Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2006.a. Kehtiv töölepinguseadus ei arvesta, et alates seaduse vastuvõtmisest 1992. aastal on elu edasi läinud ja töösuhted on oluliselt muutunud. Seaduse normid on kujundatud suurtootmise jaoks, kus on palju kindlaid tööülesandeid täitvaid monofunktsionaalseid töötajaid. Töölepinguseaduse ülereguleeritus ja liigsete ettekirjutuste tegemine on tekitanud lõhe tööseaduste ja elu vahel, mille tõttu kannatavad nii tööandjad, kellel pole võimalik töösuhteid piisava paindlikkusega korraldada, kui ka töötajad, kelle tööalane kaitse nõrgeneb. Tänapäevases tootmisprotsessis tuleb paratamatult arvestada sellega, et töötajate arv on viidud miinimumini, et töötada tuleb maksimaalse intensiivsusega ja et praktiliselt kõik „ peavad tegema kõike". Selle kajastamine töölepingutes oleks keeruline ning lõppkokkuvõttes taandub kõik sellele, mida keegi tegelikult teeb ja millised tööjaotused välja kujunevad. Tööandjapoolsed tunnistajad kinnitasid, et alates ettevõtte rajamisest on kogu aeg papptaara kogumine olnud laogrupi ülesandeks, laos omakorda on tööülesanded laotöötajate vahel ära jagatud, kuigi vastavalt ametijuhendile on kõik laos töötavad isikud (v.a. laojuhataja) laotöötajad ning vastavalt töölepingutele ühesuguste tööülesannetega. Tegelikkuses toimis aga nelja laotöötaja vahel tööjaotus ning vaid kahel, s.h. avaldajal, oli taara konteinerite tühjendamise kohustus. Avaldaja ei vaielnud sellele väitele vastu. TLS § 50 p.l kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Avaldaja poolt taarakonteinerite tühjendama asumist alates esimesest tööpäevast saab käsitleda kokkuleppena seda tööd teha. Avaldaja tegi seda tööd igapäevaselt, saamata selleks pidevalt erikorraldusi. Nimetatud tööfunktsioon tulenes otseselt ka avaldaja töö üldisest käigust, kuna avaldaja töökohustuseks oli laost pakendatud komponentide väljastamine tootmissaalidesse. Vabanenud pakendid ladustati tootmisruumides selleks paigaldatud prügikonteineritesse, mis vastavalt täitumisele (tavaliselt 1-2 korda päevas) tuli laogrupi töötajate poolt tühjendada, s.t. konteinerid tuli liftiga lattu toimetada, kus asus papijäätmete press. Loogiline oli, et taarakogumisega tegelevad laotöötajad, sest laoga mitteseotud isikutel ei ole õigust lao territooriumil viibida. Kuni maini 2006 (ligi 2 aastat!) täitis avaldaja oma suusõnaliselt kokkulepitud tööülesandeid korrektselt. Avaldaja ütlus, et ta ei ole konteinerite tühjendamist kunagi oma tööks pidanud, et ta tegi seda vaid hobi korras ja vastu tulles tööandjale, ei kõla usutavana ja tõepärasena. Kui avaldaja nägi tööandja nõudes, tühjendada taarakonteinereid, seadusevastast käitumist ning lepingutingimuste rikkumist, oli avaldajal võimalus sellele vastu astuda, nõuda rikkumiste lõpetamist kuni töölepingu lõpetamise nõude esitamiseni välja TLS § 82 alusel. Avaldaja ei teinud midagi ja on ebatõenäoline, et töötaja nõustus ligi kahe aasta vältel vabatahtlikult töötama olukorras, kus tema õigusi rikutakse ning sunnitakse täitma tööülesandeid, mis tegelikult ei olegi tema töökohustusteks. Eelpool öeldust tulenevalt on õigustatud tööandja käitumine, käsitledes töötaja poolt ühel päeval konteinerite tühjendamisest keeldumist distsiplinaarsüüteona. Esmakordselt keeldus avaldaja oma kokkulepitud tööülesandeid täitmast. 03. mail, seejärel 09. mail 2006.a., mille eest määras tööandja distsiplinaarkaristuseks noomituse (korraldus nr K038,09.05.2006). Järgmise samalaadse rikkumise pani avaldaja toime 30. mail 2006. Kuna tegemist oli korduva

