Muud › Muud hagiasjad

et hageja rahastab kostja kinnistule rajatava elektrivõrgu väljaehitamist 20 000 krooniga. Vastavalt kokkuleppele kandis hageja 14.10.2004 kostja arveldusarvele üle 20 000 krooni. Sõlmitud kokkuleppest informeerisid pooled ka osaühingut J, kes koostas seejärel kostja kinnistu elektrienergiaga varustamiseks esialgse projekteerimisülesande, mis nägi ette elektriliinide vedamise kostja kinnistult ka hageja kinnistule. 04.03.2005 sõlmis hageja X kinnistu endise omanikuga kinnistu müügilepingu lõpetamise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega pooled lõpetasid 25.08.2004 kinnistu müügilepingu ja kinnistu omanikuks sai 14.03.2005 taas müüja. Kuna hageja ei olnud enam X kinnistu omanik, puudus tal huvi kostjaga 2004. aasta oktoobrikuus sõlmitud elektrivõrgu rajamise rahastamise lepingu jätkamise vastu. Hageja saatis 29.04.2005 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse ja nõudis lepingu alusel saadud 20 000 krooni tagastamist hiljemalt 6.05.2005. Kostja kinnistu elektrivarustuse projekteerimisel ilmnes asjaolu, et X kinnistule elektriliini vedada ei saa, mistõttu elektrivõrgu rajamist kostja kinnistule ei alustatud. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust ega kandnud lepinguga seoses mingeid kulusid, mis annaks talle aluse keelduda hageja tasutud elektrivõrgu väljaehitamise osalustasu tagastamisest. Kostja lepingust tulenev kohustus langes pärast lepingu ülesütlemist ära. Kostja on kohustatud tagastama hagejale tulevase kohustuse täitmisena üle antud 20 000 krooni. Kuna kostja 20 000 krooni hageja määratud tähtpäevaks hagejale ei tagastanud, siis on hageja arvestanud hagiavalduse esitamiseni viivis 1105 krooni. Kohtumenetluse ajal suurendas hageja viivisenõuet 1385 kroonini. Kostja vastus

2(8)

elamu ehitamise. Rapla Vallavalitsuse 7.12.2004 teatisega on tõendatud, et Rapla valla üldplaneeringu kohaselt läbib X kinnistut või läheb kinnistu vahetus läheduses mööda planeeritav Hagudi ümbersõit. Osaühingu J 10.11.2005 teatisega on tõendatud, et kostja kinnistu elektrivarustamise esialgsel projekteerimisel loobuti X kinnistule elektriliini vedamisest, sest Maanteeametist keelati ära X kinnistule ja tema kõrval asuvatele kruntidele ehitamine. 2004. a oktoobris sõlmitud leping oli kestvusleping. Hageja ütles 29.04.2005 kostjaga 2004 oktoobris sõlmitud lepingu üles ja palus hiljemalt 6.05.2005 tagastada 20 000 krooni. Kostja sai lepingu ülesütlemise avalduse kätte 4.05.2005. Kuna alates 14.03.2005 ei olnud hageja enam X kinnistu omanik, puudus hagejal kinnistu elektrienergiaga varustamiseks vajaliku võrguühenduse loomise vastu igasugune huvi. Eeltoodut ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa mõistlikult nõuda, et hageja jätkaks pooltevahelise lepingu täitmist, arvestades, et ajal, mil hageja X kinnistu müügilepingu lõpetas, ei olnud OÜ J kostja kinnistule elektrivõrgu rajamist veel alustanud. Hageja on mõjuval põhjusel mõistliku aja jooksul VÕS § 196 lõike 1 alusel lepingu üles öelnud. Leping lõppes 4. mail 2005. a. Kuna hagejal puudub juba tehtud soorituste vastu huvi, on tal õigus nõuda VÕS § 196 lõike 4 alusel tagasitäitmist. Alates 4. maist 2005. a langes ära kostja kohustus tegutseda selle nimel, et kostja kinnistule rajataks vajalik võrguühendus, mille kaudu oleks võimalik varustada elektrienergiaga X kinnistut. Seega kostja kohustub tagastama hagejale viimase poolt kostjale üle antud 20 000 krooni. Kuna hageja palus kostjal 29.04.2005 lepingu ülesütlemise avalduses tagastada 20 000 krooni hiljemalt 6.05.2005, muutus hageja vastav nõue sissenõutavaks 7.05.2005 ja kostja peab hagejale maksma VÕS § 94 ja § 113 lg 1 alusel viivist 1385 krooni. Kostja apellatsioonkaebus

