Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2007, Tallinn Tsiviilasja number
2-06-31956
Tsiviilasi
AS A ja AS A L hagi OAS vastu aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad AS A , registrikood xxx, asukoht xxx, esindaja advokaadid A Taro, V Lips ja J Mody AS A L, registrikood xxx, asukoht xxx, esindaja advokaadid M Lorvi, V Lips ja J Mody Kostja OAS, registrikood xxx, asukoht xxx, esindajad advokaadid K Vilippus ja A Salumets
Kohtuistungi toimumise aeg 21.02.2007
Rahuldada AS A hagi. Jätta AS A L hagi rahuldamata. Tunnustada OAS 4.10.2006 a üldkoosoleku otsuste tühisust. Menetluskulude jaotus Jätta kostja kanda hagejate poolt kantud menetluskulud (sh riigilõiv, tasu õigusabi eest) 50 % ulatuses. Muud menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
AS A ja AS A L (edaspidi hageja või hagejad) on OAS (edaspidi kostja) aktsionärid. 4.10.2006 toimus kostja aktsiaseltsi üldkoosolek (edaspidi koosolek). Hageja esitas kostja juhatusele enne üldkoosoleku toimumist teate selle kohta, et koosoleku kokkukutsumise teade ei vasta seadusega ja põhikirjaga sätestatud nõuetele, samuti palus hageja saata aktsionäridele uus teade. 3.10.2006 esitas hageja nõude koosoleku protokolli notariaalseks tõestamiseks, audiitori osalemiseks koosolekul ja teabe saamiseks. 4.10.2006 toimunud koosolekul hääletas aktsionär O GmBH 81,28 % koosolekul osalenud häälega 2005 aasta majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku poolt. Hageja esitas koosolekul vastuväited koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta, notari mitteosalemise kohta ja teabe puudumise kohta, samuti leidis hageja oma
2-06-31956
vastuväites, et majandusaasta aruande koostamisel ja kinnitamisel ei ole järgitud seadusega sätestatud korda. Hageja leiab, et koosoleku otsus majandusaasta aruande vastuvõtmise ja kinnitamise kohta on TsÜS § 38 lg 2 ja ÄS § 3011 lg 1 p 3 ja 4 alusel tühine. Kostja põhikirja p 3.5 ja ÄS § 294 lg 4 p 5 järgi tuleb koosoleku kokkukutsumise teates märkida ära koosolekuga seonduvad tähtsust omavad asjaolud. Teade sisaldas vaid arutatavate teemade loetelu. Teates puudus oluline info majandusaasta aruande kohta nagu näites majandusaasta tulemused, miks esitati aruanne hilinemisega, audiitori kogemused, audiitoriga sõlmitava lepingu põhitingimused ja audiitori valiku põhjendused. Samuti on rikutud põhikirja p 3.6 nõudeid, sest koosolekul peab otsustatama oluliselt rohkem küsimusi, kui päevakord ette nägi ja koosolekul arutai. ÄS § 304 lg 6 järgi peab koosoleku protokolli notariaalselt kinnitama, kui seda nõuab vähemalt 1/10 aktaiakapitaliga esindatud aktsiate omanik. Hageja aktsiatega on esindatud üle 1/10 aktsiakapitalist. Hageja nõudis 3.10.2006 teates koosoleku protokolli notariaalset kinnitamist. Majandusaasta aruandele on 30.06.2006 alla kirjutanud juhatuse liikmed, kelle volitused olid lõppenud. Juhatuse liige J W Z valiti juhatuse liikmeks 11.11.2004 tähtajaga üks aasta ning juhatuse liige R M valiti juhatuse liikmeks 9.12.1996 tähtajaga üks aasta. Äriregistris puuduvad andmed selle kohta, et juhatuse liikmete volitusi oleks pikendatud. Kostja nõukogu ei ole esitanud kirjalikku aruannet majandusaasta aruande heakskiitmise ja nõukogu tegevuse kohta. Üldkoosolekule ei esitatud kasumi jaotamise ettepanekut, mis vastaks ÄS § 335 lg 2 sätestatule. Seega on rikutud kasumi jaotamiseks sätestatud korda. Majandusaasta aruandele lisatud audiitori järeldusotsusele on alla kirjutanud audiitor, kes on äriregistri andmetel audiitoriks alates 4.10.2006, kuid majandusaasta aruanne on koostatud 30.06.2006. Nõuetekohase audiitori järeldusotsuse esitamata jätmisega rikuti majandusaasta aruande vastuvõtmise ja kinnitamise korda. Hageja leiab, et majandusaasta aruadne vastuvõtmisel ja kinnitamisel rikuti oluliselt seadusega sätestatud korda ning seetõttu on otsus tühine. Alternatiivselt palub hageja samadel põhjustel ja tuginedes ÄS § 302 lg 1 tunnistada majandusaasta aruande kinnitamise ja vastuvõtmise otsus kehtetuks. Aktsionäril on ÄS § 287 lg 1 ja 2 alusel õigus saada teavet äriühingu tegevuse kohta. Hageja esitas kostja juhatusele nõude anda talle