Muud › Muud hagiasjad

1(8)

2-05-22994 suuremat raha, sest võlgnevus on fikseeritud. Kahjuks ei sätestanud eelmärgitud kokkulepe hüpoteegi ja keelumärke kustutamise avalduse esitamise korda A P poolt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 642 kohaselt on kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku (antud juhul A P) notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamiseks kinnistusraamatust. Avaldus tuleb esitada kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. S S on lapsehoolduspuhkusel ja ei tööta. Peret toidab abikaasa M S. Raha perel ei ole. Ainuke võimalus rahalist kohustust A P ees täita on uue laenu võtmine võla refinantseerimiseks. S Si abikaasa M S kui pere ainuke töötav liige ja S S kaaslaenajana sõlmisid võlgnevuse tasumiseks A Ple 30.11.2005 Tallinnas Hansapangaga laenulepingu, mille kohaselt Hansapank laenab M Sile 365.480,30 Eesti krooni. See summa on piisav, et tasuda kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe kohane võlgnevus. Laenulepingu p. 2.14 kohaselt peab laenu tagatiseks olema hüpoteek kinnistule A (registriosa nr. --34), asukohaga R küla, O vald Saaremaa. Muud vara M ja S Sil tagatiseks anda ei ole. Laenulepingu p. 4.2 kohaselt kohustus pank tegema laenusumma väljamakse tingimusel, et panga kasuks tagatise seadmise leping on sõlmitud. Kuna tagatiseks planeeritud kinnistu on koormatud hüpoteegiga A P kasuks, kaasati lisaks Hansapangale ja S Sile kui kinnistu omanikule Tallinna notar Mari-Liis Parmase poolt koostatava notariaaldokumendi pealkirjaga „ Hüpoteegi kustutamise avaldus. Keelumärke kustutamise avaldus. Hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping" koostamisele ka A P. Notariaalse lepingu ettevalmistamisel avaldas A P notarile (fikseeritud lepinguprojekti punktis 3.2), et tema nõue on 450 000 krooni ja nõue koosneb Saare Maakohtu poolt kinnitatud kokkuleppe kohasest summast 272 869.59 krooni ning täiendavalt tarbijakrediidilepingu nr. 04050/25at kohaselt summast 177 130.41 krooni. Notariaaltoimingu aeg oli 30.11.2005 ja allkirja andmiseks olid kohale saabunud A P ja tema esindaja Tõnis Rebbas, M ja S S, Hansapanga lepingu andmiseks volitatud töötaja Anneliina