Z. G. hagi OÜ Torello vastu tunnistamiseks ja realiseerimiseks Balti
Kohtuistungi toimumise aeg
20. veebruar 2007.a
Istungil osalenud isikud
Hageja Z. G. (isikukood X) ja tema volitatud esindaja M.T.; Kostja OÜ Torello (registrikood X) volitatud esindaja Allan Valk; Kolmanda isiku pankrotis A. U.’i esindaja pankrotihaldur
R. S..
ostueesõiguse
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Anda hagejale menetlusabi ja vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest nii täiendava hagi esitamisel kui ka selle rahuldamata jätmisel.
3.Välja mõista Z. G.’lt (isikukood X, elukoht X) OÜ Torello (registrikood X, asukoht X) kasuks menetluskulud 11 328 (üksteist tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil
1.15. augustil 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt on Ida-Viru Maakohtu poolt välja kuulutatud A. U.’i pankrot. Pankrotivara hulka kuulus pooleliolev elamu (ehitisregistri kood 102006642) ja kasvuhoone (ehitisregistri kood 2200440319) asukohaga X, millele oli 20.09.1999.a seatud pant AS-i Eesti Maapank (pankrotis) kasuks Vl. G.’i ja AS Eesti Maapank
1 (8)
2-05-15961 (pankrotis) vahel 28.11.1994.a sõlmitud laenulepingust nr 158 ja 23.02.1995.a. sõlmitud laenulepingust nr 173 tulenevate nõuete tagamiseks.
2.Kuni 06.12.1994.a oli nimetatud vara hageja omandis. 06.12.1994.a sõlmitud ostumüügilepinguga võõrandas hageja vara kolmandale isikule, varale jäi koormatis, mille sisuks oli hageja ja tema perekonnaliikmete kõikide eluruumide kasutusõigus kuni nende surmani. Samal päeval sõlmisid hageja ja kolmas isik kokkuleppe, mille kohaselt A. U. kohustus müüma hagejale vara tagasi. Nimetatud kokkulepet tuleb käsitleda kui ostueesõiguse kokkulepet.
3.19.05.2005.a toimus A. U. (pankrotis) pankrotivara enampakkumine, mille käigus OÜ Torello tunnistati enampakkumise võitjaks, kes ostis pankrotivara hulka kuuluva poolelioleva elamu asukohaga X. 21.06.2005.a esitas hageja pankrotihaldurile ostueesõiguse teostamise nõude, mille haldur on 28.06.2005.a kätte saanud. Kostja on keeldunud hagejalt vastu võtmast tasutud müügihinda summas 60 100 krooni ning enampakkumisega seotud kulutusi summas 500 krooni.
4.Hageja palus vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 256, § 257, § 261, § 262 lg 1, § 263 lg 1, § 264 lg 2, § 269 lg 1 tunnistada 06.12.1994.a lepingust tulenevat ostueesõigust; tunnistada hageja astunuks kostja asemele ostjana enampakkumise aktis toodud tingimustel; kohustada kostjat sõlmima hagejaga lepingu vara omandiõiguse realiseerimiseks hageja nimele.
KOSTJA VASTUS
5.30. septembril 2005.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teatas, et hagiavalduse kohaselt 06.12.1994.a sõlmiti hageja ja kolmanda isiku A. U. vahel ostumüügileping, millega müüja müüs ja ostja ostis riikliku komisjoni poolt vastu võtmata kahekorruselise viie toaga kivielamu ning ühekorruselise kivikuuri asukohaga Salme tn 6, Jõhvi. Lepingu punktis 7 leppisid pooled kokku, et vastavalt ENSV TsK § 243 lg 3 kasutavad müüja ja temaga koos elavad pereliikmed müüdavates ehitistes kõiki eluruume kuni nende surmani. Kostja oli teadlik nimetatud õigusest kuna sellekohane info oli avaldatud enampakkumise teates.
6.Kostja on võitnud pankrotivara enampakkumise ja hageja pole avaldanud õigeaegselt soovi oma väidetavalt olemasoleva ostueesõiguse realiseerimiseks. Hageja väidab, et enampakkumuse aktist on ta teada saanud kolmandatelt isikutelt 01.06.2005.a. Seega vastavalt AÕS §236 lg1 oli tal õigus teostada ostueesõigust kuni 01.08.2005.a.