3(8)

ka elektritöö ja sellega alustati kohe, mis on ka liitumislepingus kirjas. Projekteerija külastas kostjat ja naabreid 2004. a lõpus. Elektritööde firma oli tööd alustanud, kuid mitte välitöid. Kohtuotsuse kohaselt langes kostjal ära 04.05.2005 kohustus tegutseda selleks, et rajada Riisika kinnistule elektrivõrk. Kostjal polnud aga sellist kohustust ja seega ei saanud see ka ära langeda, kuna ta ei tee elektritöid Eesti Energia võrkudes. Kohus leidis, et elektrikaabli vedamine X kinnistule pidi toimuma Riisika kinnistu kaudu, mis ei ole õige. X kinnistu sai ampripõhise liitumise võimaluse Riisika kinnistu liitumise kaudu. Arusaamatuks jääb kohtu järeldus, et pooltevahelise lepingu tähtaeg oli määratud ajavahemikuga, mille jooksul elektrivõrk välja ehitatakse. Kohtu seisukoha kohaselt säilitas hageja loobumise ja raha tagasisaamise võimaluse kuni elektrivõrgu valmimiseni. Kohtuotsuse kohaselt asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa nõuda, et hageja jätkaks pooltevahelise lepingu täitmist. Kohus leidis, et tõendamata on asjaolu, et kostjal on elekter olemas. Samas on kohus leidnud, et kostja oli sunnitud naaberkinnistu voolu kasutama. Kostja ei ole sunnitud kasutama naaberkinnistu voolu, see toimub kostja huvides ning see on mõistlikum. Kohtuotsusest nähtub, et müüja, kellelt hageja kinnistu ostis, ei informeerinud teda ehitust takistavatest asjaoludest ning kohus on leidnud, et selle eest on vastustav kostja. Hageja on kinnistu müünud tagasi selle algsele omanikule, seega on ampripõhise liitumise võimalus ka läinud tagasi endisele omanikule. Kinnistu väärtus on vahepeal tõusnud elektriliinide väljaehitamise tõttu. Ka on hageja kinnistut ostes sellega tutvunud ning kursis piirangutega. Kohus ei vastanud kostja pärimisele riskide kohta ning nõustuda ei saa sellega, et kõik hageja riskid muutusid kostja riskideks. Raha ülekandmine ja liitumislepingu sõlmimine oli vajalik hagejale, et ta saaks võimaluse liituda ampripõhiselt ja ehitaks välja uue elektripaigalduse P risti ümbrusesse. Kohus ei vastanud kostja väitele, mille kohaselt ei saa ta olla vastutav, kui üks amet väljastab projekteerimisloa, teine amet aga projekti ei kooskõlasta ja keelab ehitamise. Kohus on valesti hinnanud ka tõendeid, kuna Rapla Vallavalitsuse kirja on tõlgendatud kui ehituskeeldu, kuid tegelikult on tegemist lisaga projekteerimise lähteülesandele. Kui väljastatakse projekteerimise lähteülesanne, siis tähendab see, et ehituskeelualaga tegemist ei ole. Ka Eesti Energia kirjale ei ole antud õiget hinnangut. Kirja kohaselt jõudis info ehitamise keelamise kohta nendeni 2004 lõpul või 2005 alguses ning tegemist on hageja enda poolt Eesti Energia AS-ile edastatud infoga, mitte Maateeameti keeluga. Ka olevat loobutud kaabli vedamisest hageja kinnistuni, mida ei olnud mõtet teha, kuna hageja oli teatanud oma liitumisplaanist loobumisest tuues põhjuseks ehitamise keelamise Maanteeameti poolt. Tõendite hulgas ei ole ehitamist keelavat dokumenti. Seega ei ole hageja loobumisel mõjuvat põhjust nagu leidis kohus, kuna hageja leidis endale lihtsalt parema koha. Kohtuotsuse kohaselt nähtub, et kostja ja Eesti Energia AS-i vahel sõlmitud liitumisleping on kestvusleping. Kohus ei ole arvestanud sellega, et kostja andis osa ütlusi vande all ning hageja tahtlusele on jäetud tähelepanu pööramata. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et hageja teatas lepingust loobumisest mõistliku aja jooksul, kuna teatamise ajaks ei olnud elektriliinide ehitamisega alustatud. Alustatud oli projekteerimisega, projekti kooskõlastamisega, maakasutuslepingute sõlmimisega, materjalide tellimisega, liitumiskilpide ja trafoalajaama valmistamisega tehastes. Liitumislepingus on märgitud projekteerimise ajaks 8 kuud ning ka kostja oli selleks ajaks hagejalt saadud raha Eesti Energia AS-ile üle kandnud ja seega ei ole tegemist mõistliku aja jooksul teatamisega. Mõistlik aeg sai läbi siis, kui kostja oli hageja raha Eesti Energia ASile üle kandnud. Kohus ei ole selgitanud, kuidas kostja saab raha tagasi Eesti Energia AS-ilt, kuna viimane oli projekteerimistöödega alustanud. Vastustaja seisukoht

4(8)

Menetluse käik

5(8)

U.Loonurm

A.Tänav

M.Reino

6(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.