vastuhageja kinnitas, et väljakutseks oli teenida endale väärilist palka. Kostja/vastuhageja kinnitas kohtus, et hakkas KOÜ kaudu tasu saama 2006.aasta detsembris. Üldteada on asjaolu, et töötasu makstakse välja töötamisele järgneval kuul. Järelikult kostja/vastuhageja, saades tasu 2006.aasta detsembris, pidi KOÜ kaudu tööriistu müüma juba novembrikuus. Eeltoodut arvestades ei saa nõustuda kostja/vastuhageja seisukohaga, et tal oli keelatud osutada tööandjale konkurentsi vaid tööandja põhikirjas fikseeritud tegevusaladel. Vastasel juhul ei oleks pidanud kostja/vastuhageja varjama KOÜ asutamist ja osade omandamist. Kostja/vastuhageja käitumine viitab sellele, et ka tema mõistis, et tööleping sisaldab laiemat konkurentsikeeldu. Kostja/vastuhageja tõlgendab töölepingu p 10.3 selliselt, et tal oli keelatud osutada tööandjale konkurentsi tööandja põhikirjas fikseeritud tegevusaladel ning kuna hageja/vastukostja ja KOÜ põhikirja tegevusalad ei kattu, siis pole ta konkurentsikeeldu rikkunud. Asjaolu, et hageja/vastukostja ja kostja/vastuhageja poolt asutatud KOÜ põhikirjades ei ole kasutatud samu

sõnu, ei ole veel määrav. Oluline on sisuliselt hinnata, kas hageja/vastukostja ja KOÜ tegutsesid samal alal. Kostja/vastuhageja poolt asutatud ja juhitud KOÜ hagejaga/vastukostjaga samal alal tegutsemine ehk konkureeriv tegevus on tõendatud KOÜ äriregistri kandega ning äriühingu jaeja hulgimüügi registreeringuga majandustegevuse registris ja KOÜ kodulehe www.kr.ee väljatrükiga, millelt nähtub, et KOÜ pakub müügiks täpselt samu elektri- ja käsitöötööriistade tootegruppe kui hageja/vastukostja oma toodetekataloogis (Leica Geosystems nivelliirid, Makita tööriistad, DeWalt elektritööriistad, Irwin Industrial Tools, Jumbo, HF giljotiinid). Samuti tõendab konkurentsi kostja/vastuhageja poolt asutatava äriühingu elektronposti aadressile XXXX 10.10.2006 ja 01.11.2006 saadetud meilid. Kostja/vastuhageja saatis hageja/vastukostja arvutisüsteemis olevast ja hageja/vastukostja poolt loodud andmekogust süstematiseeritud informatsiooni elektri- ja käsitööriistade tarnijate kataloogidest ja pakkumistest, sealhulgas eripakkumistest hagejale/vastukostjale. Selline andmekogu on kaitstav sui generis õiguskaitsega vaatamata asjaolule, et lingid võivad olla kättesaadavad internetist. Saates edasi eelnimetatud informatsiooni asutatava äriühingu KOÜ elektronposti aadressile, rikkus kostja/vastuhageja ühtlasi ka konfidentsiaalsuskohustust, kuna ärisaladuseks loeti andmed tarnijate ja koostööpartnerite ning hinnakujunduse kohta. Konkureerivat tegevust tõendavad lisaks M OÜ 04.02.2008 tõend, 06.09.2006 sõlmitud müügileping nr 103 ning hageja/vastukostja raamatupidamise andmete õiend, milledelt nähtub, et KOÜ on müünud hageja/vastukostja endisele kliendile M OÜ-le samu käsitööriistu, mida müüb ka hageja/vastukostja. Seega kostja/vastuhageja võttis hageja kliendi üle, olles eelnevalt teada saanud hageja/vastukostja poolt M OÜ-le pakutud lepingutingimustest, sealhulgas arve maksetähtajast ja krediidilimiidist. Hageja/vastukostja arvates ei ole oluline see, kas KOÜ-l on reaalselt õnnestunud oma konkureeriva tegevusega hagejale/vastukostjale kahju tekitada, vaid see, kas toimus konkureeriv tegevus, see tähendab, kas KOÜ, mille ainuosanik ja juhatuse liige kostja/vastuhageja oli, tegeles müügitegevusega samal