KOLMANDA ISIKU VASTUS
7.03.oktoobril 2005.a esitatud vastuses kolmas isik hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kuulus pooleliolev elamu ja kasvuhoone asukohaga Salme 6, Jõhvi (pankrotis) A. U. pankrotivara hulka. 19.05.2005.a toimus pankrotivara enampakkumine, mille järgi kostja tunnistati enampakkumise võitjaks, kes ostis pankrotivara hulka kuuluva poolelioleva elamu ja kasvuhoone asukohaga Salme 6, Jõhvi. Hageja väidab hagiavalduses, et 06.12.1994.a sõlmiti hageja ja kolmanda isiku vahel kokkuleppe. Kolmas isik leidis, et nimetatud kokkulepet ei saa käsitleda kui ostueesõiguse kokkulepet ja palus jätta esitatud hagi rahuldamata.
TÄIENDAV HAGIAVALDUS
8.14. detsembril 2006.a toimunud kohtuistungil esitatud täiendavas hagiavalduse kohaselt seisuga 12.01.2006.a on majavalduse väärtuseks 2 950 000 krooni. Kostja ei ole vaidlusaluses
2 (8)
2-05-15961 majas kunagi elanud ja maja korrashoiuks kulutusi kandnud ning kõik majavalduse korrashoiu kulutused on kandnud hageja. Hageja palus vastavalt VÕS §1027 ja TsMS § 370 lg 2 ostueesõiguse realiseerimise nõude rahuldamata jätmise korral mõista kostjalt välja hageja kasuks 2 889 900 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
9.03. jaanuaril 2007.a esitatud vastuse kohaselt kuna hageja pole tõendanud, et kostja oleks hagejalt midagi saanud, ei saa ka hageja esitada nõuet VÕS § 1027 alusel saadu väljaandmiseks. Kostja leidis, et hageja poolt esitatud BRC Kinnisvara OÜ eksperthinnangut ei saa käsitleda tõendina TsMS § 229 tähenduses, kuna selle aluseks on võetud vaid kolmandatelt isikutelt saadud andmed.
10.Hageja ei ole täpsustanud, millisel õiguslikul alusel esitatakse rahaline nõue kostja vastu. Kostja oletab, et nõude esitamisel on tuginetud VÕS 52 peatüki 4 jaos sätestatud teise esiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamisele. Hagist ei selgu, milliseid kulutusi on hageja täpsemalt teinud. Vastavatest parendustest teadasaamisel ja parenduste tõendamisel hageja poolt kostja saaks esitada parenduste äravõtmise nõude vastavalt VÕS §1042 lg1 p1. BRC Kinnisvara OÜ ekspertarvamusest nähtub, et majavaldusel kõik ehitamisega seonduv on tehtud enne 2005.a. Kostjal puudub igasugune informatsioon parendustest, mistõttu on välistatud hagejal nõudeõiguse olemasolu VÕS §1042 lg1 p2, p3 alusel.
11.Vastavalt ehitusseaduse § 12 lg 2 on ehitamine lubatud ainult omaniku nõusolekul, kuid kostjal puudub informatsioon, kas A. U. (pankrotis) oli andnud nõusoleku hagejale. Kui vastav nõusolek on olemas, siis hageja nõudeõigus saab olla vaid kolmanda isiku vastu, kuid hageja on valinud selles nõudes vale kostja.
12.Hageja õigused Salme 6, Jõhvi ehitistele seonduvad ainult eluruumide kasutamisõigusega ning AÕS §218 lg1 viimasest lausest tulenevalt kasutusvaldaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. AÕS § 219 lg 1 kohaselt kasutusvaldaja on kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema.
13.Kostja taotles kohtult jätta täiendav hagiavaldus menetlusse võtmata ja kui kohus võtab täiendava hagiavalduse menetlusse, siis kohustada hagejat andma tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks summas 60 000 krooni. Kostja palus kõik hageja nõuded jätta täies ulatuses rahuldamata ning jätta hageja kohtukulud hageja enda kanda ning menetluskulude jaotamisel kohustada hagejat hüvitama kõik kostja menetluskulud.
