J. A. hagi Jõhvi Vallavalitsus vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes. Jõhvi Vallavalitsus taotlus J. A. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.
4.Välja mõista Jõhvi vallalt (Jõhvi Lasteaiad kaudu) J. A. kasuks töölepingu ülesütlemise hüvitis summas 2262 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend kaks) eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2.Jätta hageja J. A. menetluskulud 77% ulatuses hageja enda kanda ja 23% ulatuses kostja Jõhvi valla kanda.
3.Välja mõista Jõhvi vallalt J. A. kasuks menetluskulud, so hageja õigusabikulud, summas 347 (kolmsada nelikümmend seitse) eurot 76 senti (koos käibemaksuga).
4.Välja mõista Jõhvi Vallalt J. A. kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (347,76 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J. Ala esitas 20.juunil 2016 töövaidluskomisjonile avalduse Jõhvi Vallavalitsuse vastu töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitise nõudes. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 1. augusti 2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1142/16 avaldaja nõuded osaliselt.
2.Kostja esitas 30.augustil 2016 Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
3.Kohus luges töövaidluskomisjonile 20.juunil 2016 esitatud avalduse hagiavalduseks. Avalduse kohaselt lõppes tööleping hagejaga 22.04.2016 kuna Jõhvi Lasteaiad direktor Raili Oks andis 11.04.2016 kirjalikult teada, et alates 25.04.2016 naaseb tööle lapsehoolduspuhkuselt asendatav P.U. Pooltevaheline tööleping oli sõlmitud 25.08.2014, mille alusel asus töötaja tööle Jõhvi lasteaias õpetaja ametikohale. Tööleping oli sõlmitud tähtajaliselt P. U. lapsehoolduspuhkuse asenduse ajaks. Asendatav P.U. ei naasnud 25.04.2016 tööle, vaid esitas tööandjale avalduse lapsehoolduspuhkusele lubamiseks alates 26.04.2016 kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Tööandja rahuldas avalduse ja lubas P.U. lapsehoolduspuhkusele. Hageja palub tuvastada, et töölepingu ülesütlemise on tühine. Samuti palub hageja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 22.04.2016 ning tööandjalt välja mõista hüvitis 10 000 eurot, mis hagejal jäi saamata alates töölepingu ülesütlemisest kuni töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni ja pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu eest. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud.
4.Kostja hageja nõudeid ei tunnista. Kostja leiab, et pooltevaheline tööleping oli sõlmitud tähtajaliselt kuni O. U. lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni. 11.04.2016 esitas P. U. tööandjale avalduse, et soovib naasta lapsehoolduspuhkuselt 25.04.2016, mistõttu tööandja teavitas hagejat, et töölepingulised suhtes lõppevad alates 22.04.2016. Hageja jäi alates 11. aprillist 2017 töövõimetuslehele. 21.04.2016 vormistas tööandja käskkirja, millega lõpetati hagejaga tööleping seoses tähtaja möödumisega. 25.aprillil 2016 esitas R. U.uue avalduse, millega soovis jääda uuesti lapsehoolduspuhkusele, mille 2 (7)
tööandja ka rahuldas. Kuna P.U. soovis naasta tööle, oli kostjal alus hagejaga töölepingulised suhted lõpetada, kuna tööleping oli sõlmitud äraoleva töötaja asendamiseks. Asjaolu, et P.U. otsustas uuesti jääda lapsehoolduspuhkusele peale tööle naasmist, on töötaja õiguse realiseerimine, mida tööandja ei saa takistada. Kostja palub jätta nõuded rahuldamata.
5.17.aprilli märtsil 2017 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et nõudeks on töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine TLS § 80 lg 1 alusel, töölepinguliste suhete lõpetamine TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitis, mis on piiritletud nelja kuu töötasuga. Töölepingu üleütlemise on tühine, kuna tähtaeg saabub kindla sündmuse saabumisega, seega ajast kui asendatav oleks tööle naasnud. Reaalselt asendatav tööle 25.04.2016 ei naasnud, vaid esitas uues avalduse lapsehoolduspuhkusele jäämiseks. Asendatav pidi tööle naasma 25.04.2016, kuid tööleping lõpetati alates 22.04.2016. 6.Hageja selgitustes kohaselt viibis ta töövõimetuslehel kuni 22.aprillini 2016.a. 7.Kostja esindaja selgituste kohaselt oli tööleping sõlmitud teise isiku asendamiseks ning asendamine lõppes 22.04.2016, kuna asendatav soovis tööle tulla alates 25.04.2016. Asendatav esitas 25.04.2016 uue avalduse lapsehoolduspuhkusele jäämiseks, sel ajal oli kehtiv töösuhe hageja ja kostja vahel läbi. Uut isikut asendama ei ole võetud. Asendatav reaalselt 25.04.2016 tööle ei tulnud ning otsustas minna uuesti lapsehoolduspuhkusele, mis on tema õigus. Tööandja uskus, et ta tuleb tööle ning andis aegsasti teada sellest hagejale. Kostja hageja ühtegi nõuet ei tunnista.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 4 lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. ITVS § 24 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Töövaidluskomisjoni läbinud nõude puhul on tegemist töölepingu ülesütlemise vaidlustamisega, teisel alusel lõpetamisega ning hüvitise nõudes. Hagiavalduses on hageja jäänud samade nõuete juurde.