alal. Konkurentsikeelu rikkumisel ei saa lähtuda sellest, kas konkurentsikeelu aluseks olnud tegevus osutus lõppkokkuvõttes edukaks või mitte. Hageja/vastukostja on seisukohal, et lisaks juba eelpool loetletud konfidentsiaalsuskohustuste rikkumistele pani kostja/vastuhageja töölepingu p 10.1 rikkumise toime ka 18.10.2006, kui saatis hageja/vastukostja konkurendile tööriistaturul HOÜ Balti turundusjuhile EL ́le viimase palvel Talklmaci poolt hagejale/vastukostjale Makita toodetele tehtud hinnakirja. Palvele vastas kostja/vastuhageja esmalt “sellise informatsiooni avaldamise eest ootab mind ees vallandamine ja ma pean saadud lisatasud tagastama. Kui teed mulle pangaülekande mingi 70 000.- võin kõik hea meelega saata”, kuid seejärel saatis hinnakirja. Hageja/vastukostja arvates näitab just kostja/vastuhageja vastus ilmekalt, et ta mõistis, et tema tegevust hinnakirja saatmisel saab käsitleda konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisena. Kuna kostja/vastuhageja saatis EL ́le hinnakirja, mis ei olnud avalikult kättesaadav ja mille teave puudutas tööandja tegevust ning hoolimata asjaolust, et tööandja oli viidanud, et andmed tarnijate ja hinnakujunduse kohta on konfidentsiaalsed ning nende edastamine kolmandatele isikutele on keelatud, rikkus ta töölepingu p-s 10.1 sätestatud ärisaladuse hoidmise kohustust. Tulenevalt eelnevast on tõendatud kostja/vastuhageja poolt nii konkurentsikeelu kui konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine ja kostjal/vastuhagejal tuleb maksta hagejale/vastukostjale 73 499. 65 krooni + viivised summas 9 820.99 krooni seisuga 17.03.2008, millele lisandub tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 113 viivitusintress kuni põhinõude täitmiseni. Vastuhagile vaidleb hageja/vastukostja vastu. Poolte vahel 31.10.2006 sõlmitud lisatasu kokkulepe oli töölepingu lisaks. Töölepingu p-s 6.4 olid pooled kokku leppinud, et hagejal/vastukostjal on õigus sõltuvalt kostja/vastuhageja töö tulemuslikkusest muuta tema palka seadusega kehtestatud korras. Samuti sätestas töölepingu p 2.3, et kostja/vastuhageja täpsemad tööülesanded on sätestatud ametijuhendis, mis oli töölepingu lahutamatu osa. Ametijuhendi p 2.1 kohaselt kuulus kostja/vastuhageja vastutuse valdkonda personaalne müük ja p 3.1 kohaselt oli kostja/vastuhageja kohustuseks personaalne müük, klientideks firmad. Kostja ametinimetus oli küll tööriistade müügijuht, kuid tema alluvuses ei töötanud 03.04.2006 kuni töölepingu

lõpetamiseni 20.11.2006 ühtki müügimeest ja ta tegeles sisuliselt tööriistade müügimehe tööga. Kõik müügimehed, sealhulgas ka kostja (töölepingu p 2.5), allusid müügijuhile Margus Sõõrumaale. Kostja väide, et tema alluvuses töötasid tööriistade müügijuhid ja ta täitis äriühingus juhtimisfunktsiooni, ei vasta tegelikkusele. Hageja/vastukostja tõepoolest sõlmis kostjaga/vastuhagejaga 31.10.2006 lisatasu kokkuleppe kostjale/vastuhagejale lisatasu määramiseks sõltuvalt tema personaalse müügi tulemuslikkusest 2006 aastal. Hageja/vastukostja kehtestas näitajad, mille saavutamise korral tekkis kostjal/vastuhagejal eeldus saada lisatasu ja seda juhul, kui hageja/vastukostja ei oleks kaotanud raha laekumata arvete näol. Juhul, kui hageja/vastukostja oleks kaotanud raha laekumata arvete näol, oli tal õigus vähendada või tühistada boonused. Kostja/vastuhageja väide, et lisatasu kokkuleppes oli silmas peetud kogu tööriistaosakonna brutokasumit, ei vasta tegelikkusele. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja/vastuhageja võttis omaks, et tööriistade osakond oligi tema üksi. Eeltoodut kinnitab ka kostja/vastuhageja 13.09.2006 e-mail OC ́ile. Nimelt kirjutas kostja/vastuhageja, et “minu visioon Vaga kohta on, et ehitan üles eduka ja tulutoova tööriista osakonna; olen kalkuleerinud, et kui saaksin teenida lisaks põhipalgale 15% kuu tulust, motiveeriks see mind müüma kuus üha rohkem ning samas teenima ettevõttele suuremat tulu”. Kostja/vastuhageja poolt e-mailile lisatud visioonist nähtub, et kostja/vastuhageja prognoosis, et aastal 2007 on ühe tööriistade müügimehe müügiks vähemalt 6,5 miljonit, millelt brutokasum oleks 1,69 miljonit. Seega kostja/vastuhageja väide, et 31.10.2006 kokkuleppes toodud brutokasumi määrad olid ebareaalsed ja neid ei olnud üks müügimees üksinda suuteline ületama, on ümber lükatud kostja/vastuhageja enda poolt koostatud 2007 müügieesmärgiga. Kostja/vastuhageja väide, et olenemata sellest, kes konkreetse arve tegi, läks see tema müügi arvetusse, on väär. Kohtule esitatud arvelt nr 20066392 nähtub, et tööriista SDS+Puur 7*160 Makita müüjaks kliendile oli müügimees TA ja see arve ei kajastu kostja/vastuhageja müügis. Arve nr 20065701, milline oli koostatud müügimees RK poolt. Kuna täitmata jäid mõlemad lisatasu saamise eeldused – kostja/vastuhageja poolt ajavahemikul 03.04.2006 – 20.11.2006 müüdud tööriistade brutokasum oli 600 259.76 krooni ja laekumata arvete näol kaotas hageja/vastukostja aastal 2006 kokku 2 288 170.70 krooni, siis ei tekkinud kostjal/vastuhagejal õigust lisatasule. Kostja/vastuhageja ei vaidlustanud menetluse käigus faktilisi asjaolusid --- tema personaalse müügi ja brutokasumimäära suurust ega ka hagejale/vastukostjale laekumata arvete summat. Seega juhindudes TsMS § 231 lg-s 4 sätestatust, tuleb omaksvõttu eeldada. Eeltoodut arvestades palub hageja/vastukostja rahuldada põhihagi, jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja/vastuhageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja/vastukostja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ja lisas hagejal/vastukostjal oli õigus vähendada boonust, mitte brutokasumit ning et HOÜ on hageja/vastukostja konkurent, kuna ta on hageja/vastukostjaga ühel turul. Sellisel kujul ja sellises järjekorras hinnakirja nagu kostja/vastuhageja edastas EL ́le, T koduleheküljel ei ole. II Kostja/vastuhageja seisukohad hagiavalduse osas ning vastunõue ja selle põhjendused Kostja/vastuhageja hagi ei tunnista ja vaidleb selle vastu. Nii kirjalike vastuväidete kui istungil antud seletuste kohaselt ta ei ole rikkunud konkurentsikeeldu ega ärisaladuse hoidmise kohustust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-121-06 asunud seisukohale, et konkurentsikeelu ulatuse üle otsustamiseks tuleb lähtuda nii TLS-s kui ka töölepingus kokkulepitust. Töötaja ja tööandja saavad alati kokku leppida konkurentsikeelu kitsamas tähenduses, see tähendab, et töölepingus määratakse kindlaks tegevusalad, mida peetakse konkureerivaks. Kostja/vastuhageja on seisukohal, et tema töölepingus ongi kokku lepitud konkurentsikeeld kitsamas tähenduses, kuna seal on kindlaks määratud tegevusalad, mida peetakse konkureerivateks. Nimetatud tegevusaladeks olid töölepingu p 10.3 kohaselt hageja/vastukostja põhikirjas fikseeritud tegevusalad (sanitaartehnikatoodete ning –seadmete jaeja hulgimüük, eksport, import). Kostja/vastuhageja poolt asutatud äriühingu KOÜ