Siitan ja võlgnevuse refinantseerimist M ja S Sile korraldanud OÜ Baronet Invest juhataja Katrin Rümmel. Kuna A P nõue S Si vastu tasuda kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe kohase 272 869,59 krooni asemel 450 000 krooni ei ole hageja arvates millegagi põhjendatud ja A P keeldus taganemast oma nõudmisest, jäi leping sõlmimata. A P keeldumine kustutamast hüpoteeki ja võõrandamise keelumärget võlasumma 272 868,59 krooni tasumisel on tekitanud võlaõigusseaduse § 119 kohase vastuvõtuviivituse. Antud juhul on võlausaldaja kohustuseks hüpoteegi ja kinnisasja käsutamise keelumärke kustutamise avalduse esitamisega nõustumine, sest võlgnik tõendas 30.11.2005 selgelt oma soovija võimekust võlakohustus täita. Seega ei vastuta S S VÕS § 119 lg 1 ja 2 alusel võlakohustuse mittetähtaegse täitmise eest, sest A P on oma õigustamatu tahtliku tegevusega tekitanud vastuvõtuviivituse ja kohustuse tähtaegne täitmine S Si poolt on osutunud võimatuks koostöö puudumise tõttu võlausaldajaga. Vastuvõtuviivitusest on S S informeerinud A Pt ja kohtutäiturit 05.12.2005 kirjaga . Kostja ei ole kirjale vastanud. Hansapangaga allakirjutatud laenuleping võlgnevuse refinantseerimiseks on endiselt jõus, kuid selle realiseerimine võimatu tagatiseks planeeritava kinnisasja koormatuse tõttu hüpoteegiga ja kinnisasja käsutamise keelumärkega A P kasuks. VÕS § 120 lg 1 kohaselt võib võlgnik võlgnetava raha võlausaldaja jaoks notari juures hoiustada 19. detsembril 2005 laenas AS Saare Finants S Sile 272 869.59 krooni ja tema palvel hoiustati see summa 19.12.2005 Kuressaare notar Marika Leis kontole hoiustamise eesmärgil. Hoiustaja palub maksta rahasumma A P'le välja juhul, kui on kinnistusraamatust kustutatud Saare Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. --34 kantud kinnistu nimetusega A neljandasse jakku kantud hüpoteek A P kasuks ja kolmandasse jakku kantud käsutamise keelumärge. S S ja A P fikseerisid kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppele alla kirjutades, et S Si võlg A P ees on 272 869.59 krooni ja võlg tasutakse hiljemalt 30.11. 2005. Kokkulepe oli napisõnaline ja ei sisaldanud A P kohustuslikke toiminguid A kinnistut koormava hüpoteegi