KOLMANDA ISIKU VASTUS
14.11. jaanuaril 2007.a esitatud vastuses kolmas isik palus jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt kolmas isik ei ole andnud hagejale ühtegi nõusolekut elamu rekonstrueerimiseks ega metallaia ning garaaži ehitamiseks. Juhul, kui hageja on metallaia ja garaaži ehitanud ning teostanud elamu rekonstrueerimistöid, siis on need tehtud ima õigusliku aluseta ja ebaseaduslikult. Samuti pole hagejale väljastatud ehitusseaduses ette nähtud luba või nõusolekut ehitustööde teostamiseks.
3 (8)
2-05-15961
15.Hageja pole tõendanud, et teostatud tööd on tehtud tema kuludega. Majavalduse ehitusmaksumust tõendavateks dokumentideks saaksid olla ehitusmaterjalide ostmist ning tööde teostamist tõendavad dokumendid. Ehitustööde tegeliku teostamise ja nende teostamise aja osas saaksid olla tõenditeks ehitusseaduses sätestatud dokumendid. Ehitusregistri andmetel koosneb Salme 6, Jõhvi majavaldus pooleliolevast elamust ja kasvuhoonest.
MENETLUSE KÄIK
16.Viru Maakohtu 30.01.2007.a kohtumäärusega jäeti kostja taotlus, hageja kostja eeldatavate menetluskulude katteks 60 000 krooni tagatise andmiseks kohustamise nõudes, rahuldamata.
17.22.01.20007.a esitas hageja kohtule taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigilõivu tasumisest vabastamiseks nii täiendava hagiavalduse esitamisel kui ka hagi rahuldamata jätmisel. Kohus saatis hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks kostja ja kolmandale isikule, kes vastuväiteid taotlusele pole esitanud. Hageja varalise seisundi väljaselgitamiseks ja menetlusabi andmise otsustamiseks tegi kohus järelpäringuid pankadesse, kust saadud vastuste kohaselt ei ole hagejal arveldusarveid pankades. Sellepärast pidas kohus vajalikuks täiendavalt selgitada hageja varalist seisundit kohtuistungil. Tsiviilasja menetluse venitamise vältimiseks, lahendab kohus menetlusabi andmise käesoleva lahendiga.
KOHTUISTUNG
18.Kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi. Esindaja seletuste kohaselt vara võõrandamise ajal pankrotihaldur ei pidanudki teadma, et hagejal on ostueesõigus, mis on tekkinud 06.12.1994.a kokkuleppe alusel. Hageja sai maja võõrandamisest teada alles 01.06.2005.a ning peale teadasaamist esitaski avalduse ostueesõiguse teostamiseks. Hageja soovis jääda edasi majja elama ning saada hüvitist tehtud kulutuste katteks.
19.Kostja esindaja hagi ei tunnistanud. Ta jäi kirjalike vastuste juurde ja leidis, et sõlmitud ostueesõiguse kokkulepe on tühine, kuna pole järgitud notariaalset vormi. Kostja ei olnud teadlik enampakkumise ajal kolmandate isikute ostueesõigusest sellele varale ning kostja omandas maja 60 100 krooni eest. Hageja ei saa nõuda hüvitist, kuna rekonstrueerimiseks puudus hagejal omaniku nõusolek.
20.Kolmanda isiku esindaja hagi ei tunnistanud, leides, et kokkuleppe pole kehtiv ning sellest ei tulene hageja ostueesõigust, samuti on hageja nõue põhjendamata. Esindaja selgitas, et kolmas isik pole andnud hagejale luba maja rekonstrueerimiseks ning tööd on teostatud mitteomaniku poolt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja ja kolmanda isiku vastustega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
Ostueesõiguse tunnistamise nõue põhjendamatus
22.06.12.1994.a sõlmitud notariaalse ostu-müügilepingu alusel hageja müüs ja A. U. ostis ehitised ja rajatised asukohaga X. Lepingu punktis 7 leppisid pooled, et müüja ja temaga koos
4 (8)
2-05-15961 elavad perekonnaliikmed kasutavad kõiki eluruume müüdavates ehitistes kuni nende surmani (t.lk. 8). Sellega on tuvastatud, et alates 1994.a ei ole hageja enam X asuvate ehitiste ja rajatiste omanik.