tegevusaladeks on käsitöö- ja elektritööriistade jae- ja hulgimüük, rauakaupade hulgimüük, ehitusmaterjalide müügi vahendus. Seega ei kattu need tegevusalad hageja/vastukostja põhikirjas olevate tegevusaladega. Hageja/vastukostja 2006.majandusaasta aruandes on märgitud hageja/vastukostja tegevusaladena ka veevarustuse-, kanalisatsiooni-, sanitaartehnika – ja küttematerjalide müük. Ka nimetatud tegevusalad ei kattu KOÜ tegevusaladega. Tulenevalt eeltoodust ei saa äriühingu asutamine, mis ei tegutse hageja/vastukostja põhikirjas ega ka majandusaasta aruandes fikseeritud tegevusaladel, olla käsitletav konkurentsi osutamisena. Kuna pooled on kokku leppinud konkurentsikeelu kitsamas tähenduses, ei saa hageja/vastukostja väita, et tegelikult on pooled silmas pidanud midagi muud. Hageja/vastukostja ei ole tõendanud, et poolte tegelik tahe oli erinev töölepingus fikseeritust. Oluline on ka asjaolu, et kostja/vastuhageja poolt asutatud äriühing ei omanud mingit reaalset majandustegevust sel ajal, kui kostja/vastuhageja hageja/vastukostja juures töötas. Nimetatud väide on tõendatud kostja/vastuhageja vande all antud seletusega ning hageja/vastukostja ei ole tõendanud vastupidist. Pelgalt äriühingu asutamine ei ole käsitletav konkurentsi osutamisena, kuna sellega ei kaasnenud hageja/vastukostja jaoks negatiivseid tagajärgi. Ka ei ole rikutud ärisaladuse hoidmise kohustust, kuna Talklmaci toodete hinnakirja saatmine HOÜ töötajale EL ́le ei ole ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Sama nimekiri on avalikult kättesaadav veebiaadressil http://www.tallmac.ee/pt/79. Hageja/vastukostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud tema ärisaladusega. Hageja/vastukostja seaduslik esindaja kinnitas 17.03.2008 sisulisel kohtuistungil, et nad ei ole Makita toodete ainumüüjad ega oma vastavat ainumüügiõigust. Kostja/vastuhageja tööks oligi müügitöö juhtimine, mis hõlmab ka klientidele hinnakirjade edastamist. HOÜ ei tegele muude (sealhulgas Makita käsitööriistade) kaubamärkide müügiga, mistõttu ei ole tegemist hageja/vastukostja konkurendiga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-22-07 leidnud, et informatsiooni lugemisel konfidentsiaalseks, peab olema täidetud 3 tingimust: teave ei ole kättesaadav teisele sama ringkonna isikutele, teabel on kaubanduslik väärtus ning teabe valdaja peab olema tarvitusele võtnud meetme, et hoida seda salajas. Riigikohus on leidnud, et kõik nimetatud tingimused peavad esinema samaaegselt. Kostja/vastuhageja on seisukohal, et vaidlusalune hinnakiri oli avalikult kättesaadav, ei omanud mingit erilist kaubanduslikku väärtust, kuna oli seotud konkreetse müüja hinnapoliitikaga ning teabe valdaja ei ole midagi ette võtnud selleks, et hinnakirja salajas hoida. Seega ei ole kostja/vastuhageja ärisaladusi avaldanud. Samal põhjusel ei ole konkurentsi osutamisena käsitletav ka OÜ M ja hageja/vastukostja vahelise müügilepingu projekti saatmine kostja/vastuhageja e-mailile. Ei ole ka selge, millist eritasu ja mille eest on kostjale/vastuhagejale makstud ja millisel alusel on hagejal/vastukostjal tasu tagasinõudeõigus. Eritasu saab tagasi nõuda vaid