2(8)

2-05-22994 ja kinnisasja käsutamise keelumärgete kustutamise suhtes. Kokkulepet ei ole võimalik täita võlausaldaja pahatahtlikkuse korral. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eemärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Selles kontekstis on kostja poolt vastuvõtuviivituse tekitamine ja kokkuleppest suurema rahasumma nõudmine ilmselt pahatahtlik ja eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Kahju väljendub kokkuleppest suurema rahasumma nõudmises. Vastuvõtuviivitusest tingituna ei ole hagejal võimalust tänaseni oma kinnisasja käsutada. Võlasumma on hoiustatud VÕS 120 lg 1 kohaselt ja notar valmis iga hetk raha kostja arveldusarvele kandma, kui kostja asub täitma kokkulepet. Kuna kinnistu on koormatud pahatahtliku kostja kasuks, ei ole võlgnikulhagejal võimalik oma kinnisasja kasutada tagatisena. A P ei ole ilmutanud soovi lõpetada hageja õiguste rikkumist ja seetõttu on hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. AÕS § 642 kohaselt on koormava kinnisasja asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku (eelmärgitud kokkuleppe konteksti kohaselt A P kui puudutatud isik) notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamiseks kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatuseaduse § 34' lg 7 kohaselt aga ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse või –määruse alusel. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik (A P) on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. AÕS § 160 lg 3 kohaselt hagi tagamise tühistab hagi taganud kohus poole taotlusel. Tulenevalt eelnevatest asjaoludest ja tuginedes AÕS §68 lg 1, §160 lg 3, kinnistusraamatuseaduse § 34' lg 7 ja TsÜS § 168 lg 5 palub hageja: 1. Tühistada käsutamise keelumärge hagejale kuuluvalt A kinnistult registriosa nr. --34 (vana nr. --) asukohaga R küla O vald Saare maakond. 2. Tühistada A P ( ) kasuks seatud hüpoteek eelmärgitud A kinnistult. 3. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtuistungil jäi hageja eeltoodud põhjenduste ja nõude juurde.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete /t.l. 31-34, 68-71/ kohaselt 02.02.2004.a. sõlmis hageja Balti Investeeringute Grupp AS-iga tarbijakrediidilepingu nr 04050/25at. Nimetatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid pooled 02.02.2004. a. ka notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati hagejale kuuluvale kinnistule nimetusega "A" ja asukohaga R küla, Orisaare vald, Saaremaa, Balti Investeeringute Grupp AS-i kasuks esimesele järjekohale hüpoteek summas 247 500 krooni. Oma tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi hageja ei täitnud ning 28.02.2005. a. ütles Balti Investeeringute Grupp AS hagejaga sõlmitud lepingu üles ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist ühe nädala jooksul. Eeltoodust hoolimata ei asunud hageja oma võlgnevust likvideerima. 29.06.2005. a. sõlmis kostja Balti Investeeringute Grupp AS-iga nõude loovutamise lepingu, millega Balti Investeeringute Grupp AS loovutas kostjale kõik nimetatud tarbijakrediidilepingust ja hüpoteegi seadmise lepingust tulenevad nõuded hageja vastu. 25.07.2005. a. sõlmis kostja Balti Investeeringute Grupp AS-iga ka hüpoteegi üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu. 27.07.2005. a. kirjaga teavitas kostja hagejat omakorda nõude loovutamisest ning palus täita nimetatud nõude nüüd kostjale, kuid hageja ei asunud ka nüüd võlgnevust likvideerima. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest pöördus kostja 04.08.2005. a. kohtutäitur Rannar Liitmaa poole ning esitas avalduse hageja vastu täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse algatamise õiguslikuks aluseks oli TMS § 1 lg 1 p 14 ning täitedokumendiks 02.02.2004. a. sõlmitud hüpoteegi seadmise leping. Kostja nõude suuruseks oli 04.08.2005. a. seisuga 499

