Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-130673 (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OÜ Härjanurme Mõis esitas 30.12.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Kxxxxx Kxxxxxxxxxx 1938,33 euro saamiseks. Kohus tegi 12.01.2017 võlgnikule makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 21.03.2017.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnik esitas nõudele 07.03.2017 vastuväite. 03.04.2017 esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus hageja kasuks välja mõista põhivõla 973,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 964,82 eurot ning menetluskulud summas 225 eurot (riigilõiv). Tartu Maakohus võttis hagi 21.04.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte isiklikult 04.05.2017. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal töötas kostja hageja juures 03.06.2013-07.09.2015. Pooled sõlmisid eluruumi üürilepingu, kus pooled leppisid kokku, et kostja varub talvepuud 18rm aastas, mida kostja ei teinud. Kostja andis 06.09.2015 hagejale teada, et soovib töölepingu lõpetada. Pooled leppisid kokku, et küttepuude võlgnevuse vormistavad nad ümber laenulepinguks, mille kostja allkirjastas 01.10.2015. Laenu 973,51 eurot (sh intress 19,09 eurot) pidi kostja tagastama 13 kuu jooksul. Hageja esitas kostjale arved, kuid kostja ühtegi osamakset ei tasunud. Hageja nõuab kostjalt laenu ja sissenõutavaks muutunud viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 2 kohaselt võib isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi

2-16-130673 võlgnetakse laenuna. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on laenulepingu punktis 2.4 sätestatud viivise määraks 0,75% päevas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summalt viivist 1181,09 eurot, kuid vähendas seda 964,82 euroni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1938,33 eurot, millest 973,51 eurot moodustab põhivõlg ja 964,82 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 225 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu 225 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 58,15 eurot ja hagiavalduse esitamisel 166,85 eurot). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 225 eurot, mis on nõudelt tasutud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.