23.Hagiavalduse kohaselt Ida-Viru Maakohus on kuulutanud A. U.’i pankrot. Pooltel ei ole vaidlust pankroti väljakuulutamise ega Ro. S.’i pankrotihalduriks nimetamise üle. 19.04.2005.a (hageja esialgses hagis ning kostja ja kolmanda isiku vastuste vastuses on ekslikult märgitud 19.05.2005.a –t.lk. 4, 18, 22) toimunud enampakkumise käigus võõrandas pankrotihaldur pankrotivara, s.o poolelioleva elamu ja kasvuhoone (ehitusregistrikoodid vastavalt 102006642 ja 220440319) asukohaga Salme 6, Jõhvi ostuhinnaga 60 100 krooni kostjale (t.lk. 10-12). Enampakkumise alghinnaks oli määratud 50 000 krooni. Pankrotihaldur teatas ostjale, et ehitusregistrisse on kantud pant AS-si Eesti Maapank (pankrotis) kasuks, millega on tagatud V. G.’i ja AS-i Eesti Maapank vahel 28.11.1994.a sõlmitud laenulepingust nr 158 ja 23.02.1995.a sõlmitud laenulepingust nr 173 ja nende võimalikest lisadest tulenevad nõuded V. G.i vastu. Samuti teatas haldur ostjale, et vastavalt 06.12.1994.a sõlmitud lepingule Z,. G. ja temaga koos elavad perekonnaliikmed kasutavad TsK §243 lg3 alusel kõiki eluruume müüdavates ehitistes kuni nende surmani.
24.Hageja väidab, et tal on tekkinud ostueesõigus tehingu, s.t 06.12.1994.a sõlmitud lihtkirjaliku kokkuleppe, alusel. Kolmanda isiku vastuste ja kolmanda isiku esindaja seletuste kohaselt võõrandatava pankrotivara suhtes muude õiguste esinemisest ei olnud tal mida teada. Arusaamatud on poolte tahteavaldused ja 06.12.1994.a sõlmitud lihtkirjaliku kokkuleppe sisu. 06.12.1994.a A. U. Virumaa Kommertspanga esindajana ja V. G. hageja esindajana sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt pooled on sõlminud Salme 6, Jõhvi asuvate ehitiste ja rajatiste ostumüügilepingu hageja poolt Virumaa Kommertspangast saadud laenu 250 000 tasumise garanteerimiseks. Nimetatud summa tagasi maksmisel kohustus A. U. eelnimetatud ehitised ja rajatised Z. G.le tagasi müüma. Kokkuleppes on viide ehitise ja rajatiste võõrandamisele, mis tähendab seda, et kokkuleppe on sõlmitud pärast notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist.
25.Kohtuistungil ei olnud hageja võimeline vastama kohtu küsimusele, kuidas A. Uustalile võõrandatud vara suhtes sai ta sõlmida teist kokkulepet Virumaa Kommertspangaga. Et kokkuleppe sõlmiti mitte A. U.’i vaid Virumaa Kommertspangaga, kinnitab panga pitsati jäljend kokkuleppel (t.lk. 43). A. U. ja Virumaa Kommertspank ei ole üks ja sama isik. Kuna vara oli juba võõrandatud A. Uustalile, siis ei saanud hageja enam võõrandatud vara tagasiostmiseks sõlmida kokkulepet kolmandate isikutega. Sellepärast Virumaa Kommertspangaga sõlmitud lihtkirjalik kokkulepe ei loonud hagejale kolmandale isikule võõrandatud vara suhtes ostueesõigust.