3(8)

2-05-22994 339,97 krooni, mis koosnes järgmistest osadest: (a) tagastamata krediidisumma 139 176,38 krooni (b) tasumata intress 11 336, 47 krooni (c) võla sissenõudmisega seotud kulud 1 100 krooni (d) leppetrahvid 41 752,92 krooni (e) viivis 5 396,80 krooni (f) lepinguline kahju 300 557,40 krooni Kohtutäitur selgitas kostjale, et hagejale kuuluvat kinnistut koormav hüpoteek tagab kostja nõuet ainult 247 500 krooni ulatuses ning nimetatud summat ületavas osas ei ole kostjal võimalik TMS § 1 lg 1 p 14 ja 02.02.2004. a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel sundtäitmist taotleda. Samas on aga hüpoteegisummat ületavas osas kostja võlaõigusliku nõude sundtäitmine võimalik teiste täitedokumentide alusel. Seetõttu koostas kostja kohtutäiturile 04.09.2005. a. avalduse, kus teatas, et ei soovi hüpoteegisummat ületavas osas oma nõude sundtäitmist ja palus TMS § 1 lg 1 p 14 ja 02.02.2004. a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel täitemenetluse jätkamist vaid hüpoteegisummale vastava 247 480.- kroonise nõude osas, mis koosnes täies ulatuses lepingulise kahju nõudest (ärakiri vastusele lisatud). Ülejäänud nõude osas: (a) tagastamata krediidisumma 139 176,38 krooni, (b) tasumata intress 11 336, 47 krooni, (c) võla sissenõudmisega seotud kulud 1 100 krooni,(d) leppetrahvid 41 752,92 krooni, (e) viivis 6426, 42 krooni, (f) lepinguline kahju 53 077,40 krooni pöördus kostja 04.09.2005. a. hagiavaldusega Saare Maakohtu poole. Saare Maakohus rahuldas oma 16.08.2005. a. määrusega kohtuasjas nr 1-1-273-05 hagi tagamise avalduse ning hagejale kuuluvale kinnistule seati kostja nõude tagamiseks käsutamise keelumärge. Hiljem kinnitas Saare Maakohus oma 17.11.2005. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-1-304/05 hageja ja kostja vahelise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus hageja kostjale hagimenetluses esitatud nõude katteks hiljemalt 30.11.2005. a. tasuma 272 869,59 krooni, mis koosnes järgmistest osadest: (a) tagastamata krediidisumma 139 176,38 krooni, (b) tasumata intress 11 336, 47 krooni, (c) võla sissenõudmisega seotud kulud 1 100 krooni, (d) leppetrahvid 41 752,92 krooni, (e) viivis 6426, 42 krooni, (f) lepinguline kahju 53 077,40 krooni, (g) kohtukulud 20 000 krooni Summa tasumisel pidi kustutatama ka nimetatud nõude täitmist tagav hageja kinnistule seatud käsutamise keelumärge. Nimetatud kohtumäärus jõustus 29.11.2005. a. Alates augusti kuust 2005 on kostja pidevalt olnud ühenduses hagejaga ning on püüdnud leida kohtuvälist kompromisskokkulepet (muuhulgas aitas kostja esindaja leida hagejale kinnisvarahindaja hindamisakti koostamiseks pangale). Selleks, et hoida ära hagejale kuuluva kinnistu müüki sundenampakkumisel, oli kostja omalt poolt valmis vähendama kogunõuet üle 70 000 krooni võrra st 520 349,59 kroonilt 450 000 kroonini, millise summa tasumine oleks muuhulgas võimaldanud vältida ka hagejal täitemenetluse kulusid. 30.09.2005. a. väitis hageja kostja esindajale, et ta saab vajamineva rahasumma 450 000 laenu näol Sampo pangast. Kohtumäärusega 17.11.2005. a. kinnitatud hageja ja kostja vahelise kokkuleppe täitmise tähtajaks, 30.11.2005. a., oli hageja meelt muutnud ning oli otsustanud laenu võtta hoopis Hansapangast. Kompromisskokkulepe vormistati 30.11.2005. a. Tallinna notar Mari-Liis Parmase juures "Hüpoteegi kustutamise avalduse, keelumärke kustutamise avalduse, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguna". Kostja poolt edastas kostja esindaja notarile andmed vastavalt hagejaga kokkulepitule. Kuni nimetatud lepingu lugemiseni notari juures 30.11.2005.a. ei esitanud hageja ühtki pretensiooni kokkulepitu osas ja oli väga hästi teadlik kokkulepitud summa suurusest, sest kostja kohtuväline esindaja faksis hagejale 29.11.2005. a. vastavasisulise kokkuleppe. Nimetatud kokkulepe pidi allkirjastatama enne notariaalse tehingu toimumist. Kuid hageja keeldus sellele alla kirjutamast. Notariaalse lepingu punkti