rikkumisega, mis häiris teiste töötajate tööd ning avaldajal oli kehtiv distsiplinaarkaristus, lõpetas tööandja töölepingu TLS §86 p. 6 alusel. Tööandja on järginud distsiplinaarkaristuse määramise korda ning protseduurireegleid. Avaldaja poolt väidetud ebatäpne kuupäev distsiplinaarkaristuse määramise dokumendil ei muuda dokumenti antud juhul õigustühiseks ega muuda asja sisuliselt. Avaldaja poolt toimepandud süütegu leidis aset 30. mail ja 31. mail esitati talle distsiplinaarkaristuse määramise dokument. Avaldaja ei eita 30. mail konteinerite tühjendamisest keeldumist, samuti tööandja vastavasisulise korralduse täitmisest keeldumist. Juhul, kui süütegu ei oleks avaldaja poolt toime pandud, ei oleks karistust määratud ning vastavat dokumenti töötajale allkirja vastu teatavaks tehtud. Seega võib antud töövaidlusasjas dokumendi koostamise vale kuupäeva pidada tehniliseks veaks ja mitteoluliseks rikkumiseks, mis ei muuda töövaidlusasja sisuliselt. Töövaidluskomisjon jõudis järeldusele, et puudub alus töölepingu lõpetamise TLS § 86 p. 6 alusel ebaseaduslikuks tunnistamiseks, sest avaldaja on toime pannud korduva süüteo, mis häiris teiste töötajate tööd ning karistuse määramisel on tööandja järginud kehtestatud protseduurireegleid. Komisjon jättis hageja kaebuse rahuldamata.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt esitatud hagile töötas hageja Enerpoint Saare OÜ -s laotöötajana 11 augustist 2004 a. Tema töökohustused olid fikseeritud töölepingus. Töölepingu lisa, ehk ametijuhendit hageja väitel talle ei tutvustatud. Varjatud ametijuhendit õnnestus tal näha poole silmaga omal initsiatiivil. Hageja tühjendas, kui aega sai, oma töö kõrvalt, hobi korras, papptaara konteinereid, et firmale vastu tulla, sest selleks ei olnud koristajat tööle võetud. Konflikt tööandjaga tekkis siis, kui paarimees ei käinud jälle mitu kuud tööl ja töö kasvas ülepea. Peale selle loobiti ülemise korruse papp-taara konteineri ette maha. Hageja töökohustusena ei olnud papptaara konteinerite tühjendamine ja puruks pressimine papptaara pressiga tema igapäevase töökohustusena kirjas töölepingus ja ametijuhendis (mis selgus ka töövaidlus komisjonis). Hageja keeldus seda tööd tegemast. Väide, et esimesel tööpäeval näidati talle tööülesanded ette ja seal oli ka papptaara konteinerite tühjendamine ja pressimine ei vasta tõele. Asi selles, et papptaara konteinerid tulid hageja tööle asumisest pool aastat hiljem, uue tootmishoone valmimisega ja papptaara press aasta ja mõned kuud hiljem. Sellega neid ei saanud esimesel tööpäeval näidata töökohustuseks. Hageja leiab, et töövaidluskomisjonis valetasid Enerpoint Saare OÜ laojuhataja ja firmat esindav advokaat. Väide, et see on laogruppi töö kogu aeg olnud, pole kirjalikult tõestatud hagejale. Korraldusele papptaara konteinereid iga päev tühjendada ja palka juurde panemata läks tööandja vastuollu töölepingu seaduse §59 p 5- ga, mille kohaselt töökohustusi saab muuta poolte kokkuleppel, aga mitte ühepoolselt, käsu korras. Ebaseaduslikke korraldusi hageja täita ei saa. Hageja leiab, et talle määratud distsiplinaarkaristused K038 ja K051 on õigustühised. Need tuleb tühistada, ning hagejale kostjalt välja nõuda kuue kuu keskmine palk ebaseadusliku vallandamise eest.