26.TsMS §438 lg1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse ja poolte seletuste kohaselt pole X rajatised ja ehitised kinnisasjaks muutunud. Seega nõuab ehitisele ostueesõiguse tunnistamist. Hageja ei saa tugineda ostueesõiguse tunnistamisel AÕS §257, sest kuigi tehingu tegemise ajal kehtinud AÕS §257 lg1 alusel ostueesõigus võis tekkida seaduse või tehingu alusel, siiski sama paragrahvi 2 lõike alusel tehingu alusel tekkib ostueesõigus kinnistusraamatusse kandmisega.
5 (8)
2-05-15961
27.Lihtkirjaliku kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud AÕS RakS §13 lg4 teise lause redaktsiooni kohaselt ehitise või selle osa võõrandamise tehing pidi olema notariaalselt tõestatud. Sellest sättest tulenevalt ka ostueesõigusega ehitise omandamise või ehitise tagasi müümiseks kohustamise tehing pidi olema tõestatud notariaalselt. Hageja pole seda nõuet täitnud. Tehingu tegemise ajal tehingu vormi järgimata jätmise tagajärjed olid sätestatud kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS §93, mille lõike 3 kohaselt seaduses või poolte kokkuleppega nõutud tehingu notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing tühine.
28.Eeltoodu alusel ei saanud hagejal tekkida ostueesõigust ehitistele ja rajatistele asukohaga X. Sellepärast 19.04.2005.a korraldatud pankrotis A. Ux pankrotivara enampakkumine on kehtiv ja selles ei ole võimalik ostjat asendada. Vara väärtuse suurenemise hüvitamise nõue
29.Täiendavas hagis soovib hageja vastavalt VÕS §1027 saada kostjalt 2 950 000 krooni, põhjendusel, et vara väärtus on oluliselt suurenenud, kostja pole majavalduse korrashoiuks kulutusi teinud ja kõik kulutused on kandnud hageja ise. Hageja on tuginenud nõudesuuruse väljatoomisel BRC kinnisvara OÜ ekspertarvamusele, mille kohaselt hindamisakti koostamise 12.01.2006.a seisuga majavalduse Salme 6, Jõhvi eeldatavaks ehitusmaksumuseks on 2 950 000 krooni (t.lk. 40-42) ning kodukindlustuse poliisile, mille kohaselt elamu ja kõrvalhoone on kindlustatud summale 7 061 000 krooni (t.lk. 87).
30.Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki poolt peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Hagi on esitatud alusetu rikastumise sätete alusel. Alusetu rikastumise sätete alusel nõude esitamisel lasub tõendamiskoormis hagejal. Kuna kostja ja kolmas isik vaidlevad hagile vastu, siis hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama nõude tekkimise fakti ja nõude suuruse.
31.Milline oli majavalduse seisund selle hageja poolt võõrandamise ajal ei ole teada, Samas on teada, et ostu-müügilepingu sõlmimisel 1994.a oli majavalduse hinnaks 250 000 krooni, mis on hagejale ka enne tehingu tõestamist tasutud. Kuigi pooled pole seda asjaolu rõhutanud ja seetõttu ei saa kohus sellele tugineda, peab kohus vajalikuks märkida, et vaatamata ehitusregistrisse pooleliolevana ehitisena kandmisele, majavalduse ostu-müügilepingu sisust ja müügihinnast lähtudes kivielamu ja rajatised olid elamiseks ja kasutamiseks kõlblikud ja ei vajanud remonti tegemist.
32.Hageja nõude aluseks on asjaolu, et ekspertarvamuse alusel käesoleval ajal poolelioleva elamu pind on suurendatud, krundile on ehitatud garaaž, tellispostidega metallaed, kõrghaljastus, muru. Kohus ei nõustu kolmanda isiku vastuväidega OÜ BRC Kinnisvara ekspertarvamuse tõendina arvesse võtmise võimatuse kohta. TsMS §229 lg1 alusel tõendiks on tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud vormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muu asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud. See, et pooled ei ole taotlenud ja kohus pole tsiviilasjas pankrotivara hindamisekspertiisi määranud, ei välista kohtu õigust arvestada hindamisakti tõendina osas, millest on näha elamu pindala suurenemine, garaaži ja tellispostidega metallaia ehitamine, sest selles osas ei ole poolel vaidlust.