4(8)

2-05-22994 kustutama vaid kohtuliku keelumärke. Kostja kohtuväline esindaja selgitas hagejale veelkord, et kohtumääruse ja hüpoteegi seadmise lepingu alusel kostja vastu esitatud erinevate nõuete suurus, sisu, õiguslik alus ning tagatised täiesti erinevad ning, et kui hageja ei soovi kokkulepitud 450 000 kroonise vähendatud võlgnevust tasuda, tuleb arvestada ca 70 000 krooni suurema kogunõude täitmisega täitemenetluses (millele lisanduvad ka veel täitekulud). Kuid kuna hageja jäi oma seisukohale koguvõlgnevuse suuruse osas (272 859,39 krooni) ei olnud võimalik teha tehingut, sest Hansapank oli nõus hagejale raha laenama vaid juhul kui tagatisena seatakse esimese järjekoha hüpoteek hageja kinnistule. Kostja nõustus kustutama küll hageja kinnistut koormava keelumärke, kuid hüpoteegi kustutamine kostja poolt oleks eeldanud ka selle kustutamise eest tasumist (kompromisskokkuleppega 177 130,41 krooni tasumist), mida hageja ei nõustunud tegema. 15.12.2005. a. jõudis kostjani hageja teade kohustuse täitmist takistavast asjaolust (dateeritud 05.12.2005. a.), millele kostja vastas 23.12.2005. a. Oma vastuses selgitas kostja veelkord hagejale olukorda ning kinnitas omalt poolt, et "et ei tee ega ole kunagi teinud mingeid takistusi Saare Maakohtu 17.11.2005. a. määruses sätestatud võlgnevuse 272 869,59 krooni tasumiseks ning nimetatud summa tasumisel või selle tasumise tingimuste osas kokkuleppele jõudmisel on kostja nõus keelumärke kustutamisega. Kuna nimetatud nõuet ei taga mitte hüpoteek, vaid käsutamise keelumärge, ei ole aga õigust nõuda selle summa tasumisel ka kinnistut koormava hüpoteegi kustutamist". Muuhulgas selgitas kostja hagejale, et "kahjuks on hageja jõudnud oma 05.12.2005. a. dateeritud kirjas ebaõigele järeldusele, nagu piirduksidki hageja kohustused ainult kohtumääruses sätestatud nõude tasumisega. Pooltevahelise kokkuleppe kinnitanud kohtumäärus saab reguleerida aga ainult hagi esemeks olnud nõudeid ja õigussuhteid, mitte aga teisi nõudeid ning õigussuhteid, mida hageja on esitanud kostja vastu muudes menetlustes.". Samas juhtis kostja veelkord hageja tähelepanu asjaolule, et kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses on kostja nõue hageja vastu summas 247 480 krooni, mis on esitatud TMS § 1 lg 1 p 14 ja 02.02.2004. a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel. TMS § 23 lg 4 kohaselt algatatakse täitemenetlus võlgniku või omaniku poolt täitedokumendi kättesaamisest arvates kahe nädala möödudes, kui võlgnik või kinnisasja omanik ei esita kohtutäiturile vastuväidet. 29.12.2005. a. jõudis kostjani hageja esindaja Eero Lappi teade võlasumma hoiustamisest, millele kostja vastas 02.01.2006. a. ning kinnitas ja selgitas veelkord olukorda. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde ja palus jätta hagi rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Käesoleva asja juurde võetud tsiviilasja nr 2-1-304/05 (A P hagi S S vastu 252 869.59 kr nõudes) materjalidest nähtuvalt on hageja S.S 02.02.2004.a. sõlminud Balti Investeeringute Grupp AS-iga tarbijakrediidilepingu nr 04050/25at. Nimetatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid pooled 02.02.2004. a. ka notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati hagejale kuuluvale kinnistule nimetusega "A" ja asukohaga R küla, Orisaare vald, Saaremaa, Balti Investeeringute Grupp AS-i kasuks esimesele järjekohale hüpoteek summas 247 500 krooni /t.l. 8 ja toimiku 2-1-304/05 lk 12-27/. Kuna nimetatud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi hageja ei täitnud, ütles Balti Investeeringute Grupp AS hagejaga sõlmitud lepingu 28.02.2005. a. üles ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist ühe nädala jooksul. 29.06.2005.a. sõlmis Balti Investeeringute Grupp AS A Pga nõude loovutamise lepingu, millega Balti Investeeringute Grupp AS loovutas kostjale kõik nimetatud tarbijakrediidilepingust ja hüpoteegi seadmise lepingust tulenevad nõuded hageja vastu. 25.07.2005. a. sõlmis kostja Balti Investeeringute Grupp AS-iga ka hüpoteegi üleandmise

5(8)