siis, kui selline õigus tuleneb seadusest või selles on eraldi kokku lepitud. Töölepingu p 10.4 kohaselt töölepingu p-des 10.1-10.3 toodud kohustuste mittetäitmisel on hagejal/vastukostjal õigus nõuda kostjalt/vastuhagejalt p-s 6.2 sätestatud lisatasu tagasimaksmist. Töölepingu p-s 6.2 ei ole aga sätestatud lisatasu suurust, seega ei ole selge, millist summat võiks hageja/vastukostja üldse lisatasu tagastamisena nõuda. Töölepingu p 6.1 järgi oli kostja/vastuhageja kuupalk 32 725.00 krooni, millest 22 925.00 oli põhipalk ning 9 800.00 krooni lisatasu. Töölepingu p-s 6.1 ei sätestata, et see lisatasu on just see summa, mida kostjale/vastuhagejale maksti töölepingu p-des 10.1-10.3 toodud kohustuste täitmise eest. Kostja/vastuhageja on seisukohal, et töölepingu p 6.2 alusel talle täiendavat lisatasu makstud ei ole. Kostja/vastuhageja palub vastuhagis hagejalt/vastukostjalt saamata jäänud töötasu maksmist tulenevalt poolte vahel 31.10.2006 sõlmitud lisatasu kokkuleppest. Vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele. Nimetatud kokkuleppes leppisid pooled kokku, et 2006.aaasta lisatasu makstakse tööriistade brutokasumilt. Igale brutokasumi tasemele vastab kindel lisatasu brutosumma. Arvestuse aluseks olevad 2006.aasta brutokasumi tasemed olid järgnevad: Brutokasum

Lisatasu suurus

Alates 1 040 000 krooni Alates 1 080 000 krooni Alates 1 120 000 krooni Alates 1 300 000 krooni

40 000 krooni 60 000 krooni 80 000 krooni 100 000 krooni.

Pooled leppisid kokku, et lisatasu 2006.aaasta eest makstakse välja hiljemalt 28.02.2007. Kostja/vastuhageja töötas hageja/vastukostja juures alates 03.04.2006 kuni 20.11.2006. Kostja/vastuhagejaga töölepingu lõpetamise hetkeks oli tööriistade brutokasum 1 122 192.21 krooni, mida kinnitab väljatrükk hageja/vastukostja raamatupidamisprogrammist. Hageja/ vastukostja raamatupidamisprogrammi tehti kanded vastavalt tööriistade müügi eest ostjatele väljastatud arvetele ning tabel sisaldas reaalajas tööriistade brutokasumi suurust. Seega oli lähtuvalt lisatasu kokkuleppest kostjal/vastuhagejal õigus saada 2006.aasta lisatasu summas 80 000.00 krooni, kuna tööriistade brutokasum ületas brutokasumi taset 1 120 000.00 krooni. Hageja/vastukostja ei ole tasunud kostjale/vastuhagejale töölepingu ja lisatasu kokkuleppe alusel väljamaksmisele kuuluvat lisatasu kokku summas 80 000.00 krooni. Tööülesannetest tulenevalt tuleb müügijuhi töö tulemuslikkust mõõta märksa laiemalt kui pelgalt müügimehe oma, kuna kostja/vastuhageja oli lisaks personaalsele müügile ka juhtimis- ja organiseerimisfunktsioon. Tulemustasu kokkuleppe sõlmimine oli kostja/vastuhageja motivatsioonipaketi üks osa. Selline kokkulepe sõlmitigi vaid kostja/vastuhagejaga. Seda asjaolu kinnitas kohtuistungil ka hageja/vastukostja seadusjärgne esindaja. Kostja/vastuhageja palub jätta põhihagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja/vastukostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja/vastuhageja esitatud seisukohtade ning vastunõude ja põhjenduste juurde ning lisas, et kostjale/vastuhagejale makstud eritasu ei ole kahju, seda on Riigikohus korduvalt öelnud. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused, kostja/vastuhageja seletuse vande all ja tunnistaja EL ütlused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, vastuhagi aga tuleb jätta rahuldamata.