9.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: hageja ja kostja sõlmisid 25.08.2014 tähtajalise töölepingu kestusega kuni P. U.lapsehoolduspuhkuse ajaks; 28.04.2015 töölepingu muudatuse kohaselt on hageja töötasu suuruseks 745 eurot kuus; P.U. esitas 11.04.2016 kostjale avalduse, milles palub lõpetada lapsehoolduspuhkus alates 25.04.2016; kostja teavitas 11.04.2016 hagejat töölepingu lõppemisest seoses tähtaja saabumisega alates 22.04.2016; kostja lõpetas 21.04.2016 hagejaga töölepingu hagejaga alates 22.04.2016.a. P. U. 25.04.2016 tööle ei naasnud, vaid esitas uue lapsehoolduspuhkuse avalduse, mille kostja rahuldas.
11.Osapoolte vahel on vaidlus, kas tähtajaline töölepingu lõpetamise sündmus saabus või mitte ning kas seetõttu on töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 9 lg 1 kohaselt eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas. Kooskõlas TLS § 80 lg 1 tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel.
12.Käesoleval juhul on pooltevahelise töölepingu lõppemise tähtaeg seotud kindla sündmuse saabumisega (asendatava töötaja tööle naasmisega). Kuivõrd tähtajalise tööleping sõlmimisel on mõlemad osapooled teadlikud sellise lepingu ajutisest iseloomust, siis üldjuhul lõppebki tähtajaline tööleping lepingus kokkulepitud ajal automaatselt, s.o poolte tahteavalduseta. Töötaja tööle naasmisel piisab, kui tööandja teavitab asendajat 14 kalendripäeva ette tähtajalise töölepingu lõpetamisest. Nimetatud tähtaeg tuleneb TLS § 62 lg 2 , kuna eeldatakse, et töötaja teatab lapsehoolduspuhkuse katkestamisest ette 14 kalendripäeva. Seega tööandjal puudub kohustus töölepingu ülesütlemise avalduse tegemiseks. Tööandja on oma meilis kirjutanud „annan teada“, seega saab seda lugeda teavituseks. Kohus möönab, et ka teavitusi saaks paremini sõnastada, kuid nimetatud meilis on teavitatud, et asendatav naaseb tööle, mistõttu lõpetatakse leping. Seega ei ole see seadusevastane. Samuti leiab kohus, et olukorras, kus tööandjale oli teada, et asendatav naaseb tööle 25.04.2016, mis oli esmaspäev, oligi õigus töölepingu lõpetamisest rääkida alates 22.04.20156, mis oli reedene päev, kuna laupäeval ja pühapäeval hageja ei töötanud. Kui reaalselt oleks asendatav tööle naasnud 25.04.2016, oleks tekkinud olukord, kus on tööl nii asendaja kui ka asendatav.
13.Samas on nimetatud töölepingu puhul töölepingu lõppaeg seotud kindla sündmusega, ehk töötaja naasmisega. Osapoolte vahel vaidlust ei ole, et reaalselt töötaja ei naasnud 25.04.2016 tööle, vaid esitas uue avalduse lapsehoolduspuhkusele jäämiseks. Seega ei saa kohus nõustuda tööandja väitega, et asendatav tuli tööle. Avalduse esitamist tahte väljendamisega ei saa lugeda tööle naasmiseks. Samuti ei saa lugeda sündmuse saabumiseks asjaolu, et tööandja on teinud sellekohase käskkirja, et töötajaga lõpetatakse lapsehoolduspuhkus ja töölepingu peatumine. Tööandjapoolsed märkmed töötamise registris on informatiivsed, kuna töötamise register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. Seega ei tekita ükski register ega tööandja korralduslik dokument, sündmuse saabumist. Seni kuni pole reaalselt asutud töökohustusi täitma, ei saabu ka kokkulepitud sündmus. Kuna asendatav töötaja ei naasnud tööle (ei teinud ühtegi päeva tööd), ei saabunud ka sündmus, mis oleks pooltevahelised töölepingulised suhted lõpetanud. TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kooskõlas TLS § 106 töötaja võib 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse kehtiva ülesütlemise vaidlustamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, välja arvatud, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu. TsÜS § 138 lg 1-2 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus selgitab, heas usus tegutsemine tähendab eelkõige seda, et tegutsetakse seaduslikult, see tähendab kas seaduses sätestatu või lepingus 4 (7)
kokkulepitu järgi. Osapoolel ei tohi oma õiguste teostamise eesmärgiks kahju tekitamine teisele poolele.