Kohtu kulud tuleb hageja arvates kõik välja nõuda Enerpoint Saare OÜ -lt. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja töövaidluskomisjoni otsuse tühistamist ja rahalise hüvitise summas 29768.28 (kakskümmend üheksa tuhat seitsesada kuuskümmend kaheksa krooni ja kakskümmend kaheksa senti) väljamõistmist kostjalt.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: R V töötas Enerpoint Saare OÜ-s 11.08.2004.a sõlmitud töölepingu alusel laotöötajana. Tema töö sisuks olid materjalide ja valmistoodangu hoiustamise, paigaldamise ja laopinna korrashoiuga seotud tegevused. 09.05.2006.a tegevjuhi korraldusega nr K038 määrati laotöötaja R Vele distsiplinaarkaristusena noomitus. Distsiplinaarkaristuse määramise põhjuseks oli asjaolu, et R V keeldus 03.05. ja 09.05.2006.a täitmast oma vahetu ülemuse, laojuhataja V Ku, korraldust, tühjendada papptaara kogumise konteinerid, rikkudes sellega töösisekorraeeskirja punkti 11.4. Papptaara konteinerite tühjendamata jätmine häiris tööd, sest tootmisruumidesse kuhjunud taara takistab teiste töötajate normaalset tööd ja toomisprotsessi käiku, taara ummistab vahekäigud. Süüteo toimepanemine oli tõendatud laojuhataja V Ku 04.05.2006.a ja 09.05.2006.a seletuskirjadega ning tootmisjuht R Ka 09.05.2006.a seletusega. R Vele tutvustas tööandja distsiplinaarkaristuse määramise korraldust 09.05.2006.a, kuid töötaja keeldus 09.05.2006.a korraldusega nr K038 tutvumise kohta allkirja andmast. Seetõttu väljastas tööandja temale korralduse posti teel. Korralduse kättesaamise kohta esitas R V töövaidluskomisjonile töövaidlusavalduse lisana postitempliga ümbriku koopia. Sellest nähtub, et tööandja 09.05.2006.a korraldus on töötajale teatavaks saanud hiljemalt 10.05.2006.a. 30.05.2006.a pani kehtivat distsiplinaarkaristust omanud R V toime uue samaliigilise distsiplinaarsüüteo. Ta keeldus täitmast laojuhataja V Ku korraldust tühjendada teise korruse tootmissaali taara- ja tootmisjäätmete kogumise konteinerid, rikkudes sellega töösisekorraeeskirja punktide 11.1. ja 11.4 nõudeid. Laotöötaja R V tühjendas tootmissaali taara-ja tootmisjäätmete kogumise konteinereid 2006.a aprilli lõpuni, kuid alates 2006.a maikuu algusest keeldus seda tööd tegemast. 30.05.2006.a süütegu häiris tööd. Papptaara konteinerite tühjendamata jätmine takistas teiste töötajate normaalset tööd, laotöö ja tootmisprotsessi käiku, sest koristamata papptaara ummistas vahekäigud. Süütegu oli tõendatud laojuhataja V Ku 30.05.2006.a seletuskirjaga. Kuna tegemist oli korduva töökohustuste rikkumisega, määras tööandja töötajale 31.05.2006.a korraldusega nr K051 karistuseks töölepingu lõpetamise töölepingu seaduse § 86 p 6 alusel. TLS § 103 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada § 86 p-s 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Korraldusega tutvumise kohta andis R V allkirja 31.05.2006.a. Kostja esindajad ei nõustu hageja väitega, et hageja tühjendas, kui aega sai, oma töö kõrvalt, hobi korras, papptaara konteinereid. Töötajana ei olnud papptaara konteinerite tühjendamine hageja

hobi, vaid tööga seotud kohustus. Kostja esindajad ei nõustu hageja väitega, et tööandja nõudis temalt sellise töö tegemist, milles töölepingus ei ole kokku lepitud. Samuti ei ole tööandja ühepoolselt muutnud töölepingut ega teinud töötaja olukorda halvendavat ühepoolset otsust. Hageja töö sisuks olid materjalide ja valmistoodangu hoiustamise, paigaldamise ja laopinna korrashoiuga seotud tegevused (töölepingu punkt 3). TLS § 50 p 1 kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Sama kohustus on sätestatud ka Enerpoint Saare OÜ töösisekorraeeskirja punktis 11.1. R V tühjendas laojuhataja korraldusel tööle asumisest kuni 2006.a. aprillikuu lõpuni, vastuväiteid esitamata, papptaara kogumise konteinereid, kuid alates 2006.a maikuu algusest keeldus ta laojuhataja sellesisulisi korraldusi täitmast. Töötaja rikkus sellega TLS § 50 punkti 1 ja töösisekorraeeskirja punktide

