Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 29.04.2006.a.. toimus liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit, kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis otsa vastutulevale sõidukile, mida juhtis M. P. . Liiklusõnnetusega põhjustas kostja varakahju sõiduki omanikule. Liikluskahju põhjustaja, kostja I. M. lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt. Kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostjale kuuluva sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping hagejaga, käsitles kahjujuhtumit hageja. Hageja poolt on kindlustushüvitusena liiklusõnnetuses kannatanule tekitatud kahjude korvamiseks välja makstud 23 313,26 krooni. Kahjujuhtumi menetlemisel kandis hageja liikluskahju käsitluskulud summas 3 497 krooni. Hageja palub regressi korras välja mõista kostjalt kannatanule hüvitatud liikluskahju summas 23 313,26 krooni, kahjukäsitluskulud summas 3 497 krooni ning viivis summas 7,16 krooni päevas alates 26.08.2006.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1750 krooni. Hageja on palunud asja menetlemist kirjalikus menetluses. Menetluse käik 31.08.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses võtnud hagu õigeks täies ulatuses, tunnistades hageja nõude arvestuslikku õigsust ning nõustudes menetluskulude kandmisega. Kostja on palunud asja lahendada kirjalikus menetluses. Kuna kostja on kohtule teatanud, et võtab hagi õigeks ja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus TsMS §403 alusel asja kirjalikus menetluse.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 444 lg 1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus ja materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Liikluskindlustuse seaduse” (LKS) (RT 24/92-338; RT 48/95-744; RT 83/96-1488; RT 43/01-238) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning LKS §43 lg.2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega oli (on) hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega; sealhulgas korraldama avariilise sõiduki teisaldamise, tehnilise ekspertiisi vms., ja hüvitama kannatanule kahjud. Asja materjalidega /tl. 13/ on tõendatud, et hageja on kannatanule tasunud kannatanu sõiduki taastusremondi maksumuse summas 23 313,326 krooni ning kandnud kahjujuhtumi käsitlemisel kulutusi summas 3 497 krooni. LKS §48 lg.2 p.7 sätestab kindlustusandja õiguse esitada regressnõue kindlustusvõtja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. LKS § 48 lg.3 sätestab, et kahjukäsitleja regressnõue hõlmab ka kahjujuhtumi käsitlemisel kantud kulutusi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liikluskahju ja kindlustusjuhtumi käsitluskulud kogusummas 26 810,26 krooni. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §113 lg.1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS §113 lg.1 viitega §94 kohaselt loetakse viivise määraks seaduses sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud korrast ja tingimustest, saades viivise suuruseks 7,16 krooni päevas ning kooskõlas VÕS §82 lg.7 sätestatuga määranud kohustuse sissenõutavaks muutumise päevaks kannatanule kahju hüvitamise daatumi – 26.08.2006.a. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 7,16 krooni päevas alates 26.08.2006.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud

kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1750 krooni /tl.18/ väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 1750 krooni, hageja kasuks. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.

Annemarie Gerassimov kohtunik 08.03.2007.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.