omandamisest, osalemisest selliste ettevõtete nõukogus ja juhatuses, samuti hoiduma uute konkureerivate ettevõtete asutamisest. Samas punktis olid pooled leppinud kokku, et konkurendiks loetakse äriühinguid, kes tegutsevad tööandjaga samal alal.

avalikult veebis kättesaadava hinnakirja. Hageja väidete kohaselt aga hinnakirja, milline sisaldas Talklmaci poolt hagejale tehtud 44%-list allahindlust ning on viidanud oma väite tõendina hagiavalduse lisale nr 6 (t lk 191). Nimetatud lisana (t lk 19-20) on esitatud 10.10.2006 kostja poolt saadetud erinevate kataloogide jmt lingid. Nimetatu hulgas sisaldub tõepoolest viide lingile http://www.makita.dk/produkt.asp -44%, kuid see ei olnud saadetud mitte EL vaid e-maili aadressile XXX, see on kostja enda poolt asutatud äriühingule. EL saadetud e-kirja lisana on märgitud „Makita.xis(62KB)“. Kuna tõendamist ei leidnud, et kostja saatis 18.10.2006 EL nimelt allahindlusprotsenti sisaldava hinnakirja, mitte aga üldiselt veebilehelt kättesaadava hinnakirja, siis ei saa lugeda ka tõendatuks, et saadetu sisaldas andmeid, mida tuleb käsitleda tööandja äri- ja tootmissaladusena vaidlusaluse töölepingu punkti 10.1 mõttes. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et edastatu äri- ja tootmissaladusena käsitlemisel tuleb lähtuda intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust, mille artikli 39 punkti 2 kohaselt peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel, et: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellele teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda saladuses. Tunnistaja ütluste kohaselt saatis kostja talle nimelt selle hinnakirja, milline oli kättesaadav Talklmaci internetileheküljelt, mitte aga siseinfot, ning et palus ta seda kostjalt põhjusel, et kostjal oli see olemas Exceli kujul. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka tema e-kirja sisu, mille kohaselt küsis ta kostjalt: “Kas sul on hinnakirjad Excelis? Ma sain Talklmaci hinnad küll, kuid kergem kui ei peaks neid käsitsi sisse toksima...“. Kohtul puudub alus tunnistaja ütlustes kahelda, eriti, kui neid toetavad ka muud tõendid (antud juhul viidatud dokumentaalne tõend). Samas on kohus seisukohal, et juhul, kui oleks tõendamist leidnud edastatu sisu vastavus äri- ja tootmissaladuse mõistele, siis ei omaks tähtsust, kas HOÜ oli hageja konkurendiks või mitte. Vastavalt töölepingu punktile 10.1 oli selliste andmete edastamine keelatud igasugustele kolmandatele isikutele, sealhulgas ka perekonnaliikmetele. Asjas puudub ka vaidlus, et nimetatud äriühingu näol ei olnud tegemist hageja kliendiga, kellele kostjal oleks olnud alus hinnakirju saata oma tööülesannetega seoses.