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja R V asus osaühingusse Enerpoint Saare (kostja) tööle 11. augustil 2004.a laotöötajana. Tema tööks oli vastavalt töölepingule /t.l. 10/ materjali ja valmistoodangu hoiustamise, paigaldamise ja laopinna korrashoiuga seotud tegevused. Lisaks töölepingule pidi töötaja

juhinduma ametijuhendist ja ettevõtte töösisekorra eeskirjadest. Lepingu kohaselt andis tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist laojuhataja. R V töötas probleemideta kuni aprillini 2006.a. Mais 2006 keeldus ta täitmast üht tööülesannetest, milleks oli papptaara konteinerite tühjendamine. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tootmises vabaneva papptaara konteinerite tühjendamine oli hageja jaoks uus tööülesanne ja sellega muudeti tema töölepingut ja kas ta, keeldudes selle töö tegemisest ja keeldudes täitmast laojuhataja sellekohaseid korraldusi, pani toime süüteo Töötajate Distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 2 mõistes. TDVS § 2 järgi on distsiplinaarsüüteoks : 1) töölepingu seaduse paragrahvides 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine Töölepingu seaduse (TLS) § 50 järgi on töötaja kohustatud: 1) tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust; 2) õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi; 3) hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara. Töösisekorra eeskirjade p. 11 kohaselt kohustus töötaja tegema kokkulepitud töid ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust ja õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Ettevõtte tegevjuhi korraldusega nr. K038 09. 05. 2006.a. määrati hagejale distsiplinaarkaristusena noomitus põhjusel, et ta keeldus 03. 05. ja 09. 05. 2006 täitmast laojuhataja V K’u korraldust, tühjendada tootmissaalides papptaara kogumise konteinerid. Sellega rikkus hageja töösisekorraeeskirjade p. 11.4, mis kohustab täitma vahetu juhi tööalaseid korraldusi. Karistuse määramist põhjendas tegevjuht asjaoluga, et papptaara konteinerite tühjendamata jätmine takistab teiste töötajate normaalset tööd ja tootmisprotsessi käiku, sest taara ummistab vahekäigud. Samuti oleks see takistanud töötajate väljumist tootmisruumist ohuolukorra tekkimisel. 31. mai 2006.a. korraldusega nr. K051 lõpetati hageja tööleping TLS § 86 p. 6 alusel TLS § 50 p. 1, 3 ja 4 rikkumise ja töösisekorra eeskirjade p. 11.4 ja 11.1 rikkumise tõttu. Töölepingu lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et hageja keeldus 30. 05. 2006 täitmast laojuhataja korraldust, tühjendada II korruse tootmissaali taara- ja tootmisjäätmete kogumise konteinerid. Teised laotöötajad olid sunnitud selle töö ära tegema ja nende tavapärane töö oli häiritud. Konteinerite tühjendamata jätmine häiris tootmisprotsessi käiku, sest taara ummistas tootmisruumides vahekäigud. Kuna hagejal oli sel ajal samalaadse rikkumise eest määratud kehtiv distsiplinaarkaristus, otsustas tegevjuht hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetada. Hageja leiab, et distsiplinaarkaristused on määratud ebaseaduslikult, sest töölepingu muutmine on lubatud ainult poolte kokkuleppel. Papptaara kogumine konteinerisse ja konteineri

tühjendamine papipressi ei ole tema töölepingust tulenev kohustus ja sellist korraldust ei saanud tööandja talle anda. Kohus on esitatud tõendeid hinnates asunud seisukohale, et tegemist ei olnud töölepingu muutmisega. Veel enam- tootmisruumis asuvate papptaara konteinerite tühjendamine ei olnud hageja jaoks uus ülesanne. Hageja oli seda teinud tööle tulekust alates ja sellest tulenevalt tuleb seda käsitleda kokkuleppena seda tööd teha. Avaldaja tegi seda tööd igapäevaselt, saamata selleks pidevalt erikorraldusi. Nimetatud tööfunktsioon tulenes otseselt avaldaja töö üldisest käigust. Kostja seadusliku esindaja E. Keerbergi vande all antud ütluste kohaselt oli laotööliste ülesandeks viia tootmisruumi komponendid, mis olid pakendatud