2-05-22994 lepingu ja asjaõiguslepingu. 27.07.2005. a. kirjaga teavitas kostja hagejat omakorda nõude loovutamisest ning palus täita nimetatud nõude nüüd kostjale /ts asja 2-1-304 toimik lk 40, 41-43, 44-48, 49/. Kuivõrd hageja oma kohustusi kostja ees ei täitnud, pöördus kostja Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa poole. Käesoleva asja juurde võetud tsiviilasjas nr 2-06-3437 (S S hagi A P vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue) on kohus 22.06.2006.a. jõustunud kohtuotsuses /toimik lk 8992/ tuvastanud, et kostja avalduste alusel on Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt algatatud hageja vastu kaks täiteasja. Esimene nendest: täiteasi nr 175/2005/3041- algatatud kostja 04.08.2005 avalduse alusel /t.l. 34-39, 40, 43/. Täiturile esitatud täitedokumendiks olid 02.02.2004.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja 29.06.2005 nõude loovutamise leping. Kostja nõude suuruseks oli esialgses avalduses 499 339,97 krooni. 04.09.2005.a. täitmisavalduse muutmise avalduses on kostja kohtutäiturile teatanud, et ei soovi summade – tagastamata krediidisumma (139 176.38 kr), tasumata intresside (11 336.47 kr), võla sissenõudmisega seotud kulude (1100 kr), leppetrahvide (41 752.92 kr), viiviste (5396.80 kr) ning lepingulise kahju osas osaliselt summas 53 077.40 kr rahuldamist hüpoteegilepingu ja TMS § 1 lg 1 p 14 alusel algatatud täitemenetluse raames, vaid pöördub nimetatud summades väljanõudmiseks kohtu poole. Kostja soovis antud täitemenetluse jätkamist ainult lepingulise kahju ulatuses, mis vastab hüpoteegisummale st 247 480 kroonile /t.l. 40/. Eelnimetatud ja jõustunud kohtuotsusega jättis kohus aegumise tõttu rahuldamata S S hagi A P vastu kõnealuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 19.09.2005.a. esitaski A P Pärnu Maakohtule (kuni 01.01.2006 Saare Maakohus) hagi S S vastu 252 869.59 krooni välja mõistmiseks (tsiviilasi nr 2-1-304/05). Selle nõude aluseks oli eelnimetatud tarbijakrediidileping ja nõue koosnes hagiavaldusest nähtuvalt: tagastamata krediidisumma 139 176,38 krooni, tasumata intress 11 336, 47 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 100 krooni, leppetrahvid 41 752,92 krooni, viivis 6426, 42 krooni ja lepinguline kahju 53 077,40 krooni. 16.08.2005.a. kohtumäärusega kandis maakohus hageja taotlusel A P kasuks Saare Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr -- R küla O vald A (omanik S S) kolmandasse jakku kinnisasja käsutamise keelumärke /vt ts asja toimik lk 57-58/. Poolte taotlusel kinnitas maakohus selles tsiviilasjas 17.11.2005.a. määrusega mis on jõustunud, poolte vahel 13.10.2005.a. kirjalikult sõlmitud kokkuleppe /ts asja toimik lk 68/ tingimustel, mille kohaselt kohustus hageja kostjale hagimenetluses esitatud nõude katteks hiljemalt 30.11.2005. a. tasuma 272 869,59 krooni, mis koosnes järgmistest osadest: tagastamata krediidisumma 139 176,38 krooni; tasumata intress 11 336, 47 krooni; võla sissenõudmisega seotud kulud 1 100 krooni; leppetrahvid 41 752,92 krooni; viivis 6426, 42 krooni; lepinguline kahju 53 077,40 krooni ja kohtukulud 20 000 krooni. Poolte kokkuleppel ja soovil jättis kohus kokkuleppe tagamiseks kehtima Saare Maakohtu 16.08.2005.a. hagi tagamise määrusega seatud käsutamise keelumärke S Sile kuuluvale kinnisasjale nimetusega A ja asukohaga R küla O vald Saare mk. Kõnealuse kokkuleppe mittekohasel täitmisel kohustus S.S alluma kohesele sundtäitmisele. Kuna S.S kokkulepet ei täitnud, pöördus A.P jällegi kohtutäitur Rannar Liitmaa poole, kelle menetluses on teise täiteasjana täiteasi nr 175/2005/4340 algatatud kostja 01.12.2005.a. avalduse alusel. Täitedokumendiks Saare Maakohtu 17.11.2005. a. määrus tsiviilasjas nr 2-1-304/05, millega kinnitati poolte vaheline kokkuleppe, mille järgi kohustus S.S A. Ple tasuma võlgnevuse 272 869.59 kr hiljemalt 30.11.2005, milline summa oli kostja A.P nõude suuruseks (vt ts asjas 2-06-3437 jõustunud 22-06-2006 jõustunud Pärnu Maakohtu kohtuotsus t.l. 89-92/. Esitatud hagis palub hageja tühistada temale kuuluvalt kinnistult (registriosa nr --) nimetusega A asukohaga R küla O vald Saare mk Saare Maakohtu 16.08.2005 määruse alusel seatud