teavet, kuid üldkoosolekul keeldus hageja küsimustele vastamast. Hageja poolt nõutud teave puudutab majandusaasta aruandega. Juhul, kui juhatus keeldub teavet andmast, ei ole aktsionäril võimalik teha otsustust majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotamise kohta. Hagejal on ÄS § 334 lg 1 järgi õigus nõuda majandusaasta aruandele lisatud järeldusotsuse teinud audiitori osalemist koosolekul. Hageja esitas juhatusele sellesisulise nõude, kuid audiitorid koosolekul ei osalenud. Hageja AS A ei võõrandanud tegelikult kõiki oma aktsiaid teisele aktsionärile. Hageja on väärtpaberi keskregistri andmetel siiani kostjaaktsionär ja seega ka õigustatud esitama hagi.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, sest hageja AS A teatas kostjale oma 28.11.2006 kirjaga, et on võõrandanud oma aktisad teisele hagejale. Seega ei ole AS A enam kostja aktsionär ning minetanud õiguse esitada hagi. ÄS § 302 lg 3 järgi saab hagi esitada aktsionär, kes osales koosolekul ja esitas vastuväite. Hageja AS A L ei osalenud kostja koosolekul ja seetõttu puudub tal õigus hagi esitamiseks. Hageja näol on tegemist kostja konkurendiga. Kostjal ei olnud võimalust teostad aktsiate ostueesõigust, kuid hageja omandas kostja aktisad 19.06.2006. Majandusaasta aruande esitamine 2 (4)
2-06-31956
venis seetõttu, et kostja nõukogu liikmed vahetusid. Koosoleku toimumise päeval selgus, et hageja AS A oli võõrandanud 439 kostja aktsiat teisele hagejale. Kostjal puudus võimalus teostada ostueesõigust. Koosolekul osalesid kõik kostja aktsionärid, sest koosolekule kutsutavate aktsionäride ring määratakse ära 10 päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku kokkukutsumise teates on märgitud kõik seadusega nõutud andmed. Oluliste asjaolude ilmnemise otsustab äriühingu juhatus. Juhatus ei saa teada, mida iga aktsionär oluliseks peab. Kõik põhikirja p 3.6 sätestatud küsimused ei pea päevakorda kuuluma, sest punkt sätestab vaid koosoleku pädevuse. Käsitlemata küsimusi ei saa võtta kui koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Hageja kasutas õigust aruandega tutvuda 29.09.2006. Kostja leiab, et 03.10.2006 kätte saadud vastuväited ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste kaitseks. Hageja nõue koosoleku protokolli notariaalseks tõestamiseks jõudis kostjani nii hilja, et ei olnud võimalik tagada notari koosolekust osavõttu. Halvas usus viimasel hetkel esitatud taotlus protokolli notariaalseks tõestamiseks on alates 01.01.2007 ÄS § 304 lg 6 alusel lubamatu. Kostja leiab, et vastavalt hea usu põhimõttele on hageja minetanud õiguse viidata ÄS § 301 1 lg 1 p 3 kui otsuse tühisuse alusele. Kostja nõukogu 15.08.2006 otsusest tulenevalt on hageja nimetatud juhatuse liikmetel volitused kuni 21.01.2008. Juhatuse liikmete formaalne nimetamine venis nõukogu liikmete vahetumise tõttu. Kanded äriregistris olid sisuliselt õiged. Äriregistril on deklaratiivne tähendus. Koosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et nõukogu kiidab majandusaasta aruande heaks ja teeb ettepaneku dividende mitte maksta. See ongi käsitletav kasumi jaotamise ettepanekuna. Majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek ei pea olema esitatud eraldi dokumendina. M E valiti kostja audiitoriks 4.10.1999 koosoleku otsusega. Kostja juhatuse liige vastas hageja küsimustele kirjalikult pärast koosolekut, arvestades, et tegemist oli mahukate küsimustega ning juhatuse liige ei valda eesti keelt. Kostja leiab, et hageja soovis küsimuste kaudu saada ligi kostja konfidentsiaalsele infole.