papptaarasse ja ladustada valmistoodang, mis pakiti uude taarasse. Komponentide alt vabanev papptaara pandi konteinerisse, mille laotöötaja pidi toimetama välja. Esialgu viidi see õue vanasse prügipressi, kuid hiljem, kui sai võimalikuks, et prügifirma hakkas vastu võtma papptaarat eraldi, muretses firma eraldi papptaara pressi, mis oli ruumis sees. Sisse paigutati see just selleks, et töötajad ei peaks liiga palju viibima välistingimustes. Lao tööd korraldab laojuhataja ja tema annab ka vastavad korraldused, kes konkreetselt peab papptaara konteineri tühjendama. Tegevjuht on veendunud, et hagejale tema tööleasumisel selgitati täpselt tema tööülesandeid, s.h. ka seda, et laotöötaja töö on tootmisjäätmete s.h. papptaara konteinerite tühjendamine. Tootmistöölistest seda keegi teha ei saanud, kuna elektroonikatööstuse eripära arvesse võttes, on tootmistöölised varustatud eririietuse ja jalatsitega, millega nn. ESD tsoonist väljuda ei tohi. Taara konteiner tuli aga toimetada väljaspoole seda ala. Laojuhataja V. K’i kohtuistungil antud ütluste kohaselt pidi laotöötaja tootmises vabaneva papptaara ära viima. Tavaliselt tehakse hommikul konteiner tühjaks, kuid on juhuseid, kus konteinerit tuleb ka päeval tühjendada. Grupijuht teatab laojuhatajale, kui konteiner on täis. Kui R V asus tööle, tutvustati talle tema tööülesandeid ja räägiti ka sellest, et tootmisjäätmete ja taara konteinerid tuleb tühjendada. Tööle asudes R V konteinereid ka tühjendas. Laotöötajana oli R. V ajatööl ja papptaara viimine tootmisruumist ära toimuski tööaja piires. Probleem tekkis siis, kui tuli uus papipress ja papptaara konteinerid pandi ruumi sisse, ülejäänud jäätmed tuli endiselt viia välja, teistesse konteineritesse. V. K’i hinnangul ei suurenenud tööliste töökoormus sellega oluliselt, sest papptaara konteineri tühjendamine võtab aega umbes ühe tunni päevas, kui seda teeb üks inimene. Kuigi laos töötajad olid kõik tööl laotöölistena, kujunes nende vahel grupisiseselt tööjaotus algusest peale. Ajal, kui taara tuli viia väljas asuvasse konteinerisse, ei saadetud sinna naisi ja nii kujunenud tööjaotus jätkus ka hiljem. Laos töötati vahetustega. Laotöötaja ülesandeks oli kauba vastuvõtmine, tootmisse ja välja mineva kauba komplekteerimine, territooriumi korrashoid, kauba paigutamine riiulitele, kauba paigutamine laos jne. Iga laotöötaja pidi teadma, mis on tema ülesanne ja nii kujunes praktikas tööjaotus. R. K’a ütluste kohaselt on tavaline, et laotööline, tulles hommikul tööle, vaatab üle, kas konteinerid on tühjad, vajadusel tühjendab need. Kui on päeva jooksul vaja veel taarat ära viia, siis laojuhataja organiseerib selle vastavalt vajadusele. See on olnud laotöötajate tööülesanne, sest komponendid, mis laost tootmisse viiakse, on kõik pakendatud. Kõik mis tootmisse läheb, tuleb

tagasi lattu, osa taarat eemaldatakse juba laos. See tähendab, et ka taaraga peab tegelema ladu. Tootmistöölistel sellist kohtust ei ole. R V on algusest peale seda taarat ka vedanud. Probleem tekkis siis, kui papptaara tuli viia eraldi konteinerisse, siis jäi taara ära viimata. Grupijuht teatas, et taarat ei ole kuhugi panna, normaalselt ei saanud enam liikuda tootmisruumis ja tootmissaalide vahel, sest läbipääsud olid papptaaraga ummistunud. Töölised lao territooriumile minna ei tohi. Selgus, et R. V ei vii taarat ära. See tähendab, et hageja oli tegelikult tööle asumisest alates teadlik sellest, et üheks tema tööülesandeks on tootmises vabaneva papptaara konteinerite äratoomine tootmisruumist ja nende tühjendamine, algul väljas asuvasse jäätmepressi ja hiljem juba papptaara pressi. On selge, et tööleping kui selline ei saa kirjeldada tööülesandeid üksikasjadeni, mis tegelikult muudaks töölepingu ebaülevaatlikuks ja töötaja poolt raskemini arusaadavaks. Tööleasumisel on hagejale tema tööülesandeid selgitatud. Tootmisjäätmete ja papptaara konteinerite tühjendamine kuulus tema ülesannete hulka algusest