6(8)

2-05-22994 kinnisasja käsutamise keelumärge A P kasuks ja hüpoteek summas 247 500 krooni A P kasuks. Hageja tugineb oma nõudes AÕS §-le 642 ja kinnistusraamatuseaduse §-le 341. AÕS § 642 sätestab, et kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik) , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte 7.lõike järgi puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtumääruse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel. Kohus asub eeltoodud asjaolude alusel seisukohale, et hageja nõude rahuldamiseks puudub alus, kuna kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et käesolevaks ajaks ei ole S S täitemenetluse käigus kumbagi A P nõuet, mis on tagatud hüpoteegi ja käsutamise keelumärkega täies ulatuses rahuldanud. Hageja esindaja seda väidet ümber ei lükanud. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja on põhjustanud vastuvõtuviivituse. VÕS § 119 lg 1 ja 2 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et 19.12.2005.a. avalduses on hageja S.S palunud VÕS § 120 alusel Kuressaare notar Marika Leisil võtta notarikontole rahasumma 272 869.59 väljamaksmiseks A Ple. Nimetatud rahasumma on Saare Maakohtu 17.11.2005.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1-304/05 kinnitatud kokkuleppe kohane võlgnevus A.P ees. S.S on selles avalduses vastavalt VÕS § 121 lg-le 1 teatanud, et ta jätab endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse. S.S palub maksta rahasumma A.Ple välja juhul, kui on kinnistusraamatust kustutatud Saare Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr --34 kantud kinnistu nimetusega A neljandasse jakku kantud hüpoteek A P kasuks ja kolmandasse jakku kantud käsutamise keelumärge /t.l. 25, 26/. Vastavalt VÕS § 122 lg-le 1 tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral loetakse, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Kui võlgnik on jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse, loetakse kohustus täidetuks hoiustatu tagasivõtmise õiguse lõppemisest. Asjas on tuvastamist leidnud, et kuna pooled olid eriarvamusel nii kohtumääruse ja hüpoteegi seadmise lepingu alusel S.S vastu esitatud erinevate nõuete suuruse, sisu, õiguslik aluse ning tagatiste osas, mida menetletakse kahes erinevas täiteasja kohtutäitur R.Liitmaa poolt, siis ei olnud A.P nõus deponeeritud 272 869.59 krooni saamisel mõlemat tagatist kustutama, vaid ainult kohtu seatud keelumärke ning keeldus seetõttu hoiustatud rahasummat vastu võtmast /t.l. 49-51, 52/. Kostja sellist käitumist ei saa kohtu hinnangul lugeda õigustamatuks. Ka nähtub kohtule esitatud 30.11.2005 hüpoteegi kustutamise avalduse, keelumärke kustutamise avalduses, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu notariaalselt projektist /t.l. 15-21/, samuti hageja poolt kostja esindajale saadetud lühisõnumite väljatrükist /t.l. 74-76/, et kostja on teinud hagejaga kohustuse täitmiseks koostööd. Kostjal on õigus selles, et kuna eelnimetatud hoiustamise avalduses jättis S.S endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse, siis sellise deponeerimisviisiga ei loeta kohustist täidetuks. Hageja ei ole samas nõuetekohaselt kostja kohtumääruse välist nõuet, samuti kokkulepet vaidlustanud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

7(8)

2-05-22994

Asjas tehtud menetluskulude osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et hageja peab kandma kostja menetluskulud. Kohtuotsuse tegemise ajaks olid kostja menetluskuludeks esitatud kohtukulude nimekirja järgi õigusabikulud summas 9440 krooni /t.l. 122-124/. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).

R.Undrest kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.