millede hulka kuulus ka kohustus mitte osutada tööandjale ebaausat konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures ning et tööandja konkurentideks on firmad, kes on otseselt või kaudselt seotud tööandja tegevusvaldkonnaga. Kohus on veendunud, et pooltevahelises töölepingus, sealhulgas siis ka töösisekorraeeskirjades, kokkulepitut objektiivselt mõistliku isiku positsioonilt ja lähtudes mõlema lepingupoole arusaamadest tõlgendades ei saa kuidagi nõustuda nii kitsa tõlgendusega, kui seda esitab kostja. Kohus on seisukohal, et pooltevahelise töölepingu eesmärgiks konkurentsikeelu seisukohalt oli ära hoida töötaja igasugune konkurents ja seda kõikidel tegevusaladel, milledel tööandja tegelikkuses tegeles. Vastavalt hageja põhikirja (t lk 63-70) punktile 2 on hageja tegevusaladeks sanitaartehnikatoodete ning –seadmete jae- ja hulgimüük, eksport ja import. Vastavalt Mustamäe Linnaosa Valitsuse registreeringule (t lk 28, 102) oli hageja tegevusalaks ka jaekaubandus (rauakaubad, värvid, sanitaarseadmed, ehitusmaterjalid ja –tarbed). Lisaks puudub poolte vahel vaidlus, et hageja müüb ka elektri- ja käsitööriistu. Vastavalt kostja poolt asutatud KOÜ äriregistrikandele (t lk 17) on nimetatud äriühingu tegevusaladeks käsitöö- ja elektritööriistade hulgi- ja jaemüük, rauakaupade hulgimüük ning ehitusmaterjalide müügi vahendus ning kohalikus omavalitsuses registreeritud jaekaubandusalaks (t lk 30) muud tööstuskaubad, rauakaubad, värvid, sanitaarseadmed, ehitusmaterjalid ja –tarbed, tööstus- ja ehitusseadmed. Asjaolu, et KOÜ tegeleb ka igapäevaselt käsitööriistade müügiga, on tõendatud ka OÜ M juhatuse liikme teatisega nr 10 04.02.2008, mille kohaselt ostis nimetatud äriühing 2007.aastal nimetatud firmalt käsitööriista Makita (t lk 157). Seega on ilmselt tegemist samadel tegevusaladel tegutsevate ettevõtetega ja pooltevahelise töölepingu mõistes konkurentidega. Kohtule esitatud tõenditega (e-kirjad 10.10.2006, 01.11.2006 ja 16.11.2006, t lk 19-21, 116-119) on tõendatud, et töötamise ajal kostja mitte ainult ei asutanud tööandjaga konkureerivat ettevõtet, vaid ka tegutses loodava/loodud konkurendi huvides, edastades selle sidevahendina äriregistrisse esitatud elektronposti aadressile XXX tööandja arvutisüsteemis olnud ja tööandja poolt loodud andmebaasi kuulunud süstematiseeritud info elektri- ja käsitööriistade tarnijate kataloogidest ja pakkumistest, sealhulgas Talklmaci eripakkumisest hagejale Lisaks ka edastas hageja poolt sõlmitud lepingu teksti. Eeltoodu alusel on veenvalt tõendamist leidnud, et vaatamata kokkulepitud konkurentsikeelule töötaja siiski asutas tööandja juures töötamise ajal tööandjaga konkureeriva äriühingu ja tegutses loodud konkurendi huvides nii tööandja juures töötamise ajal kui kuue kuu jooksul pärast töölepingu lõpetamist. Kohus on seisukohal, et konkurendi määratlusele ei oma tähtsust, kas tööandja juures töötamise ajal tegi töötaja oma äriühingu kaudu tehinguid või kas on tõendatud, et ta tekitas konkureeriva äriühingu loomisega tööandjale otsest varalist kahju. Puudub vaidlus, et töötaja asutas ja registreeris konkureeriva ettevõtte töötamise ajal. Väljatrükiga käibemaksukohuslasena registreerimisest on tõendatud, et asutatud osaühing ka registreeriti käibemaksukohuslasena töötamise ajal, see oli alates 01.11.2006 (t lk 114).