14.Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja ja kostja vahelised töölepingulised suhted lõppenud tähtaja möödumisega, kuna reaalselt ei saabunud sündmus, mis oleks need lõpetanud. Seega puudus tööandjal seadusest tulenev alus töölepingu lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostja poolt töölepingu lõpetamine oli tühine, kuna selleks puudus seadusest tulenev alus. Kooskõlas TLS § 107 lg 1-2 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus lõpetab tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
15.Hageja palub lugeda töölepingu lõppenuks alates 22.04.2016 TLS § 107 lg 2 alusel. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-80-15 selgitanud, et töölepingu ülesütlemise tühisust ja töövaidlusorganis lõpetamist reguleeriv TLS § 107 kohaldub ka tähtajalise ülesütlemise vaidlustamise korral. Kuna tööandjapoolne töölepingu lõpetamine oli tühine ning hageja taotles töölepinguliste suhete lõpetamist, loeb kohus, et J. A. ja Jõhvi valla (Jõhvi Lasteaiad kaudu) vahelised töölepingulised suhted lõppesid 22.04.2016 TLS § 107 lg 2 alusel. Töölepingu ülesütlemise hüvitis
16.Hageja palub töölepingu ülesütlemise eest hüvitist 10 000 eurot. Kostja nõuet ei tunnista. TLS § 109 lg 2 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
17.Kohus selgitab, et töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral makstava hüvitise eesmärk on kindlustada töötaja sissetulek ajaks, kui töötaja otsib uut töökohta. Kohtul on samas ka õigus hüvitise suurust muuta, arvestades siis töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning mõlema poole huve. Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanud isikule tema kahju korvamine, mitte kohustust rikkunud poole karistamine.
18.Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et nende nõue piirdub hüvitisega nelja kuu keskmise töötasu ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on ühe kuu töötasuks 754 eurot. Osapooled keskmist töötasu arvestust kohtule esitanud ei ole, seega lähtub kohus kokkulepitud töötasu suurusest, milleks on 754 eurot kuus.
19.Hageja märgib hagiavalduses, et kui kostja ei oleks õigusvastaselt töölepingut lõpetanud oleks tal olnud tööd kuni 21.07.2017, ehk ajani, kui asendatava töötaja lapsehoolduspuhkus lõppeb. Kohus selgitab, et kui töötaja viibib lapsehoolduspuhkusel, siis on tal õigus, mitte kohustus, viibida lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 3- aastaseks saamiseni. Seega ei saa kindlalt tugineda väitele, et 5 (7)
hagejal oleks tööd ajani, kuni asendatava laps saab 3 aastaseks, milleks antud juhul on 21.07.2017.a. Kohus nõustub hagejaga, et TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitist saab siduda ka erinevate kahju liikidega ning selle raames saab nõuda ka varalist ja mittevaralist kahju. Seaduseandja on seadnud hüvitise suuruseks 3 kuu keskmise töötasu suuruse, mida võib kohus suurendada, kuid ka vähendada. Seega tuleb lähtuda konkreetsest juhtumist.
20.Kohus lähtub hüvitise määramisel asjaolust, et lapsehoolduspuhkusel oleval töötajal on õigus tööle naasta varem kui lapse kolme aastaseks saamiseni ja töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hetkel, kui hagejale teavitati töölepingu tähtaja saabumisest, ei teadnud tööandja, et reaalselt lapsehoolduspuhkusel olev töötaja ei naase tööle, mistõttu ei saa teha etteheiteid töölepingu lõppemisest teavitamise suhtes. Kohus arvestab ka asjaoluga, et tööandjal oli võimalus hageja tööle kutsuda 25.04.2016, kui selgus, et reaalselt asendatavat ei naase, kuid kostja seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades mõlema poole huve, tuleb määrata töölepingu ülesütlemise hüvitise suuruseks 3 kuu töötasu, ehk 2262 eurot (3x754).
HAGIHIND
TsMS § 134 lg 3 kohaselt kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind.
21.Kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning hüvitist summas 10 000 eurot. Kuna tegemist on nii tuvastushagiga kui rahalise nõudega kujuneb hagihinnaks 10 000 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
22.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, määrab kohus menetluskulude jaotis võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
23.Kohtule esitatud hagihinnaks oli 10 000 eurot. Kohus rahuldas hagi 23% ulatuses (2262 eurot). Seega jäävad hageja põhjendatud menetluskuludest 23 % kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
24.Hageja J. A. esindaja esitas 08.05.2017 kohtule taotluse, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1512 eurot (sh õigusabikulud kohtueelses kui ka kohtumenetluses, koos käibemaksuga). Kostja Jõhvi Vallavalitsus esindaja põhjendatud vastuväited hageja menetluskulude taotlusele ei esitanud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks; lg 4 sätestab, et kohtuvälisteks kuludeks on seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud.
6 (7)
Õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja.
25.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuga). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega.
26.Lähtudes asjaolust, et kuna käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase mahukusega töövaidlusest tuleneva nõudega, leiab kohus, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 10,5 tundi on põhjendatud.
27.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud kokku 1512 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud.
28.Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ning määras, et hageja menetluskuludest jääb kostja kanda 23%. Seega kohustub kostja hagejale hüvitama menetluskuludest 347,76 eurot (1512x23%).
29.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
30.Hageja on vastava avalduse kohtule esitanud, mistõttu kohus rahuldab hageja taotluse ning väljamõistetavalt menetluskuludelt kohustub kostja tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Helgi Vinni Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.