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja esindajate seisukohad ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus kostja 4.10.2006 toimunud üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle. Seega tuleb asjalahendamiseks tuvastada, kas üldkoosoleku kokkukutsumisel järgiti seadusega ja põhikirjaga sätestatud korda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja AS A oli teadlik koosoleku toimumisest. ÄS § 297 lg 5 järgi määratakse üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring seisuga 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Hagejate vaheline tehing aktsiate võõrandamiseks toimus väärpaberi keskregistri väljavõtte järgi 3.10.2006, seega ei pidanudki kostja kutsuma koosolekule AS A L. AS A L ei osalenud koosolekul ja seega puudub tal õigus ka käesoleva hagi esitamiseks. Kohus leiab, et nimetatud hageja osas tuleb hagi jätta rahuldamata, sest tal puudub hagemise õigus. ÄS § 294 lg 4 p 5 märgitud asjaolude ring ei ole seadusega sätestatud ja selle otsustamine on antud juhatuse pädevusse. Kohus leiab, et hagejate poolt välja toodud asjaolud nagu majandusaasta tulemused, miks esitati aruanne hilinemisega, audiitori kogemused, audiitoriga sõlmitava lepingu põhitingimused ja audiitori valiku põhjendused, võivad aktsionäri jaoks küll olulised olla, kuid need ei saa olla olulisteks asjaoludeks, mida märkida koosoleku kokkukutsumise teatesse. Nimetatud küsimustele saab vastata ka koosoleku toimumise ajal. 3 (4)
2-06-31956
Kohus leiab, et koosoleku korra rikkumisena ei saa käsitleda asjaolusid, mida üldkoosolekul ei arutatud. Ei seadus ega kostja põhikiri sätesta nõuet, et igal koosolekul tuleb arutada kõiki koosoleku pädevuses olevaid küsimusi. Hageja väide selle kohta, et järeldusotsuse on teinud isik kes ei olnud majandusaasta auande koostamise ajal äriühingu audiitoriks, ei ole õige. Kostja poolt esitatud kostjaga ühinenud äriühingu audiitoriks on 4.10.1999 valitud ME. Äriühingute ühinemise puhul lähevad kõik õigused ja kohustused üle ning seega on kostja suhtes siduv ka audiitori valimise otsus. Käesolevas vaidluses on oluline juhatuse liike pädevuse seisukohalt juhatuse liikme sisesuhe äriühinguga mitte kannete olemasolu äriregistris. Seega on oluline tuvastada, kas majandusaasta aruande allkirjastanud isikud olid pädevad seda tegema või mitte. Kostja vastuväidetes võtab kostja omaks, et juhatuse liikmete volitusi pikendati nõukogu koosolekul, mis toimus 15.08.2006. Majandusaasta aruanne on allkirjastatud 30.06.2006. Kohus leiab, et juhatuse liikmete volituste pikendamine tagasiulatuvalt on nende tegevuse heakskiitmine TsÜS § 128 lg 2 järgi. Seega oli majandusaasta aruanne allkirjastatud pädevate isikute poolt. ÄS § 304 lg 6 (kuni 31.12.2006 kehtinud redaktsioon) järgi peab juhatuse, nõukogu või aktsionäride nõudel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud. ÄS § 301 1 lg 1 p 3 järgi on koosolekul vastu võetud otsused tühised, kui notariaalse tõestatuse nõue ei ole täidetud. Seadus ei seo tühisust pahauskse käitumisega. Kostja sai oma vastuväidete järgi notariaalse tõestamise nõudest teada 3.10.2006 pärastlõunal. Kohus möönab, et ajavahemik nõudest teadasaamise ja koosoleku toimumise vahel oli ülimalt lühike ning hageja tegevus võis olla pahatahtlik, kuid see ei ole asja lahednamisel oluline, samuti ei ole pahatahtlus tõendatud. Kohus leiab, et AS A hagi tuleb rahuldada, sest kostja üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised, kuna üldkoosoleku protokoll ei ole notariaalselt tõestatud. Kohus leiab, et audiitori mitteosalemine koosolekul ei ole selline rikkumine, mis tooks kaasa otsuste tühisuse. Samuti ei käsitle kohus teabe andmise problemaatikat, kuna selle kohta on esitatud eraldi hagi. Hagejal oli võimalus tutvuda majandusaasta aruandega. Kostja juhatusel on teabe andmise kohustus, kuid teabe nõudmisel peab hageja arvestama ka saadava teabe ulatust ja muid asjaolusid, sh juhatuse liikme vajadust kasutada tõlki. Kohus leiab, et mõistlik on esitada sellisel juhul teabe nõue piisava ajavaruga ning kirjalikult. Kostja vastuväited ja selgitused nõukogu liikmete vahetumise, hageja kui kostja konkurendi poolt aktsiate omandamise, ostueesõiguse teostamise takistamise kohta ei ole asjakohased ja nendele hinnangu andmine ei ole asja lahendamise seisukohalt vajalik. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel seda, et hagi esitasid kaks hagejat, seega võib eeldada, et nende panus menetluskuludesse oli samuti pooleks võrdsetes osades. TsMS 162 lg 1 alusel tuleb jätta kostja kanda AS A poolt kantud menetluskulud so hagejate poolt kantud menetluskulude 50 % ulatuses sh riigilõiv ja õigusabikulud. Muud menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.