6 (8)
2-05-15961
33.Alates 06.12.1994.a pole hageja majavaldise omanik (t.lk.8). OÜ BRC Kinnisvara tõendi kohaselt elamu rekonstrueeriti 2003.a ja garaaž ehitati juurde 2004.a (t.lk.40-42). Kostja ja kolmanda isiku esindajate seletuste kohaselt pole hageja elamu rekonstrueerimiseks ja garaaži ehitamiseks projekti tellinud, ehitusluba saanud ega neid kasutusele võtnud. Kohus nõustub küll sellega, et vastavalt ehitusseaduse (EhS) §12 lg1 ja lg2 ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile ja ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. Samas EhS §12 sätestatud tingimuste järgimata jätmine ei ole seadusest tulenevalt piisavaks aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamise hagi tuleb rahuldamata jätta, kui puudus kulutuste tegemise vajadus, või kui, isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles kulutuste tegemisel vastu, või kui vaatamata kulutuste tegemisele alusetu rikastumise fakti ei ole.
34.AÕS § 218 lg1 kohaselt kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. AÕS §220 lg1 alusel kui kasutusvalduses olev asi hävib või seda rikutakse või selle alalhoiuks on vaja teha parandusi või uuendusi, mis ületavad tavalise korrashoiu, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule viivitamatult teatama. Kolmanda isiku vastuse ja tema esindaja seletuste kohaselt pole hageja kolmandalt isikult nõusolekut küsinud ja kolmas isiks pole andnud ühtegi nõusolekut parenduste tegemiseks, elamu rekonstrueerimiseks ega elamu juurde garaaži ehitamiseks. Hageja ei ole tõendanud majavalduse laiendamise, garaaži ehitamise ega parenduste tegemise vajadust. Et majavaldus ilma parenduste tegemiseta oluliselt kahjustuks või häviks ära, pole tõendatud. Hageja seletuste kohaselt ta ei kasuta majavaldust ja juba mitu aastat elab Sillamäel. Sellisel juhul puuduski tal vajadus majavalduse juurdeehitamise teel lahendamiseks ja parenduste tegemiseks.
35.Teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamise reguleerib VÕS §1042, mille lõike 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Vaatamata omandiõiguse üleminekut, ei saa kostja majavaldust kasutada. Hageja ei teatanud kohtule oma kavatsusest majavalduse kostjale üle anda, ta soovib jätta majavalduse enda poja kasutusse (t.lk. 92). Sellises olukorras üldse ei ole võimalik nõustuda hagiga kostja alusetu rikastumise kohta, hageja poolt nõutud ulatuses rikastumisest rääkimata. Isegi kui alusetu rikastumise fakt oleks tuvastatud, vastavalt VÕS §1042 lg2 p1 p3 ei saaks kohus hagi rahuldada, sest majavalduse omanik ei ole kulutuste tegemiseks nõusolekut andnud ja kostja nõuab parenduste äravõtmist. Nendel põhjendustel tuleb hagi täielikult rahuldamata jätta.
Kohtukulud
36.Hageja pole hagi täienduse esitamisel riigilõivu tasunud ja esitas taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks. Hageja on vanaduspensionär. Kohtu poolt tehtud järelpäringute alusel hagejal puuduvad arveldusarved pankades. Kohtusitungil teatas hageja, et tal varasid ei ole ja ta elab lapse juures. Sellepärast vastavalt alates 01.07.2006.a kehtima hakanud TsMS §180 lg1 p1,
7 (8)
2-05-15961 §187 vabastab kohus hagejat täielikult riigilõivu tasumisest nii täiendava hagi esitamisel kui ka selle rahuldamata jätmisel.
37.TsMSRakS §3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagejale menetlusabi andmine ei välista ega piira tema kohustust hüvitada vastaspoole kohtukulud (TsMS §190 lg1). Kostja on tasunud menetluskulud summas 11 328 krooni (t.lk. 88-90), mis vastavalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS §61 lg1 p1 kuulub väljamõistmisele hagejalt kostja kasuks.
38.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.