täitmise eest makstava rahasummaga. Seega on tõendatud, et perioodil 03.04.2006 kuni 20.11.2006 sai kostja vaidlusaluse lisa(eri)tasuna hagejalt kokku 73 499.65 krooni. Kostja hagisumma teistsugust aritmeetilist arvestust ei esitanud.

eripakkumiste koostamine äriühingu lepingupartneritele ja eritoodete nõudluse välja selgitamine. Tööriistade müügijuhi ametijuhendi kohaselt allusid talle tööriistade müügimehed ning punktides 2.1-2.7 ja 3.1-3.8 olid töölepingus nimetatud tööülesanded vastutuse valdkondadena ja kohustustena eraldi nimetatud. Töösisekorraeeskirjad lisatasu kokkuleppe tõlgendamisel kohtule kahjuks täiendavat infot ei andnud. Samuti võtab kohus tõlgendamisel arvesse vastuhageja poolt vande all antud seletust. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et veenvalt ei leidnud tõendamist kummagi poole arusaam allkirjastatud kokkuleppest. Mõnevõrra on veenvam vastuhageja seisukoht selle kohta, et temaga tööriistade müügijuhina sõlmiti lisatasu kokkulepe selliselt, et boonuse arvestamisel pidi arvesse võetama tööriistade kogukäive, mitte aga ainult tema poolt isiklikult müüdud tööriistade kogukäive. Kohtu jaoks tundub see veenvam põhjusel, et kostja/vastuhageja oli võetud tööle tööriistade müügijuhina, kelle tööülesannete hulka kuulusid lisaks konkreetsele müügile (millega reeglina tegeleb müügimees) erinevad korralduslikud, planeerimisalased, arengualased jmt ülesanded, kuid kõik see oli seotud tööriistade müügitöö korraldamisega. Poolte vahel puudub vaidlus, et keegi teine samade tööülesannetega ei tegelenud, välja arvatud teiste osakondade müügimehed, kes vajadusel (oma tööle lisaks) müüsid kaupluses tööriistu või vormistasid arveid tööriistu osta soovivale kliendile. Asjaolu, et faktiliselt tööriistade müügijuhi alluvuses tööriistade müügimehi ei olnud ning et vastuhageja tegeleski muuhulgas tööriistadega tegeleva osakonna väljatöötamisega, samuti poolte vahel vaidlust ei tekitanud. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et loogiline ja mõistlik oli olukorras, kus vastuhageja oli tööle võetud nimelt tööriistade osakonda välja arendama, kuid tema alluvuses ei olnud müügimehi, kes oleksid saanud ainult tööriistade müügiga tegeleda ja kelle läbimüügi alusel oleks saanud nende ülemusele, tööriistade müügijuhile, lisatasu arvestada, arvestada tööriistade müügijuhile lisatasu nii tema enda kui teiste osakondade müügimeeste poolt teostatud tööriistade läbimüügist. Samas on kohus aga ka seisukohal, et lähtuvalt 31.10.2006 lisatasu kokkuleppe viimasest lausest oli tööandjal õigus omal valikul kas vähendada või tühistada boonused, kui ettevõte kaotas raha laekumata arvete näol. Vastukostja selgituste kohaselt kaotas ettevõte aastal 2006 raha laekumata arvete näol üle 2 miljoni krooni (t lk 81, väljatrükk raamatupidamisprogrammist t lk 84-94). Vastuhageja seda väidet ei vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et on mõistlik ja loogiline, et juhul, kui lisatasu arvestamisel pidi võetama arvesse kogu ettevõtte poolt toimunud tööriistade müük, siis ka arvete alusel laekumata raha arvestamisel pidi lähtutama kogu ettevõtte tegevusest. Töölepingu lisas nr 1 ei olnud kokku lepitud täpsemalt, millise protseduuri alusel ja kes otsustab kas toimub boonuste vähendamine või tühistamine.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.