peale ja juhul kui see hagejale ei sobinud, oli tal võimalus töökohast loobuda. Kuigi ei hagejaga sõlmitud töölepingus ega töösisekorra eeskirjas ei olnud töökohustusena papptaara konteineri tühjendamise kohustust, ei olnud seal konkreetselt ka muid laotöötaja kohustusi (näiteks kauba paigutamine laoriiulitele või komponentide viimine tootmisruumi). Tööülesannete konkretiseerimine ja tööjaotuse määramine toimus tööleasumisel ja ei ole tõendamist leidnud , et vaidlusalune papptaara konteineri tühjendamine oleks täiendava tööülesandena lisandunud laotööliste s.h. hageja tööülesannetele alles 2006. aastal. Hageja väidet, et papipress pandi tööle hiljem ja sellest hetkest oli taara viimine tema jaoks uus lisakohustus, ei saa pidada asjakohaseks, sest taaraga tegeldi ka enne papipressi töölerakendamist ja sellega tegelesid kogu aeg laotöölised. Kuna tegemist ei olnud täiendava tööülesandega, ei saa rääkida ka töölepingu muutmisest. Jättes täitmata tööandja seadusliku korralduse, täita tööülesanne, mis tulenes tema töö iseloomust, pani R. V toime töösisekorra eeskirja p. 11 p. 1 ja 4 ja TLS § 50 p. 1 ja 3 nõuete rikkumise. Kuna tema tegevusetuse tõttu oli häiritud tootmises töötavate tööliste tegevus, rikkus ta TLS § 50 p.4, mille järgi on töötaja kohustatud hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et R V oma tegevusega on korduvalt pannud toime teo, mis on kvalifitseeritav distsiplinaarsüüteona. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega antud distsiplinaarvõimu kasutades on tööandjal õigus TLS § 103 lg. 1-st tulenevalt lõpetada tööleping TLS § 86 p. 6 ettenähtud alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal oli kustumata distsiplinaarkaristus või sama paragrahvi teise lõike kohaselt ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Riigikohus on leidnud, et töötaja iga süütegu, kui see häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus, on jäme töökohustuste rikkumine (3-2-1-48-02). See tähendab, et

distsiplinaarkaristust omava töötaja tööd häiriv süütegu on käsitletav seaduse olulise rikkumisena. R V 30. mail 2006, omades juba kehtivat distsiplinaarkaristust, keeldus täitmast laojuhataja korraldust, tühjendada tootmissaalis taara- ja tootmisjäätmete kogumise konteinerid ja tema tegevusetuse tõttu oli häiritud tootmistegevus, sest taara ummistas vahekäigud tootmissaalis ja töötajate liikumine oli häiritud. Ka häiris tema tegevus tööd laos, sest teised laotöötajad pidid lisaks enda tööülesannetele tegelema ka taaraga, mistõttu otsustas tööandaja töölepingu lõpetada. TDVS § 8 järgi ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Töökohustuste rikkumise oluliseks või mitteoluliseks tunnistamine põhineb süüteo asjaoludel. Vahet tuleb teha süüteo formaalsetel ja sisulistel tunnustel. Töökohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitine (formaalses mõttes) ei saa olla distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Karistamiseks tuleb välja selgitada süüteo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, s.h. töötaja süü. Süü raskuse määravad ennekõike teo tagajärjed, tema suhtumine süüteosse ja selle tagajärgedesse. Kohtu hinnangul ei ole määratud karistused vastuolus süüteo raskuse ja selle toimepanemise asjaoludega ja hageja varasema käitumisega. Kuna R V järjekindlalt (03. 05, 09. 05) ja hiljem (30. 05), vaatamata määratud karistusele, keeldus täitmast tööandja korraldust, põhjustades sellega segaduse ka teiste laotöötajate tööprotsessis ja takistades normaalset tootmistegevust, on töölepingu lõpetamine temaga põhjendatud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 järgi on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus leiab, et tööandja on määranud karistused põhjendatult ja järginud selleks kehtestatud protseduurireegleid, mistõttu distsiplinaarkaristuste tühistamiseks puudub alus. Kohus leiab, et R Ve hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.